Call me crazy, call me odd, call me what u want to

Hei hei! POLE AMMU NÄINUD või miskit. Alustaks algusest. Teisipäeval oli viimane esinemine näidendiga. Viimane ja parim! Kõik sai alguse kõhulahtisusega lapsest Vilja tänava majas. Kõik, mis järgnes oli väga feil. Kõige feilim esinemine, aga samas PARIM. Ainus etendus, kus publik korralikult naeris vähemalt! :D Järgnes väike aftekas õllekas. Te meeldite mulle. Täitsa siiralt kohe. Signe, kooriõpetaja, kirjutas hot'i kirja kõigile:
"Te olete fantastilised, Te olete parimad....ma lihtsalt ei leia sõnu. See ongi ühtekuuluvus, kui koos teha, hästi teha ja naeratada. Olen olnud teile karm vahel ehk liigagi, aga seda on ju ka vaja. Mul on tohutult hea meel, et te olete kasvanud kokku üheks vahvaks toredaks kambaks."...


Kolmapäeval olid aktused ja KOOL LÄBI. Kolmapäeval algas hullumaja :D Kuni tänaseni välja on iga päev mingi kamm olnud. Magama pole enne hommikut jõudnud. Mingi hommik tegid Keidu ja jaaniuss mulle süüa, mis oli eluhää! Eilne oli ka päris märkimisväärne. Sai saarlase pool töllerdatud. Umbes kell pool viis sai koju ujutud ja tuttu mindud, aga kas ma saan magada?? Ei! Kell 6 helistati ja tuldi külla. Mootorratas, jaaniuss ja Krissu. Tegin oma magamisrekordi ka. Õhtul, nats pärast viit tuli mamps voodi juurde burksiga. Ega muidu poleks üles tõusnudki.


Räägiks esmamuljest ja võimaluse andmisest. MILLEKS ANDA INIMESELE VÕIMALUST? Pigem ikka kuulata mida ula peal räägitakse ja uskuda kõike paska. Teised teavad ju alati rohkem ja paremini.
Minust saab vist ühe tänava jalutaja. I'm not the kind of girl who gives up just like that. Saladuse jõu panen ka tööle vms. Mida iganes see ka ei tähendaks :D "The secret", vaadake. Peaks väga tase film olema. Mu mõtted lähevad kosmosesse ja soovid täituvad.

Üks teatud "Hei-hei!" kummitab mind jälle :D Ella, u know. Igatahes hei hei! Tänane on ebameeldivalt tujutu olnud. See on võibolla mu unetu öö tõttu. Järjekordselt no! Vastik! Täna oleks just ekstra energiat vaja olnud. Esinesime 2 korda näidendiga. Vai jummal, ütleks ma. Ühe laulu ajal vehkisime mingite küünaldega, mis olid plastmass värgenduse sees. Ühel läks too näidendi ajal põlema. Tulevärki ka natuke. Mina seda tähele ei pannud muidugi. No hallo, kes ikka tulekahjut märkaks, eks. Oma märgi panin ka muidugi maha. Kukkusin toolide alla (Y) Ma ei tea, kuidas ma suudan, aga ma suudan! Muidu oli nunnu nagu kooriga ikka on.



Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest. Kes püüab kõigest väest, saab ikka Kärsoni käest. Nii on. Aga mind ei kepi, mind ei koti, mind ei kratsi.. Vingugu palju tahes, mina olen rahul nii enda grupi esitlusega, kui klassikaaslaste omadega. Vahepeal tuleb tunne, et räägitakse aint sellepärast, et saaks rääkida. Isegi, kui midagi tarka öelda pole. Ikka räägitakse.



Mu mõne päeva tagune emoluule passiks selle postituse juurde ideaalselt :D

Kui ma ei sobi, ei kõlba,
sind enda ligi ma ei tõmba
Mind ei koti, mul on pohhui
Get nahhui!
Liigun mööda oma rada
Kellegi järgi jooksmine tundub jama



Igas päevas on siiski ka killuke head. Leidsin oma laualt kirjakese jõulukaardiga:) Minu päeva päikesekiir. Aitäh! :)



Armastan endiselt elu.

So fine

Mind natuke hirmutab, et üks masendav asi ei mõjunud minusse absoluutselt. Hoopis vastupidi. Ma olen nagu ümbersündinud. Kõik on hea. Schmetterlingenid on kõhus ei tea millest. Headest sõbrannadest? Igatahes soe hakkab küll :)


Täna oli esimene esinemine näidendiga. Laulda ma ei saanud. No, imenatuke ja imevaikselt. Sellegipoolest nautisin. Rohkem ei saagi nautida. Mul oli meeletult hea. Mitte miski ei viinud mu tuju alla. Suur panus oli ka emmel :D Või siis tema soovitusel pigem. Oeh! Nalja nabani, mida muud ma oskan öelda. Aga ühte ma ütlen, et meie koor on võrratu. Totaalne perekond. Õnneks tuleb veel 4 esinemist meil lähiajal. Ma ei näe oma vanemaid ka nii palju kui koori :D


Ma armastan elu!




You told me it's the truth but I'm still afraid
I'm not the one that would jump the gun
If I had proof I'd take off my shades
and be blinded by the sun

Hellllõu!
Mõtlesin elumärki ilmutada. Reedest saati kodus oma pisikutega passinud. Alguses oli päris karm. Palavik, köha, nohu. Üks õhtu kui mamps koju tuli, küsisin talt "Kas sa oled kaalust alla võtnud?". Ta küsis "Kaalust?". Ma ütlesin "Jah!". Ta tuli mu juurde ja katsus mu pead ning ütles, et olen väga kuum. Pea katsumist ma mäletan, aga seda totaka küsimuse küsimist EI OLNUD. Järelikult sonisin. Õnneks oli see mu haiguse hulleim punkt. Praegu on ainult nohu ja köha. Kõige hullem on ilmselt see, et laulda ei saa ja et kodus peab passima. Nii väga tahaks kõiki näha ja jõulunäidendi proovides käia.

Tüli, stress ja probleemid pidid immuunsussüsteemi nõrgendama. Ma arvasingi, et mu haiguse üheks põhjuseks oli neljapäevane sõnade näol viisakalt nuga saamine. Üks jubedamaid päevi. Õnneks praeguseks olen ma sellest enam vähem üle saanud. Mu peamiseks sooviks on praegu tagasi sõprade keskele saada ja muul pole tähtsust. Persse kõik see! Mu elu ei peaks koosnema sellisest ajukepist. Üks teise otsa. Mulle pole seda vaja.

Väike soovitus: ingveritee on isegi parem, kui küüslauk. Jooge!

Pean soovitama ühte filmi. "The boy in the striped pyjamas". Suht ajalooteemaline film. Hitler ja juudid. "They smell even worse when they burn.". Tõeliselt kohutav ja liigutav film. Oeh!

Parem külg, vasak külg, kõhuli, selili, voodis, põrandal, muusikata, muusikaga ikka und ei tule. Sada trikki juba proovitud, kuid miski ei aita. Kohe, kui silmad kinni panen hakkavad mõtted voolama. Kui vastik! Huvitav, millest unetus tuleb? Päris pikka aega pole sellist jama olnud. Milles on asi? Nüüd olen siin ja loodan kirjutades alateadvusest selle rusuva välja saada. Vastikult tihti blokin, overreact'in, hoian eemale. Kui ma ei oska teatud situatsioonis midagi teha, valin vältimise. Ma leian, et peaksin keskenduma hoopis muule, kui nendele nõmedatele muredele, mis mu peas on. Enamus neist ei vääri sellist tähelepanu. Nii palju head on ju.

Eile, kui tundsin end mõttetuna oskas üks inimene kõik heaks teha. Nii sobival hetkel. Just siis, kui keegi minuga eriti ei suhelnud ja ma arvasin, et keegi ei tahagi seda üldse teha.. Rääkides minuga, kuulates mind, lohutades mind... Mu koorem kergenes. :) Sellega seoses tuli mul jälle meelde laul Crux-Sõnad. Kui palju sõnadega ära annab teha. See oli mu eilse päeva päikesekiir.

Kell on 3.39
Une otsingud vol2

Hoidke ja hoolige :)

Välimuse tähtsus

Leidsin arvutist mingi teksti, mis tegelikult blogi jaoks kirjutasin, aga tookord ei söandanud postitada.

21.oktoober 2009
Hommikuti töötlen oma nägu igasuguste meigivahendite abil, kuna tohutult ebamugav oleks minna kooli jubeda lõustaga. Teen seda, et natuke enesekindlust tõsta. Suurepärase välimuse puudumine võib olla vahepeal väga piinav ja masendav. Rääkimata siis enesehinnangust, mis just välimuse tõttu mõnikord kolinal alla lendab, kuigi palju tähtsamad on väärtused, mida käega ei katsu ja silmaga ei näe. Usun, et neid õigeid väärtusi mul on. Mis kuradi meetodil saan endaga rahul olla, kui pidevalt rõhutatakse just välimuse tähtsust?

Kas pole mitte nii, et ilusatele on palju rohkem lubatud? Halvad omadused korvab kena näolapp. Pole vaja nii palju pingutada, et olla aksepteeritud. Pole eriti raske endale kedagi leida.. ja hoida enda küljes. Esmalt vaadatakse välimust, seejärel õpitakse inimest tundma, kui esimesena mainitu on 5+. Kui see "5+" on huvitatud vastassugupoolest, kes tutvust üritab luua.. Järgneb lihtne stsenaarium. Samas negatiivne, et nende peale ollakse õelalt kade. Igas inimeses on midagi head, seega iga "5+" sobib, kui tõmbumine on vastastikune. Kas ma teen väga valesti öeldes, et valitakse välimuse järgi? Õnneks on ka erandeid.

Ma armastan üle kõige siin maailmas truudust, täielikku pühendumist ÜHELE, päris tõde sõnades "armastan sind igavesti" ja tundeid, mis on jäävad. Igaühe jaoks on ju ÜKS mitte IGAÜKS. Kuidas on võimalik armastada jäägitult üht, lahku minna ja natukese aja pärast juba armastada teist? Loopida oma südant. Ma usun, et süda on rohkem väärt."The man who can't be moved" - vot selle laulu peategelane on suurepärane! How can I move on when I'm still in love with you? So I'm not moving.. Võibolla on mu arusaamad liiga utoopilised, aga siiski usun ja jäängi uskuma, et tõeline on olemas. Nagu filmides "The lake house", "A walk to remember", "P.S. I love you" jne.. Ehk olen liiga palju filme vaadanud? Ehk idealiseerin olematut? Ehk usun valet? Ei, midagi head PEAB olema. Küllaga kulda kusagil ootab ees :)

He's just not that into you

"Wise man sayd that I am the rule. That I have to stop thinking that every guy can change..."


Olen meeletus lummuses ühest filmist. See räägib suhetest nii kuradi ilustamata ja realistlikult. Noh, nagu asjad on. Stereotüüpsed mehed lasevad üle ennast alandavaid naisi. For riil, endal hakkas juba häbi nende naiste käitumise pärast. Pane või silmad kinni or sth. Ja mehed.. nagu ikka. Kasutavad ja pärast saadavad läbi lillede perse. Naised aga... tsiteeriks filmi "Miks naised küll nii teevad? Loovad endale ettekujutusi. Võtavad mingi väikese asja ja keeravad selle hoopis millekski teiseks?". Nagu what the fuck, kui õige! Loodame liiga palju ju, eksole? Mõtleme üle. "When guy want's to date with you, he'll make it happen. He will ask you out."

Ma ei oskagi rohkem midagi öelda, kui et I wanna be the exeption. Kes filmi on näinud, mõistab :)

Die Schmetterlinge in meinen Bauch

Neljapäev vastu reedet tuttu jääda ei saanud. Otsisin kedagi, kes minuga väljas nilliks. Eliis tuli :) Deem, that girl is cool! "Arvavad, et võivad arvata." Men :D Seejärel vahetas Eliisi välja somebody. Poole kaheni väljas. Ega mina ju selle peale ei mõtle, et teistel reedeti kool on :D Läksin koju ja hakkasin pakkima. Palju polnud vaja kaasa võtta, aga ma olin nii kuradi unesegane ega habanud midagi. Nagu puuga pähe saanud. 3:20 sõitsin juba bussiga Tallinna, Tallinnast lennukiga Riiga, Riiast lennukiga Hamburgi, Hamburgist rongiga Flensburgi, Flensburgist.... Lõpuks jõudsin pärale. Sankelmark! Minu kodu kuniks esmaspäevani. Sankelmargis toimus konverents "Die Singende Revolution". Räägiti Balti maadest sel ajal, Balti ketist, M.-R. paktist võeti ka sõna. Kuradi huvitavad teemad ja loengud olid. Effing kahju, et ma põmst midagi aru ei saanud :/ Ainult üks loeng oli inglise keeles. Kõik teised olid saksa keeles. Igatahes kogu konverentsi põhiteemaks oli Eesti :) Meie väikse riigi vastu tunti säärast huvi. Vägevad diskussioonid olid ka. Deemit, kui väga oleks tahtnud saksa keelt rohkem habada! Pildil härra Milano. Ehk siis teen-mis-tahan-teie-mind-ei-koti.

Eestist oli seal 2 kaheteistkümnendikku Rakverest(Liisi ja Carl), 2 üliõpilast Tallinnast(Artur ja Reivo), mina ja üks kaheteistkümnendik mu koolist(Eveli N.) ning üks ma-ei-tea-kui-vana naine Tartust saksa instituudist. Aa, üks loengupidaja oli ka eestlane. Täiega nunnu noor naine. Põhiliselt suhtlesingi eestlastega. Viimasest loengust lasime Liisi ja Eveliga üle, sest need Tallinna üliõpilased pidid ära minema. Võtsime viimast. Hästi lahe seltskond oli!
Mingi venelasega rääkisin ka nats :D "Spakoinoj notš" or sth kell seitse õhtul :D Ma nii pro ma ütlen no!

Kokkuvõttes jäin meeletult rahule. Välja arvatud need katsumised Riia lennujaamas. No nii põhjalikult pole vaja katsuda mu arust! Tegelt ka! Ma omaarust ei näe eriti terrorist välja.. Koju tagasi tulla polnud ka piin. Mul on Võrus ka hea!

Esmaspäeva õhtul jõudsin Tallinnasse. Võrru bussi enam ei läinud, aga Tartusse läks. Sinna sõitsingi. Laura my laaaaaaaav võttis mu vastu :)

Teisipäeva hommikul tõmbasin bussi peale, sest no hallo, kool on nii äge, et sinna peab jõudma :D Täiega meeldib õppida :D

Tänasest võiks ka rääkida. Vene keel ja keka oli ühendatud. Veider, seda minagi! Laulsime "Kui sul tuju hea" ja "BUUUGI VUUUUUUUGIT" vene ja eesti keeles. Tantsisime ka otseloomulikult. Tunni lõpus oli mingi naeruteraapiasarnane asi, kus ma olin päriselt ka lämbumise äärel :D Aktsiooni muutis veel toredamaks pealtvaatajad - õpetajad. :D See kõik oli normaalsusest NII KAUGEL. Ääretult eakohane ka muidugi. Nalja peab saama! Elab kauem. Ma tunnen, et tänase tõttu ma jäängi elama. Elan kuni elu lõpuni. :D

Tänasega sai mu koolinädal läbi. Homme ametlik töövarjupäev ja ülehomme on mul varjutamispäev. Neljapäev lihtsalt ei sobinud mu varjutatavale nagu ma juba varem mainisin. Täna on taaskord midagi head teoksil. In mein Zimmer natürlich! Ich kan nicht warten!! Eriline kiindumus tekkis saksa keele vastu nagu näha.

You got me lifted shifted higher than a ceiling.

Palju õnne!

Täna on ühe minu jaoks negatiivse südmuse sünnipäev. Tee, mis tahad, aga ma olen ikkagi pealaest jalatallani õnnelik. Eelmine nädal arvasin, et tänasest postitusest tuleb mingi emo huina muina, aga võta näpust! Kõik on nii kuradi hea ja vb läheb veelgi paremaks?

Mu varjutatav made my day eile. TA ON NÕUS!! Ma olen nii palju "ei"-sid saanud. Lõpuks leidsin tema ja ta on nii hea ja sõbralik ja abivalmis ja HEA! Nii väga ootan seda päeva!

Teine selline ärevust tekitav asi on konverents Saksamaal. Aint 8 eestlast läheb sinna, aga vähemalt ühte neist ma imenatuke tean. Meie koolist. Ka Eveli (Y):D Loodan parimat. 13 ja reede pidavat õnnetu kuupäev olema, aga ma pole ebausku. Nii, et mind see ei puuduta ehk.

Lisaks neile on veel üks.. mm.. asi? Ma ei tea, kuidas seda nimetada. Oo ekstaas, see rõõm kisub mu pooleks. Nii palju ei mahu ära mu sisse ju! Mu elu on vikerkaarevärvi praegu :)


Ei saa kirjutamata jätta...
"Ja ta tunnistab mulle seda! Ta maalib mulle seda ette pisimate üksikasjadeni! Ta kaunis pilk puhkab minul ja kõneleb mulle armastusest, mida ta tunneb teise vastu."(Schiller)

"And I'm kicked off this earth with no one to hold it's getting cold and my shest hurts"

"Võru on türadepealinn"

Võru rannapromenaad. No, see on midagi :D Sai lähemalt uuritud ka promenaadi monumenti, mis palun väga vabandust, aga näeb välja nagu türa.
Ehk tõesti on rand liiga üle kuhjatud, aga see valgustus.. no mmmmh! Imeilus!

Pool käesolevast nädalast pühendasin raamatule "Punane ja must" (Stendhal?). Kohustuslik kirjandus. Alguses venis nagu kaameli tatt, hiljem läks päris põnevaks. Üldiselt võiks öelda, et jäin rahule. Võisin aeg ajalt end tegelastega samastada. See pidavat olema ajalookroonika, kuigi enamus ajast rääkis raamat peategelase armusuhetest. Kes, kus, kelle kätt hoiab või hoida tahaks.
"Mina olen sõltumatu inimene," ütles ta kolme aumärgiga dekoreeritud härrale, kelle üle ta nähtavasti nalja heitis. "Miks peaks mul täna olema seesama seisukoht, mis kuus nädalat tagasi? Kui see nii oleks, siis muutuks mu seisukoht mulle türanniks."

Teisipäeval (vist) kirjutasin blogimaterjali natuke. Hetkeemotsiooni ajel kogetud mõtteid, tundeid.. Liblikad on surnud, sobiks selle lühikese mõttelennu pealkirjaks.
"Ma ei kavatse enam osa võtta elust, mis kordab ikka ja jälle oma nõmedust ja odavust. Ilmselt polnud mul õigus, kui arvasin, et midagi võiks paremaks minna. Muutumine pole siinkohal vist võimalik. Alustan uuesti. Teine algus, teised mõtted. Kui pean oma mõtteid sunniviisiliselt vaigistama, siis seda ma teen. Nii kauks, kuniks vanad mõtted ise hajuvad ja teevad teed uutele. Minu sweet november ei lase end oodata. Oodata polegi vaja. Niigi veedame aastaid oma elust oodates valgusfoori taga, järjekordades, arstikabineti ukse taga.. Oodates kellegi järele, lausumata sõnade järele jne."

Möödunud nädalavahetusel oli spordihallis Eesti Meistrivõistlused judos. Kuradi hea oli oma inimesi näha. Omamoodi perekond. Tahtsin tabloo nipid ka ära õppida. Umbes 4-5 tundi jändasin tablool. Tehnika pole ikka mulle. Soperdasin ja tekitasin veits kaost, aga sellegipoolest meeldis sitaks. Sain selgeks vähemalt.

Effing möllutavad hormoonid! Mingi ülitundlikkus ja shit. Vähemalt lumi on maas ja hinges on rahu. Nii mõnus oli väljas kõndida, kui lumehelbed ripsmetele ja juustele langesid. Piparkookide ja mandariinide söömis aeg. Eelmine aasta polnud ma talvest sugugi vaimustatud, aga nüüd on teised lood.

Oled kuradi mats

Ütlesid ajaloole toetudes "Eestlased on matsirahvas!"
Su vanavanaisa ehk istus Eesti eest sõna võttes kartsas
Vanavanaema ehk nälgis kurnatuna kedagi orjates
Tõusis vägistatuna põrandalt väärikuseriismeid üles korjates
Haridus oli privileeg eliidile, kes lösutas baldahhiinvoodil
Kelle eest kõik ette taha ära tehti vaid nende soovil
Sinusugusest "maailmatargast" pole hullemat matsi
Poo oma ülbus üles. Köieks kasuta oma hobusepatsi
Kust persest võtad õiguse end paremaks pidada?
Pole auhinnatud anne paar sõna Da Vincist rääkida
Sa pole põrmugi kultuursem ega targem teistest
Said kõrghariduse kunstis rängalt tuupides. Mis sest!
Haridusest ei piisa, kui haritusest jääb kõvasti puudu
Ära tee nägu nagu sa "matsirahva" hulka ei kuulu
Aksepteeriksin sind võibolla, kui vastu saaks sama
Kuid siiski paistab, et tolerantsus on sinu jaoks jama
Pista pidulikult perse oma pinnapealne kultuuritunnetus
Kui nina püsti ajad näed välja nagu effing loodusõnnetus
Ära ava suud, kui tahad avaldada oma nõmedat arvamust
Kuulamise asemel koristaks pigem avalikus peldikus kust

Ausad valed

http://www.speedyshare.com/801870417.html
Matu & Roki feat. Tea Sööt- Ausad valed

See laul on mu sõltuvus alates esimesest hetkest, mil seda kuulsin.

"Ma tean, et sulle ei meeldiks mu tõde. Selle jaoks on need ausad valed. Valed, et kõik võiks olla veidigi parem. "

Taha kõike, mida tahad. Ära keela endale midagi.

My life be like ooooooh ahhh. Alates laupäevast on kuradi ilus elu olnud. Ma ei kahetse midagi, aga kõike heaks ka ei kiida. Oma vigadest õpitaksegi. Pealegi on kõik korras ja mingit kaost pole ma tekitanud :D No, peegel on katki, aga see on ka kõik. Õnnetu armastuse kamm on ju puhas bullshit. Elu on nagu on. Elu on suurepärane kõigi oma tõusude ja mõõnadega. Täiega elamine on kuidagi niiiii vabastav.. Ma nagu leiaks end või midagi. Kes ma olen, mida ma tahan... Tehes seda, mida muidu kunagi ei teeks, midagi mis on minu isiksuse vastu, saan kindlust oma minas. Armastan üle kõige spontaansust!

Hakkame siis algusest pihta. Laupäeval oli kooli juubel. Ma pole ühtki teist esinemist niimoodi nautinud. Repertuaar oli imeline: "Ojalaul", "Tuulevaikne öö", "Sulle", "Julge laul", "Üits paigake". No pangetasin ka omajagu... Unustasin ühes kohas laulda, kuna keskendusin õiges rütmis sõrmenipsude tegemisele :D Kingadega põlvekõrgustel asmetel ronimine oli ka tase muidugi! Ma olin viimane, kes lavalt minema sai ja ilmselt kõige vaevalisemalt :D:D Kleit oli ka effing ligi!
Peale esinemist suundusime Ella ja Krissuga minu juurde. Mõne aja pärast laekus nats inimesi juurde. Meeleolu oli super! Midagi täiesti erinevat. Selliseid õhtuid tulevikus ilmselt väga ei kordu.

P.S Eelmise postituse kirjutas tõepoolest mingi Mikk.

Pühapäeva õhtu möödus pisarateni naerdes. Palju kammimist. That's the way a-ha a-ha, I like it a-ha a-ha. Paaril sõpsil viskas kupli all midagi totaalselt paigast ära. Nad pidasid dobermanne kitsedeks :D Ma jagasin kohe teemakohaselt mälestusi neist koertest. 2008 imeilus jõuluõhtu tõi kohe nostalgia platsi. "Üks kutsikas oli väärakas. Ta kinnitus oma ema mingi organi külge nagu parasiit." ...ja siis pajatasin kutsikate elustamisest. Roheline plöga ja staff.. Tuleb välja, et olen tahumatu. Mis seal ikka.
Vaatasime "The last house on the left". KUIDAS MULLE MEELDIVAD ÕUDUKAD!!! Närvid nii pingul, et väiksemagi ehmatuse korral tõmblesin. Tegelt see polnudki väga õudukas. Sääne räige pigem, kuid meeletult kaasahaarav. "Davai, viruta nüüd! Anna veel!!!" :D:D

Esmaspäev. "Meil on klassimöll, meil on klassi-klassimöll..". Oh gaaaaaaaaaad. Pinget jätkus :D

Kuni neljapäevani püsisin kodus. Niisama lebo hea inimese seltsis. Meeldiv vestlus, meeldiv vaikus.

Jõudsingi praegusesse hetke. Õdus üksindus. Või pigem ÕUDNE üksindus? Palun öelge, et teil on ka vahepeal surmamõtted peas. Keegi tuleb ja... trsh trsh.. Ah, ma liiga haige inimene vist :D Aga rõve on küll olla. Uneaja lähenedes aina hullemaks läheb. Siuke vastik vastik tunne.

Tere! Minu nimi on Mikk ja tulen Võrust, elu on siin kindlapeale päris MÕNUUUUS!!

KAtossdea you cant be serious. this is for m dog kato. thing i do for my dogs. its started out dogs from different hoods. dogs that i call my friends, we miss you KATOOO!!!! we miss you KAtoo!!???

KINDEL SEE; ET MISKI POLE KINDEL!:P

Teisipäeval käisin Tartus liigestega tegelevas haiglas, Medexis, kust tulid ainult head uudised. Kõigepealt dr.Eller katsus mu põlve. Kui mingi koha peal pöialt hoidis ja mu jala sirgeks pani, oli tunda põrguvalu, mis jättis jälje terveks päevaks. Õnneks midagi katki pole. Tuleb vaid olla hoolikas. Tuleb juua palju ja mingeid tablette võtta, millel on vastikud kõrvalmõjud. Võivad esineda peavalu, uimasus, seedetrakti vaevused... Peavalu ja uimasus täna pool päeva oligi! Pakendi infolehel oli veel kirjas, et alla 18 aastastele ei soovitata. Veel ütles arst, et natuke trenni tuleb ka teha, et reielihased tugevad oleks. Oii, mu reied on nagu mehel!! :D Arst ei uskunud. Tuli juurde. Pidin lihast pingutama. Tüüp nõustus muga :D


Teema, millest rääkida tahaks veel, on poliitika. Keegi kanal kahte nägi, kus inglastele näidati meie poliitikute reklaamplakateid? Nad pidid pildi järgi arvama, mis see on. "He looks gay, he looks gay and they act gay.". See oli totaalne huumor! :D Savisaar tundub nii ülbe ja ennast täis :S. Käitub nagu ta oleks jumal. "tubli mees, kiidan sind." - see kankaani tantsjatega värk.. Õhh :S Võibolla sellepärast mulle Obama nii väga meeldib, et ta pole stereotüüpne poliitik.


"Maailm on täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks. Oma hinda peavad aga maksma kõik, kes selliseid lubadusi annavad, muutudes ise seepeale jõuetuks ja kibestunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes neid lubadusi uskuma jäävad."

Ajal, kui sa harjutad seksikat tantsuliigutust, lendab su püksilukk raginal lahti.

Ilmselgelt on liiga palju palutud, et kõik oleks ideaalne, eksole. Siis ehk poleks, kui näed välja nagu Aphrodite või muu jumalanna. Aga mida tahtagi tüdrukust, kelle nägu näeb halvematel päevadel välja nagu uppunud kassil ja kelle keskpärasus on nii igav, et sobiks keemiavabaks alternatiiviks unerohtudele?

Ta tõmbas muudkui pihutäite kaupa rohtu üles ja viskas seda laiali. Aga tundus, et ta ei suuda välja juurida kohutavaid tundeid, mis olid endiselt istutatud tema sisemusse.


Möödunud nädalast.
Neljapäev. Vanemuises ballett "Kevade". Kohati ei saanud päris hästi aru, mis toimus. Poolpaljas Aadam ja Eeva(nii me neid kutsusime, kuid jumal teab, kes nad tegelt olid) tegid oma pornostseene seal paar tükki. Eeva veeres põrandal. Judos kutsume seda "viineriks". Siis nad kukerpallitasid ja väänlesid ja pöörlesid üksteise kehaga kokkupuudet kaotamata. See oli kõige mõistmatum osa. Aga mulle siiski meeldis. Väga! Mulle meeldib, kui vabalt baleriinide keha liigub. Nii kergelt, nii vabalt. Ei mingeid piiranguid.

Reede ja laupäev. Noorkotkaste ja kodutütarde laager. Kuigi ma pole mingi kodukotkas, sain sellegipoolest laagrisse, kuna see toimus meie koolis. Kujutage ette - 6 päeva käia koolis!! Minu klassist olid Mariliis, Laura, Kätlin, Priit, Innu, Oha ja Tsurgel. Saime täitsa oma ruumi. Laagri põhiteemaks oli karaoke, millega meie klassi omad alustasid juba varakult. Jätkasime konverentsisaalis koos teiste laagrilistega. Kesköö paiku käsutasime kõik magama ja olime mõnda aega oma ruumis vaikselt. Valetan, vaikus ei tulnud meil hästi välja. Innu rääkis, kuidas mingi mees läks vanarauda varastama ja jäi haledalt vahele. Hüppas üle traataia röövsaagiga ja jäi sinna külge rippuma umbes 10 minutiks, kuniks turva kilomeetritekauguselt kohale jõudis. Sai ka kuulatud meeleolukaid jutte Läti laagrist, kus meie judopoisid hirmutasid teisi oma teeseldud kalduvustega.. :D
Lõpuks sai villand klassis passimisest ja läksime konverentsisaali tagasi laulma. Laulsime, ja laulsime, ja laulsime... kuni kella kuueni hommikul välja. Kuna mul polnud eelnevalt plaaniski ööseks jääda, läksingi koju magama. Ja oi blääää, magasin poole neljani välja. Oleks edasigi maganud, kui paps poleks helistanud. Kella kahese kooriproovi magasin haledalt maha :S Õudne! Selline häbitunne enda pärast. Poleks elusees uskunud, et mina, kes ma ärkan lehmalüpsiajal, tõusen üles kõvasti pärast keskpäeva.

Laupäev ja pühapäev. Kvaliteetaeg Pikakannul. Ilmselgelt oli mul öö ja päev sassi, kuna pühapäeva hommikul tõusin kell 6 hommikul. Hakkasin raamatut lugema. "Tüdruk, 15, sarmikas, kuid sõge". Nagu ikka, saavad head asjad kiiresti otsa, sai ka see raamat. Kuna mu targenemise soov on meeletu, võtsin ette koolitöö. Mate ülesanded, mida oli tohhuijaa, kui palju. Pikakannul on isegi õppida meelepärasem.
Mu uus väike vend(ma ei oska tema kohta teisiti öelda) võidab tasapisi mu südame, mis sest, et ta mu iga kord täis pissib :D Ta näeb minu moodi välja. See tähendab, et ühe titapildipeal näen ma samasugune välja. Ilastamisprobleeme mul vist ka ei olnud ka? Vähemalt kurdetud pole.


Filmides võib näha täiuslikke armastuslugusid, aga veel täiuslikumad on raamatukaante vahel.


Tsau pakaa!

Lause "Õli vaid tulle kallaks kui sulle." iseloomustab kõige paremini tänast mind. Pool päeva oli totaalselt perse kukkunud. Väga kummaline, kuidas kodust välja saades valdab mind mingi erakordne õnnetunne ja rahulolu. Ma armastan oma pilvevabariiki küll, aga.. Näiteks eile sain veeta ülirahuliku aja Pikakannul. Oma vanas toas :) Pidin muidu mingile partile minema koolis, aga otsustasin Liisale külla minna. Kuna tüüp ei võtnud ka mu sajakümnendat kõnet vastu, parkisin oma tagumiku atv istmele ja andsin gaasi. Suund naabertallu. Oi jeerum, milliseks mu tavaline marsruut kujunes!! Esiteks üks osa teest oli totaalselt heina kasvanud. Oleks peaagu mingile puuhunnikule sisse sõitnud. Siis jõudes heinapõllule, mis tavaliselt oli ikka heinane, oli seekord rohkem põllune. Üles küntud minu õnneks :D Mis siis ikka, panin üle põllu. Ikka võimas masin ütleks! Vähemalt jõudsin pärale. Liisa oli oma tunniajalise unega veelgi zombim, kui tavaliselt :D
Magama sain enne ühteteist, aga unne jäin palju hiljem ja mitte kauaks! Kell oli 2, kui telfut vaatasin. Suikusin veel jupp aega ja vaatasin uuesti kella. Kolm läbi. Ja nii see öö möödus. Miks ma magada ei saa? Ilmselt mu aju leidis, et ta tahab mõelda ja unistada ja planeerida ja ette kujutada rohkem, kui puhata. JÄLLE! Järjekordne unetu öö. Telkust nägin mingit vibramadratsit, mis pidi und tekitama. Veider..



Nagu näha on Artur sajaga oma õdedesse. Tal ei lähe eriti nende tähtedega. Mäletan veel selgelt, kuidas Kiku muga kurja vaeva nägi ja kui kopp ees mul Aadamast ja Eevast oli. Igatahes õpetaja andis mampsile nats nippe, kuidas mu inglikest lugema saada. Nimelt talle väikeste kirjakeste kirjutamisega. Päris nunnu!



Teate, mis on õudne? See, et pean saksa 200-sõnalise kirjandi kirjutama teemal "Ich will... werden". Ehk siis kirjutama oma tulevasest ametist, kelleks ma saada tahan. Guess what?? I hääääv no idea, was will ich werden! Ja palun, mu eesti keele grammatikagi annab soovida :D Sellegi poolest kirjutasin juba täna pea 1oo kaunist saksakeelset sõna ära.





http://www.youtube.com/watch?v=WhBoR_tgXCI
No mida hekkkki????? Sellised prod vennad on siin maailmas!

I will be strong, even if it all goes wrong!

See kooli nn. hulleim klass pidas end paremini üleval, kui arvasin. Eks ikka tõrkeid oli, aga nalja sai. Mõnel paistis see pubeiga eredalt välja :D Seda lõbusam! Lugesime räppi battleid ja nalju, kuulasime muusikat, kirjutasime etteütlust, joonistasime. Tegevust küll nappis, aga ega tööhimulisigi palju olnud. Mõistetav, ma isegi imetlesin kellaseiereid pingsalt. Kui nüüd orksi läksin, nägin, et uus sõps tekkinud. Õpilane mul, kellega kõige rohkem jamasid oli :D Üldiselt võib rahule jääda, kuid järgmine aasta õpetajate päeval tahaksin pigem turva silti kanda.

Reklaamimees käis mu vaipa pesemas. Ütleks, et luks värk. Kui oleks vaja reklaami teha, kutsuge Artur kohale. See laksas kommentaare "Wow, nii lahe" jne. Kui sellel tüübil oleks saba olnud, oleksime näinud, kuidas ta seda liputab. Stereotüüpne müügimees. Ei pane seda talle pahaks, kuna ta pingutab nagu enamus meist pingutama peab, et paar krooni taskusse saada. Tuleb kohe meelde nukker seis oma töös. Lõhkusin tööl arvuti ära. Kas ikka lõhkusin? Olen sellest värgist it-tarkadega rääkinud ja kõik arvasid, et minu süü siin olla ei saa.. Isegi kui tahaks, ei tohi ma plõksima hakata. Käin need tasuta tööpäevad ära ja asi ants. Hmm.. Järgmine probleem on see, et ülemus pole mind tööle kutsunudki, kuigi nv-del olen alati vähemalt ühe päeva platsis olnud. Sõbrannale oli ka helistanud ja küsinud mu kohta, milline ma olen jne ja siis rääkis sellest arvuti teemast. Normal shit ju! Kui ta mind tööle ei taha, siis nii öelgugi. Ma tahan seda tööd. Väga! Ainus mure ongi ülemus. Kui inimene tekitab sinus nii saamatu tunde, et sa tahaksid kaduda kaugele eemale... Oeh! Üritan olla mõistev, aga ma ei suuda mõista...

Reede õhtul oli mul jõhker unevajadus. Küünal põlema, empekas mängima ja pea padjale. Ma olin 99% kindel, et nii see ei jää. Just! Klassivenna helistas ja kutsus välja. Ei ütleks, et meie kodude vahel on umbes 20-30 meetrit :D Kõmpisime K. poole. Ja nii võttis mokka mööda õhtu tuurid üles. Kitarr, laulmine, mahe jutt, naer. Termikas!! "Ma jäin siia ootama, ma jäin siia uskuma, et kõik muinasjutud hästi peavad lõppema." Ja nagu ikka suutsin kena lausega pärale tulla "Meil on kõrv elevandi peale..."

Laupäeva õhtu. Hahhahaaha :D Kolme põlvkonna disko Evvu toas. Mannu(2a.), Gita(3a.), Artur(7a.), mina. "Poker face" läks kõige paremini peale. Jansa heitis pilgu sisse, vaatas mis värk on ja liitus. Järgmisena tuli tädi. Liitus samuti. Ja nii see läks. Peopind nr. 1 :D Kuna ma tark toitsin Mannule erinevas variandis süsivesinikke sisse, on mul üks energiapomm siin toas. Trsh maha, tirel, püsti.. "Ma lähen varsti magama!" karjub siin Arturi peale, kui viimane teda tudile meelitab :DMis siin imestada. Tšikile pakuti ju kanget kraami. Tsiteerin Gita sõnu Mannule:"Fantat tahad? See on kangem natuke."


Järgmise korrani :)

Ma ei saa tänasest homme rääkida. Pean kohe räägitud saama! Vahetundide ajal esines meile see sama bänd, kelle kontserdil eile käisin, koridoris. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui mõnus see oli! Koolis mürtsus elav rokkmuusika. Saatuse tahtel polnud mul käepärast telefoni, millega seda jäädvustada. Hiljem olid nad meil inka tunnis. Vaatamata oma argusele suutsin paar küsimust küsida. Minu puhul aplausi väärt :D Kuigi jah.. imestan, et nad mu küsimusest aru said üldse.. :D
http://www.myspace.com/theroyalguard
"Tell me" on mu lemmik.

Kirjanduse tunnis sain kuulda uut sõna: kidrakeelne :D
ja ka hea tsitaadi Kalevipojast: "Halvad on haavad, mis lööb sulle vaenlane, halvemad sõbrakäe löödud haavad, kuid kõige halvemad on need, mis iseendale lüüakse."

Mul on halb intuitsioon, et põlv peab jälle noa alla minema. Nagu öeldakse on kolm kohtuseadus.. Igatahes praegu kõndida normaalselt ei saa. Appi, ma ei taha! Ma tahaks ju tegeleda judoga, oma armastusega. Õhh, elu sakib! Eks näis, mis homme saab. Kõik võiks hästi olla. 3 aastat tagasi.. oeh. Ju siis peab nii olema. Loodan ainult, et ma nii jobu pole ega retsi end põlve pärast ratastooli.

Homne tõutab tulla igati põnev. Tavaliselt on 12 klass õpetajate päeva tegelinskid, kuid seekord rakendatakse ka 11-ndikud tööle. Üldse on kogu süsteem veider. Tuli valida klass ja see jääbki terveks päevaks valijate käsutusse. Terveks päevaks.. :D:D Neljaks tunniks. Mina valisin rõõmsalt 8b. Vabu klasse oli vähe järele jäänud ja valisin selle, kust tean ühte. Ei ütleks, et kõige hullemas eas olevad lapsed :D Pealegi on nad pälvinud kooli kõige hullema klassi tiitli. Pluss veel see, et nende klassijuhataja soovis edu, kuna see klass lubas meile põrgut teha. Can't wait! :D

Tänane päev... oi!
Mingi 20-mintsalise vahetunni ajal otsustasime, et meil on vaja minu poole teed jooma ja kooki sööma minna :D Muidugi oli ka üks superjutt vaja läbi lugeda. Otse loomulikult jäime tundi hiljaks. 15 minutit. "Sorry I'm late" "Do you have a reason?" "Yes!". Paar minutit hiljem läks tuletõrjealarm tööle. Esimest korda läksime alarmi ajal õue. Mul juba sada mõtet käis läbi :D A õnneks oli kõik ok nagu ikka. Läksime klassi. Möödus paar minutit ja uuesti kõlises :D Mis siis ikka, kui hakkasime uuesti klassist välja liikuma. "I don't wanna burn!".


Pärast kooli seadsin sammud naabermajja, noortekasse. Teist korda prantsuse keele tunnis. Ma žöö zu ää. Esimese asjana küsiti "Comment ca va?". Sain särada "Ca va bien.". Ja see oligi ainus kord :D Rohkem mul oma youtube õppest kasu polnud.


Järgnes kontsert. Kuulutusel seisis, et esineb Ameerika räppar, aga kontserdil polnud mingit räppi :/ Aga pole viga. Mingi ameerika bänd oli selle eest. Selline enam-vähem. Soojenduseks oli igas mõttes noor Võru bänd, millel pole veel nimegi. Meie koori neiu laulab seal :)

Varsti jälle on hea, kuigi sittagi ei muutu.

Ja ongi hea, obwohl mein Knie schmertsen. Jea, juba teine keka tund, kui põlv mulle keerab. Mu oma põlv. Eelmises tunnis sain alla 30 sekundi jalkat mängida, seekord jõudsin pea pool 500 meetrist joostud. Milleks see jama? Paistab, et perse läheb see osa, mis meie jaoks oluliseim on. No, et terve keha on minu jaoks tähtis, et saaksin tegeleda armastatud alaga. Just nagu mu sugulane, kes on basskitarri mängija, kaotas sõrme. "Saatus käib oma rada, me soovid temasse ei puutu.". Ja siis saab veel pahandada, et nii jobu oled, kuigi ise hindasid oma võimeid ja füüsilist olekut paremaks. Ma ju tean, et suudan. Ja pisar pole valust vaid vihast.

"Kas saab vaikust või ei?"
"Saab, saab, saab, ükskord ikka saab!" Mate tund.. Ev lauluhoos.


Ei oskagi millestki kirjutada, kuigi tahan.


Kas ma jäängi selleks, kes peeglisse virutab?

Kui valesti läheb üks asi, seisan sirge seljaga.
Kui valesti läheb teine, kolmas, neljaski ma..
Tahan surra, kaduda, lihtsalt maa alla vajuda.
Miks kõik, mis teen, vastu taevast lendab?
Miks seal, kus ma, kaos peab olema?
Kas viga on minus või lihtsalt halb kokkusattumus?
Ma ju tahtsin vaid head, a näe sitasti välja kukkus.
Vb oleks parem, kui ei üritaks ega pingutakski.
Arvasin, et suudan, aga paratamatust juba ei muuda.
Arvasin, et saan hakkama, aga keda siin petan ma?
Miks mõtlen, et oskan, kuid tegelt ikka keeran nässu?
Miks abi küsima mu hääl ei kostu?
Elu on täis madalseise ja just madalal ma seisan.
Varsti jälle on hea, kuigi sittagi ei muutu.
Saatus käib oma rada, me soovid temasse ei puutu.

Küsin miks, kuigi vastust ei oota.
Küsin miks. Vastus peitub mus endas.

"Kodus ja võõrsil" kohta on palju eelarvamusi. Mina vaatan seda ikka. Muidugi on palju sügava sisuta stereotüüpse seebika sarnaseid osi, kuid aeg ajalt on mõne sisu väga õpetlik. Nagu tänane. Mehed läksid paadiga merele. Tuli torm ja nad jäid merehätta. Eelnevalt oli arusaamatusi pea kõigil meestel oma naistega. Naiste poolt ütlemata sõnu ja tobedaid solvumisi. "Ma pidasin teda nii enesestmõistetavana." vms. Kallitele inimestele tuleb öelda, kui olulised nad on ja peab seda neile pidevalt meelde tuletama. Tuletada meelde, et ajad muutuvad, olud muutuvad, aga nende koht südames ei kao! See kipub pahatihti ununema..



Minu igapäeva ka..
Loen uut raamatut. Seekord juba midagi märksa veidramat, kui tavaliselt. Vodou teemaline. Alguses oli mul arusaam, et see on mingi musta maagia teema. Siuke freaky.. needused ja vodou-nukud ja.. Aga paistab, et asi pole pooltki nii. Võiks nimetada eraldi usuks. Loodusrahvaste teema. Autori perekonnanimi on maailma nunnuim - Heaven :)

Teine, mis kiirelt läbi sai, kandis nime "Müsteeriumid". Rääkis paranormaalsetest juhtumitest(kummitused, ufod..). Ei tea muidugi, kas see on päris tõsi, aga Tartus Raekoja platsil olevat kunagi surnuaed olnud. Kui suudlevate tudengite purskkaevu hakati ehitama, leiti kirst, milles avastati lapse luud.

Mu arvutikene püüdis viiruse kinni. Täna, arvutit avades jooksid ekraanile sadu ridu "delete"-dega. Mingid pildifailid olid seal ja palju muud. Šokiseisund. Mõtlesin, et jään kogu kõvaketta sisust ilma. Lõpuks avanes desktop... kõik oli alles! Ekraanile ilmus ka aken, kus oli kirjas midagi Trooja hobuse kohta. Pidin minestama hakkama! Jeltsu suurendas mu hirme ja ütles, et see kõige rängem viirus ning võimalik, et arvuti on prügikastikaup. Suurte raskustega sain tähtsamad asjad plaatide peale. Gaašh, tundis juba ise, et olen viiruse saanud! Õnneks Jelena ettekuulutus osutus valeks ja kõik laabus. Arvuti on terve! Kindel on see, et pean kõvasti uurima arvuti ohutuse kohta üritama seda paremini hoida. Sama ei tahaks läbi elada :D

Homme saan tööle minna:) Argipäevadel tahaks ka tohutult töötada, aga aega pole. Aint paariks tunniks saaks. Ülemusele raudselt meeldiks kaheks tunniks mind tööle võtta (Y):D Igatahes homne päev on minu jaoks hea. Iseenda teenitud raha tekitab iseseisva tunde. Pam pa raa, ma sa saan hakkama!

Teen seda, mis vaja, mis mind arendaks, mis oleks ratsionaalselt õige, et enda üle uhkust tunneks. Küll siis ka kõik muu paika loksub.
Lõppude lõpuks on igaüks keegi, kontrollib end ise, ise püstitab reeglid. Peamine, et oled rahul sellega, kes oled ja mida teed ja ei langetaks oma latti, eneseväärikust. Pea püsti! Läbi raskuste tähtede poole!

Natuke meie koorist :)

Palun, palun, palun andke mulle see võimalus. PALUN! Ma pole judos võitu nii väga tahtnud, kui seda võimalust. Ma pole pubekaeas ühtki poissi niimoodi tahtnud, kui seda võimalust. Oeh! Ma annan endast kõik.

Iga mõte, soov, mis peas läbi käib, suundub kosmosesse. Meie unistused loevad, meie hirmud loevad. Kuskil keegi loeb neid ja täidab. Need saavad reaalsuseks. Iga ajurakk mu koljuga kaitstud ajus soovib vaid üht.. Ma ei soovi enam midagi lihtsameelset ja tobedat. Pubekarõõmud on pubekarõõmud, aga see.. Oh, palun!!!!

Naljaks, ma ei usu enam igavesse. Ma ei usu enam üldse sellesse...

Laulusoovitus ka:
Chuckie A ft. Christopher Charles - Love Hurts

Sometimes it's heaven sent, then we head back to hell again

Mis juhtus kõigi kenade meestega?
Vastus on lihtne: sina juhtusid.

http://kurimuri.wordpress.com/kuhu-kadusid-kenad-mehed/

Siiralt,
taastuv Kena Mees


Mm, love it!

Reedene koolipäev oli vägagi häiriv. See on nii masendav, kui õpid meeletult ja tunned, et oled teinud piisavalt ning siis hinnatakse sind lihtlabase kolmega. Masendav on ka see, kui tunned, et sind ei sallita, kuigi sa pole absoluutselt midagi teinud, et see nii oleks.

Eile vaatasin õetütart. Pidin aint üheksa-kümneni hoidma, aga... Poisteõhtu veiniga :D Anname andeks. Mu arust on siuksed asjad nunnud. Tahaks ka oma chiikadega kokku istuda ja lihtsalt olla. Hommikuni olin õe juures. Sain kõhutäie naerda ka, kui hommikul tüüp kurtis, et mälumäng on ta jaoks liiga ületamatu.

Pool päeva möödus spordihallis. Taaniel tuli kohe juurde kvaliteethuumorit tegema. Ta pole muutunud ega kasvanud :D Aga vähemalt ei mõnitanud ega kiusanud nii nagu kunagi.
Siis ühe oma trenni oma tabasin ka ära seal. Otsustas lisaks judole veel hakata Kreeka-Roomat tegema. Lahe, lahe! Võiks ka. Sumot ja veel kõiki siukseid alasid.
Võistelda tahaks. Võita tahaks.

Õllekas kutsub.
Tsau :)

Mul on homseks oi kui palju õppida, aga kui ma seda sissekannet ei kirjuta, ei saagi ma rahu. Mõtted kaovad ära.
Ma pole kunagi eriline raamatulugeja olnud. Mulle meeldib muidugi, aga raamatukokku minemine on ju õudne pingutus :D Nüüd leian end väga tihti raamatu taga. Mitte ainult mina, vaid ka õpetajad.. Selline ma juba olen. Teen pigem seda, mis meeldib, kui seda, mis peab. Aga ega ma tulevikus ei vali ju tööd mida sunniviisiliselt teen vaid seda, mida ikka armastan. Ma loodan vähemalt, et mul on sellist õnne. Nii, raamatud. Kolm järjestikust raamatut, mida lugenud olen, on kõik head! Isegi väga! "Da Vinci kood", "Armastus on see" ja nüüd pooleli olev "Ja kui see oleks tõsi...". Need mõtted ja ideed ja tunded ja inimesed ja vaatenurgad on vaimustavad! Loen ja tunnen uskumatult reaalseid tundeid.

"Kas tunned end hästi, Arthur?"
"Jah."
"Tee siis silmad lahti ja vaata enda ümber ringi. Mälestused heast ei tohi ruttu hääbuda."

"Kuna kõike ei saa ju ühtemoodi läbi elada, siis on tähtis läbi elada seda, mis on oluline."

Ja nii ongi. Iga löök pole ühtemoodi nokauti lööv. Kõik pole südamevalu väärt.
Mulle meeldib mu praegune elu. Näiteks täna trennist koju kõndides lihtsalt naeratasin, sest hea oli olla. Ma olin midagi enda jaoks teinud. Ma sain kedagi õpetada. Sain olla vajalik. Nägin inimesi, kes armastavad sama, mida mina. Ja Riho! Ükskõik, mis teised temast arvavad. Ta on parim treener.
Teisipäeval trennist koju kõndides tulid mingid jorsid, kes koera jalutasid, vastu. Üks neist tegi omaarust kvaliteethuumorit, kui ma neist mööda läksin. Ütles koerale:"Sebi ära, kähku, nüüd!".

Nii, mis veel head? Muidugi koor! "Tuulevaiksel ööl", "Ojalaul".. Iga teisipäev on kui kontsert, kus ma ise olen üks esinejatest. Hingega sees.

Olla keegi teine, kui sina ise, on väga rumal, sest just iseendana oled täiuslik..

Nalja peab saama!

Ma kaua aega tahtsin midagi ja lõpuks sain ta :) Ta on totaalselt teistsugune. Otsisin vales suunas. Peamine, et leidsin ta taas. Juba esimesel kohtumisel sain kaelale maasika. Pisut rutakas küll, aga ma olin teda juba varem tundma õppinud. 6 aastat, kui täpsustada. Pea aasta polnud temaga mul kokkupuudetki. Isegi mitte põgusat. Kuid nüüd on ta taas minu! Igavesti minu(muidugi juhul, kui saatus ei otsusta mind temast lahutada). Ei kavatsegi välja vahetada, sest see ongi armastus. Mitte kunagi! Kui ma ütlen nii, siis tavaliselt nii ongi. Pean oma lubadustest kinni. Mitte mingi effing täna-tuleb-homme-läheb staff, mitte mingi pealiskaudne tunne ja kindlasti mitte see, mida ilmselt mõtlete.. Mitte sinna poolegi! Kulutan rõõmuga kogu oma energia(mida on hulga!) tema peale. Ta paneb mu pingutama. Ta paneb mu endale meeldima. Olen see, kes olla tahan. Seda ma vajasingi kõik see aeg. Rohkem pole vaja :) Kõik on olemas. Tunnen end täielikuna.


Möödunud nädalavaehtus möödus Liisa seltsis. Ma ei unusta sõpru! Ei mäletanudki, kui vajalik ta seltskond mulle tegelikult on. Pikakannu ajad olid üle prahi! Parimad! Igatahes Tartu chill-bill oli üüber. Praktiseerisime inglise keelt, laulsime, planeerisime varustuseta benji (kuidas iganes seda ka kirjutatakse?) hüpet, käisime üht noortebändi kuulamas. See bänd oli kuradi hea. Eriti trummar, eks Liisa? :D Sõber Sepp pesitses ka seal. Tüüp on endaga vaeva näinud ja head tööd teinud. Loodame, et ka abi oli. Kuigi ja, ta oli varem juba imetlusväärne selles, mida ma armastan. Mulle meeldib näha head tehnikat. Vb isegi nii palju, et seon oma elu sellega. Üks võimalustest igatahes! Minu tüüpiline teemast kõrvale kaldumine. Suundugem tagasi Liisa juurde. Ta käis eurotripil. Jutustas mulle pikalt ja laialt sellest. Hea, kui minu ümber on inspireerivad inimesed. Nüüd on mulgi suveks eemärk. Tahaks vähemalt Louvre's käia. Ma püüan!


Egas siis midagi, kui püstitage eesmärke, pange tahtejõud proovile ja ületage end :)

Tunnen end andunud blogiinimesena. Lihtsalt võtan lahti ja loen, loen, loen, kuni kogu uus info on loetud ja edastatud mu ajule. Mind lihtsalt huvitab, kuidas teistel läheb. Vahepeal kuuldub päris häid mõtteid. Tihti saab naerda.

Esimene koolinädal on läbi. Esimese septembri meeleolukatest minutitest tahtsin kohe samal päeval rääkida, aga oli midagi muud vaja kirja panna.. Niisiis mu vennake astus lõpuks koolilapse maailma. Minu käe kõrval astus ta oma esimesel koolipäeval klassi. Ta läks vaikides sisse. Hakkasin oma tundi minema, kuid pöörasin otsa ümber, et küsida, kas kõik on ok. Ta kõndis klassi ülilühikeste sammudega ja üliaeglaselt. Vaatas kartlikult ringi. Kahju oli teda sinna jätta. Aga eks see kõige esimene september olegi selline. Mamps helistas mingi aeg ja ütles, et ma läheks Arturile peale neljandat tundi ta klassiukse taha vastu ja saadaks ta kenasti koolist välja. Ma oleks seda ütlematagi teinud. Tegin oma kiireimad sammud slaalomi-stiilis inimestest möödudes ja jäin venna klassi taha ootama. Seal olid teised vanemad ka. Üks lõpuks katsus linki. Uks kinni. No fain! Väike mure puges hinge juba. Läksin alla esimese klassi garderoobi. Arturi asju polnud. Ta oli ise hakkama saanud. Tuh-tuh, ma ju tean, kui iseseisev ta on, aga ikka muretsesin ja närveerisin nagu totu. Käis juba 4-aastaselt üksi poes. Pikk jutt, sitt jutt.

Midagi positiivset on mul ka rääkida. See kõige magusam uudis, mis täna bussireisid.ee seigeldes nägin, tegi ikka meele üüberheaks. Nimelt homsest alates on SEBE kaugsõiduliinide pileti hinnad laupäeviti 60% soodsamad ja ülejäänud päevadel 10% soodsam. Ainsaks tingimuseks on see, et pead olema noorem kui 26 või siis pensionär. Ma ei pea enam rongiga sõitma!! Mul siiamaani see valus päev meeles, kui peaagu Tallinna oleks sõitnud kuna Tapat ära ei tundun ja kella vaadata ei osanud. Asi lõppes väikese jalutuskäiguga mööda rongirööpaid. Siiamaani on iga kord Tapale lähenedes kartus sees :D
Teine hea uudis on seoses kõnekaardiga. Ratemobiil muutus Simpliks. Ma juba pikemat aega plaanisin kõnekaardi vahetust ja nüüd sain selle koos igasuguste õnnistustega reidi kaardi ja simpli poolt. Lihtsalt suurepärane!
Üleüldse tundub kõik helgem. Tuli üks super võimalus, millest ma räägin alles siis, kui asi kindel on. "Sa koori südamelt arguse koor". Olgu valik õige või vale, kui jätad kartuse pärast läbi kukkuda vb oma eluvõimaluse kus see ja teine... Ma usun saatusesse. Suve lõpus mõtlesin, et saatusel on ilmselt minuga mingid teised head plaanid, kuna kõigil läks nii nagu mina oleks tahtnud, et mul läheb. Ootasin oma korda, mida ei tulnud. Ehk on minuga teised plaanid siis. Mul on oma kindlad tõekspidamised. Halvale järgneb hea. Elu on nagu Ameerika raudtee.

Tee mida unedes ihkab Su hing :)

Muide uni korvab vähese unistamise...

Minu seest. Miski närib hinge. Samas totaalne rahulolu. Kuid keegi närib hinge. Kaua aega olen tahtnud MIDAGI. Nähes nüüd, mida need läbi elavad, kelle on see, mida ma sooviks, kaob isu ära. Selline lootusetu tunne, et SEE MIDAGI pole pooltki nii hea, kui mu peas tundub olevat. Tunne, et head polegi. Tunne, et tuleb elada pigem igatsedes ilma, kui õnnetult selle MIDAGIGA. Mida teha, kui ilma selleta on puudulik tunne? Midagi on valesti. MIDAGI on puudu. Sellist MIDAGIT nagu ma tahan polegi vist. Ummik. Sisendan endale, et ma ei taha. Tunnen juba, et ei tahagi..

Leave me out with the waste, this is not what I do. Kuidas te sellest aru saate? Midagi sellist, et ei taha kellegi jääke or sth? Et ei taha kellegi teise jäänuseid. Jäänuste all pean silmas inimest.. See ei peagi teile kohale jõudma. Igal ühel oma tõlgendus, olgu see õige/tegelik milline tahes. Minu tähendus.

Palju parem oleks, kui vahepeal keegi teine otsustaks minu eest. Kui keegi ütleks, mida teatud olukorras teha. Otsustamine võib olla mõnikord väga raske. Võibolla sellepärast ma tahangi kooli. Päevad on planeeritud. Mul on ülesanded. Iga päev olen sunnitud millekski. Olen kohustatud pingutama. Vajan olla vajatud.

"9 crimes" ja küünlavalgus loovad meeleolu. Küünlad tulid ka läbi lolli juhuse. Lõhkusin lambipirni ära. Lihtsalt pigistasin selle kogemata katki. Soojendasin kätt ja nii ta läks.. Ükskord hoidsin mingit klaasi käes ja vaatasin telekat. Süvenesin nii filmi, et pigistasin klaasi katki. Müstika! Lihtsalt ei teadvusta endale, mida teed.

Imelik, et kuigi viimasel ajal on mul väga hea olla ja ma olen õnnelik, olen ikkagi kurb. Emotsioonid löövad laksti, laksti kokku. Mingi hetkeline teema raudselt..

Kes otsib, ei leia
Kes loodab, peab pettuma
Kes unistab, jääbki unistama..

Taaskord omadega Tallinnas. Muraste ikka tõmbab. Tund aega tagasi saabusin tädiga oma spordiringilt. Tal ratas, mul rullikad. Ma läbisin pea 15 km. Oleks tahtnud uuele ringile minna. Nii vaba ja lihtne ja hea pole veel olnud rullitada. Kuskilt ei valutanud ka. Tavaliselt jääb ikka kann nii, et istuda ega astuda ei taha.

Allkorruse naabril on party nagu kuulda on. Võiks ka vabalt rõdult sinna ronida. Praegu on seis ilmselt nii segane, et ei saada arugi, kes on oma, kes mitte. Mis jutt! Mmm, ja nüüd pandi hüva muusika kinni ja tehakse ise biiti. Millised noodid, millised hääled!! Vibreerivad, võimsad. Peaaegu nagu serenaad!

Siin ikka lahedat elanikkonda jagub :D. Üleeile keksis üks keskealine mees kõnniteel, otse mu ees. Ikka vasakult paremale ja paremalt vasakule. Meeliülendav vaatepilt.

Eliis, sa ajasid mulle tatoka isu peale. Kindel värk, et tahan ja saan(kunagi) endale ka. Liblikas, puusast üles poole. Mmmh :)

Eveli24.ee lõpetab tänaseks. Kena õhtu jätku.

Muide, ma ootan ka väga kooli. Vb lihtsalt ootamise pärast. Ühest etapist teise elamine.

Lõpuks võttis ka minu suvi noodid üles. Algas ta Tallinnast, kus põhiosas oli sport. Rullikad ja romantika iseendaga. Mait lasi oma basskitarril valla kuupaistesonaadi (Y)
http://www.youtube.com/watch?v=snaWpTsBlSI
Balti jaamas sain tunda, kui effing täpsed on rongid. A pole hullu!
Edasi rippusin Liisu õlul. Tänan, et välja kannatasid raisk-kurat! Üsna värvikas meloodia mängis neil päevil.
Reedest kuni tänaseni oli mulle õnne jagada Võru kultuuri Marisega. Esimesel õhtul sai kohe minna tasuta kontserdile, millest kuulsime aint lõppu. Kait Tamra esinemist. Rohkem polnudki vaja :) Ei mis!! Koit Toome jäi ju nägemata. Jubekurb :D Kuulus Võru Pommionu sponsoreeris oma tulevärgiga nagu kombeks.
Pikakannule läksime ka. Kedagi polnud kodus ja võtit polnud ka jäetud, kuid see meid ei peatanud! Egas siis midagi, kui teise korruse aknast sisse. Kes siis nalja teeb, kui ise ei tee? Kes siis lolli mängib, kui ise ei mängi?

Päris tunne transformeerub valeks, kui kardetakse välja näidata tegelikku emotsiooni. Nii tüüpiline. Pole siis ime, et tihtipeale vääriti mõistetakse. Kõige enam teeseldakse vist ükskõiksust. Vähemalt enda seisukohast võin nii väita. Asjade selgeks rääkime pole vist minu teema kahjuks..

Kena õhtut!
Olge tublid :)

Jõuan ka lõpuks blogimaile. Ma ei oska kirjutada ja muljetada enam või leian, et mõni muu tegevus on rahuldust pakkuvam. Rahuldus, rahuldama.. nõme sõna.

Tahtsin kirjutada, sest ma tegin midagi, mida ma varem pole teinud ja see oli NII ÄGE. Korjasin ööusse. Näevad välja nagu vihmaussid, aint suuremad ja väledamad. Ma ei tea, palju see kell oli, kui tädi pakkus välja, et davai lähme. Ma hoidsin kopsikut, tema lasi taskulambiga mööda maad. Päris mitu korda üritasin kätte saada, kuni lõin käega. Minu aeglane reaktsioon ja suunataju virutasid näkku. Aga tädi korjas 150 ussi (Y) Lõpus ma veel proovisin ühte kätte saada JA SAIN! Selline siiras lapselik õnn.
Tädi tegeleb kaltsuga ja tal oli mingi pulmakleit näppu jäänud. Demonstreeris seda meile. Tahaks täitsa abielluda nii :D Kui leian mooduse pildid telefonist arvutisse saada, panen siia ka midagi :)

Nüüd olen Tln-s teise tädi juures. Mere ääres juba käidud ja puha. Ilm läks kohe halvaks, kui randa jõudsime. Aga vesi oli sellegipoolest hea. Artuurotškile sai sõiduvahendit mängitud, sest ta retsis oma põlve seal ära.

Hah, tuleb ikka siis kirjutada , kui see loovam pool domineerib :D

Puhake, olge mõnusad!
Tsau :)

Pikakannul.

Pool tundi tähtede vaatamist on möödas. Ilm ei soosi mind. Pilves vist. Aga vähemalt nägin Madhouse'i tuled ära! Ma ei mõista, kuidas need nii võimsad saavad olla. Kui Artur neid tulesid taevad nägi, pidas neid tulnukatest. Ta läks kergelt öeldes endast välja :D Tundub, et kergelt tekkiv hirmutunne on meil perekonnas. Ime, et ma õhupüssi batuudile kaasa ei võtnud, kui välja batuudile tähti vaatama läksin. Mu mõttemaailm hämmastab mindki vahepeal. Näiteks laulukaare all kujutlesin, et terroristid or sth like that lendavad meie kohale ja hakkavad pommitama. Kui palju patriootlikke inimesi saaks surma. Mis oleks Eesti ilma nendeta? Ei tea. Päris reaalne inimene olen nagu näha. Ega see kena mõtte polnud laulukaare all mu ainus... Üleüldse kujutlen vaimusilmas ette igasugu jubedaid asju. Minu hirmud. Need on nii totrad, et ajavad mind lausa naerma. Täna öine hirm on veel ilmselt ees :D Olen kuni neljapäevani ÜKSI Pikakannul. Valvan maja ja hoolitsen loomade eest. ÜKSI metsa sees suures majas. Kõlab jubedalt! Jumal tänatud, et mul Janne kena seik, kus vargad ta maja ümber käisid, meelde tuli (Y)


Mul on hea meel, et sisemist ilu hinnatakse ka. Ja kus seda tehakse? Saudi Araabias. Respect! Arenenud maades ma ei teaks, et tõstetaks esile inimese juures midagi, mille nägemiseks nägemiselundid on sama kasutud kui tossud jalutule. http://www.elu24.ee/?id=146365


Unedemaale minek. Loodaks ka täna midagi head näha. Homme muljetan oma unenägudest, praegu aga head ööd! :)

Hei! Mu seltsielu on olnud väga kirev: me, myself and I. Igas halvas on head. Mampsiga veedan rohkem aega. Üks õhtu võtsime ette tripi ümber Tamula. Jooks ja rattasõit. Täna käisime poodlemas ja põmst päev läbi olen talle demonsteerinud oma olematut kitarrimänguoskust. Sandra õpetas eile "Zombie"-t mängima. Raketiteadus! Võibolla on see andestatav, kui arvestada, et see oli mu esimene kord :D Andis koju kaasa kitarri. Oje!
Poes nägime muide Guido Kangurit. VÕRUS! See on märkimisväärne sündmus.

"Da Vinci kood"-i hakkasin lugema. Soovitan soojalt! Ainult 50 lk olen lugenud, aga tunnen end juba kultuursemana. Imelik, et koolis pole räägitud nendel teemadel, mis seal on.. Mis siin imestada.. Ma ei arva eriti hästi ajaloost. Täit tõde selles minu arvamuse kohaselt polegi. Ikka kellegi poolt moonutatud suuremal või vähemal määral, kuid siiski õpetatakse seda meile mitmes erinevas aines(kirjandus, kunst, muusika, muidugi ajalugu..). Õpetatakse valet. Ei, subjektiivset tõde. Kuulujutud ja klatš pole ju alles nüüdisajal tekkinud meelelahutus... "Da Vinci"-s räägiti, kuidas paganlikele sümbolitele anti teised, negatiivsed tähendused, sest mõjukam suund - kristlus - tahtis paganlust välja tõrjuda. "On olemas ainult üks usk." nagu te juba teate. Ei tunnistata teisi.. Näiteks tähtviisnurk oli algupäraselt jumalanna Veenuse sümbol, aga nüüd teatakse seda kui saatana kummardamise sümbolina. Paganad, paganlus... nagu oleks midagi seotud põrguga. Just nimelt nagu oleks, kuigi tegelt ei ole ja pole kunagi olnudki.
Usuteemad on minu jaoks nii huvitavad. Ise suhtun(vähemalt enda arvates) objektiivselt nendesse teemadesse, kuna ma ise pole mingit usku.

Ma jätkan hiljem...

I will not let myself cause my heart so much misery.

Kidding. I know I will.


Enne, kui ma jõuan tippsündmuseni, räägin eelnevatest ka väga headest hetkedest. Ehk siis Pätrise ja Jossi sünnipäev. See oli viimseni superhästi korraldatud. Inimesid olid vapustavad, mis sest, et ma väga väheseid alguses tundsin. Kahjuks sain seal vaid 3 tundi olla, kuna üks sõps jõudis päev varem (möödarääkimised ja segadus).
Järgmisel päeval läksime Eliisi, Liana ja Siimuga Pikakannule. Atv oli tõmbenumber. Eliisiga mina enam ei sõida! :D Vähemalt mitte siis, kui tema on roolis.
Mingi aeg jõudsid Pätris, Toivo, Joss, Lisette, Katrin ja oioioi, kui paljud veel. Tekimängu olete mänginud? Kes on see teab, mida ma läbi elasin. Nali minu kulul. Nii lahke olengi :D
Okei. Ma ei suuda enam ringiga rääkida. Kohe põhisündmuseni. Kui olime taas neljakesi jäänud, vaatasime batuudil tähti. Neid langes nii palju. Mitu, mitu aastat tagasi oli mul mahti nii kaua aega tähti vaadata. Üks täht langes eriti nunnult. Paar sekundit enne kustumist läks ta korraks hästi säravaks. See soov peab nüüd küll täide minema. Võiks ju. Tegelt ma ainult ühte soovi soovisingi iga kord, kui täht langes. Okei, ma nats täpsustasin ja arendasin seda ka. Igatahes ühe soovi täideminemist või mittetäideminemist saan näha täna. Või tegelt.. kui soovisin peale keskkööd, siis hoopis homme :D
Oma endises toas oli ülihea magada. Seal on midagi, mis tekitab nii hea tunde. Mälestused? Lõhn? Rahu? Igatahes on miski, mis teeb seal olemise tohutult heaks. Minu asjad :) Leidsin oma kunstitööd. Taasavastasin. Lihtsalt.. uuuh. Mäletan, kuidas mulle meeldis istuda tunde laua taga ja joonistada, maalida. Ükski töö ei olnud selline rutturuttu tehtud. Oeh! Nunnud ajad!

Üle pika aja läksin taas jooksma. Miks ma selle küll vahepeal ära katkestasin? Kui on mure, kui on valu, kui on viha... jooks teeb heaks. Elab end välja. Mul oli 2 võimalust: kirjutada vihikusse, mis mind piinab või minna jooksma. Seekord valisin jooksu.
Vihikusse olen üllatavalt palju hakanud kirjutama. Seal ei pea vormima võimalikult huvitavaid lauseid, et teistel hea lugeda oleks. Ma ei hakkagi tagasi ajama, et osaliselt ka lugejate pärast blogi pean. Üks viis olla nähtav. Näidata, et olen olemas. Hoida kontakte, et ma teile väga võõraks ei jääks, sest over time pictures fade and all that's left are these empty frames.

Ma tean, et kõik on kinni mõtlemises ja see, kuidas end tunnen on täielikult minu enda teha, aga need mõtted ja emotsioonid, mis tekitavad effing nõmeda enesetunde, tulevad iseenesest ja lähevad ära samuti siis, kui ise heaks arvavad. Minevikuvarjud jäävadki kummitama.


Oukhei, ma halan vihikus hiljem edasi, praegu aga jätkan muul teemal.
Paar päeva tagasi käisin ristimisel. Tartu lähedal, Peipsi ääres, vene vanausuliste kirikus. Äratuse magasin maha. Paps helistas, mul oli ülivähe aega, end valmis panna. 8 minutiga sain valmis. Peaaegu põlvedeni seelik oli seljas. Küsisin, kas piisavalt pikk(nõue oli pikkade varrukatega pluus ja siuke pikem seelik või kleit ning pearätt). Ei sobinud. Teadlikult olin teise seeliku kaasa võtnud, mis tegi mu küll vähem tagasihoidlikuks, aga oli vähemalt pikk. Ristimisel ei saanud ma absoluutselt millestki aru, sest see toimus vene keeles. Vaatasin lihtsalt targa näoga pealt ja üritasin mitte ette jääda. Pastor laulis mingit teksti kuskilt ja need, kes ristivanemaks olid, pidevalt tegid risti ette ja kummardasid. "Huspanipamil, huspanipamil, huspanipamil." Nii see kõlas vähemalt... "Au Jumalale" pidi tähendama. Pastor vehkis iga ühe ees viirukiga(see osa, kus tossu tuleb aukudest on kerakujuline). Halbade vaimude eest pidi see kaitsma. Minul, kui võhikul on väga keeruline sellest rääkida, sest ma tõepoolest ei saanud midagi aru. Ma polnud ainus. Paps jagas minuga saatust. Kõige hullem koht oli see, kui laps vee alla pandi 3 korda. Nagu uputataks või midagi. Jah, kordan. ma ei saa sellest aru, seega tundus see mulle väga jube jne.
Peale ristimist läksime Galja maale. Olin seal peamiselt kahe vene tšikiga, kelles üks oskas pisut eesti keelt. Jubekohmetu oli olla, aga pole viga. Paar sõna sai siiski räägitud. Läksime Peipsi äärde ujuma nendega. Nii soe vesi oli!! Hästi mõnus. Ma olin õnnelik ka, et siuksesse kohta läksime, kus inimesi polnud, sest läksin pesuväel. Ma ei osanud oodata, et ujuma minek on. Ligunesime vees ja suur kamp suvitajaid tulevad. Väga meeldiv! Osaliselt oligi. Rääkisin paar sõna juttu ka ja nii, aga päris mark oli madalas vees kükitada ja oodata, millal nad lahkuvad :D Vaatasid ja muigasid. Piinlik vaikus!

Kirik oli selline:

Väljast nägi välja nagu talumaja, koridor ka.

Kertu S.

Minu teine hea Kertu! :) Ja nii ongi Võru tuhat korda parem.

Emme läks Rootsi ja Artur pealinna elu nautima. KUI HEA RAHULIK! Hommikul saab magada! :D

Hilisõhtused Võru avastusretked sõpsidega on andnud mulle selge kujutluspildi siinsest ööelust. Linna peal sõidavad ringi paar autot, mis mehi täis. Otsimas midagi. Olgem ausad, KEDAGI. Igasuguseid nippe on proovitud jutule saamiseks: teeseldud välismaalasi või eksinud vaeseid mehi, kes otsivad klubi jne. Vahepeal juhtub, et öeldakse konkreetselt. Vahepeal juhtub, et autos olijad on tuttavad. Vahepeal juhtub, et tänav on hoopis tühi ja valgustus jupsib ning hirm poeb naha vahele. Ja, Võru tänavad on suhteliselt üksildased. Puudub veel heinapall keset teed tuule mõjul veeremas. On ka särtsakaid õhtuid. Näiteks rannapeod. Neid rannamajakesi ma näitan millalgi siin, blogis.

Kõik on hea, aga üks tühi koht on ikka veel täitmata!!!

Eilne järjekordne sõit tööle möödus pisut ebatavaliselt. Sõitsin lehmade juurest lauldes mööda. Kõrvaklapid olid peas ja ilmselt tuli suust kohutav hääl, mistõttu lehmad välgukiirusel jooksma hakkasid. Ja mida kuradit?? Tee peale. Kena algus päeval.
Tagasi sõites vahetas Lasva järve ääres mingi mees riideid auto juures. Suht muigas seal, kui ma mööda sõitsin :D
Siis mingi koha peal hääletasid 2 tüüpi mu ratta peale :D Mööda sõitsin, kuigi pärast mõtlesin, et oleks paar sõpsi juurde saanud.
Natsa aja pärast lasi mööda sõitev auto signaali. Ma arvan, et seal olid need samused peal.
Täna nägin ühte, kes hääletas, klaasmajas. Tundis ära vist :D Igatahes ka muigas. Suve värk. Enamusel tuju hea ja silm särab. Nunnu!


Vahepeal mõtlesin, et retsilt hea elu mul, aga siis kohe tuli tagasilöök nagu ikka elule omane. Hoope tuleb paremalt vasakult. Õnneks nii pisikesed, et isegi sinikat ei teki :)
Kui veel elust rääkida, siis minu oma tundub kuidagi hale. Vanust on üsna palju, aga saavutanud pole midagi. Mu vanem õde elas sel ajal juba üksi ja oli väga täiskavanulik mina aga olen täielik äpu. Elan vanemate kulul ja... Mhh! Ma ei teagi, mis elu on :D Mu mured ja valud on nii tühised võrreldes vanemate omaga. Kuigi neid ei saa võrrelda. Probleem on probleem. Nagu ka ei saa võrrelda meid ja nälgivaid aafrika lapsi. Tegelt, mis ma ajan??!! Täitsa rahul olen. Ja aega on veel suuri tegusid teha jne. Seni aga õppida, õppida, õppida nagu Lenin targutas. Tegelikult seda kirjandites ei tohi kasutada vms. Et see polnud mingi määrav kõnemees or sth. Mu kirjanduse õpetaja vähemalt ütles nii. Ma kasutaks isegi mampsi öelduid lauseid vabalt :D

Aitab lobast. Tsau! ;*

Tantsu- ja laulupidu on läbi. Jäin väga rahule muidu, aga kui praegu vaatan tantsupeost videosid, siis judinad on käbekiired tulema. Palju võimsam ja nunnum ja huuuuuuh! "Tuulevaiksel ööl" (L). Tõesti armas. Aga ega laulupidu ka palju alla jäänud. Koos oli nii hea laulda! Ja peale viimast kontserti, kui laulsime ühte osa "Maailma avastamisest". Mmmmmmm. "Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele". Kõndisime lauldes lavalt minema. Peaaegu terve tee Tallinnast Võrru ka laulsime. Väga võimas!
"Tuljaku" üks osa meeldib ka täiega. Just see, kuidas mehed tausta laulavad.
http://www.youtube.com/watch?v=hrB6IUV4F1U
00:35 seal.. Laulupeol oli see muidugi tuhat korda ilusam!

Inimesed olid suurepärased! Sain oma kooriga paremini tuttavaks ja ka mõne uue inimesega ka. Tallinn sai selgeks suht. Väga rahule jäin (Y)



Nüüd suunduks teistele teemadele. Üks õhtu kõndisin Kertuga mööda Tamula järve äärde ja mis ma märkasin? Inimesed olid paarikaupa. Mingi 7-8 paari oli. 2 on ilus number. 2, ei rohkem, ega vähem. Nii peab.



Nickelback - If today was your last day
Vaadake videot ka. Selle sõnad on tohutult innustavad. Tomorrow was too late!



Öelge, kui ma midagi valesti teen. Öelge, kui ma teile pinda käin. Öelge, kui ma teile ei meeldi. Julgelt!

Sain väikeselt vennalt haledalt üle. Tahtis õue minna väga. Ma läksin. Nagunii oli vaja poodi minna ja pärast oleks veel hänginud pargis või kuskil. Poes kohtas oma sõbranjet Carmenit. See jooksis mu juurde ja tegi kalli kohe :) Väikesed võivad vahepeal ikka eriliselt nunnud olla. Nii, igatahes tegin ostud ära ja jooks algas. Artur jooksis Carmenile järgi. Lõpuks jõudsin Artuurole järgi, see annab mulle oma ratta ja ma tassigu, ise jooksis edasi :D Suht pro vend (Y)


Õhtal sain oma heegeldatud topiga väljas käia korra. Viisin lõpuks ometi Laura venna ülikonna ja ühe plaadi ära. Need olid terve igaviku minu käes olnud.
Igatahes. Rikkusin oma meistriteose ka ära :D Lõikasin paelad ühest otsast ära, sest need olid liiga pikad. Tuli välja, et lõikasin ka nats pluusi ära. Mul kääritega ikka sujub (Y)


Vaatasin Tamula järve ja seda päikeseloojangut mille säras ta lainetas. Ütlemata hea, rahulik, ilus oli, et rõõm tahtis üle voolata. Muusika ka käis. Võru inimesed on ikka õnnelikud. Järv on põmst linnas. Nii hea (Y) Eriti suvel, kui väikses rannamajas/baaris/kohvikus muusika mängib suht kuuldavalt ja mõnusad diivanid väljas on... Gaašh, see on midagi väga väga erilist! Ega enne ei saa aru, kui ise kohal oled! (see on vihje, kui keegi veel aru ei saanud :D )


Jaanipäevast nii palju, et see möödus isa juures Pikakannul. Tassisin üksi lõkke kokku, mis tuli päris võimas. Ise olin vähemalt uhke. Kuigi istusin põhiliselt toas, ma ei kurda. Siuke vaikne õhtu, kui lapsenutt välja jätta :D Jõin ka ilgelt palju. Terve maasikalimonaadi. Appi, kui hea see on. Soovitan!


Nüüd aga tsau! :)
Nautige suve ja noorust.

Ev harrastab vanaemade kunsti

Eilne õhtu oli kahtlemata üks veidramaid ever! Ühe asja pärast. Ma karjusin, kui ühte meest nägin :D Kohe räägin lähemalt. Kell oli umbes üksteist, kui me Liana ja Kertuga Jelena poole suundusime. Suht hämad juba ja värki. Olime kuskil majade vahel. Järsku vaatame ühe rõdu poole, mis me pea kohal oli. Seal oli mingi tatoveeritud mees, kellel võisid olla püksid jalas ja võisid ka mitte.Selle mehe pilk ja olek... kui õõvastav ja jube. Eniveiii, tegi seal suitsu. Me ehmatasime tema pärast nii ära, et hakkasime karjuma ja jooksime ära :D Kui olime aru saanud, et see oli kõigest inimene, kelle peale me karjusime, hakkasime kõhukrampideni naerma :D Liana ütles, et see vist üks bändimees. Tahaks kohe näha, miskese juhmi näoga ta vaatama jäi meie etteastest. Päris võimalik, et sellest saab aegumatu nali. Mark, kas pole? :D


I think it's all.
Mm, nii palju kui ma näen, on vastasmajas iga viimne kui tuli kustus, aga mul pole. Kardinaid ka pole. Ja mul seljas PÄRIS PALJU. Hea tähelepanek. Okei, see oli vist too much xD I'm so sorry. Lähen võtan midagi ette.

Hope u don't hate me.

Tundub, et üle pika aja esimene õhtu kodus. Mis tundub, nii ongi. Mul on olnud paar väga head päeva. Lihtsalt ulmeliselt head.
Täna andsin esimese ja viimase lille lõpetajale sel aastal. Lihtsalt pole rohkem vaja olnud :D Otsida tuli ka umbes pool sajandit teda. Leidmisrõõm on suur.
Hiljem. Jeltsu ka mainis, et ma olen teistsugune. Selline teotahe tuli, et ise ka ei usu. Jubeaktiivne. Kuna suurem osa on lõpuläbudel või maal, olime Jeltsuga kahekesi. Kõndisime kossukalt mööda ja mu tungival soovil kõndisime kohe tagasi sinna. 2 inimest mängisid seal. Lihtsalt läksin juurde ja küsisin, kas võin ka nendega mängida. Ma ei tee ju usually nii? Eksole. Te teate mind. Aga ma läksin ja rääkisin ja veetsin head aega. Ma isegi ei küsinud nende nime, kasutasin asesõnasid nende poole pöördudes. Nüüd tuleb meelde Dagö- Välismaa.
Sinu pudupoe pööraselt naljakas aken:me ei näe enam kunagi.
Kui ma küsin Sult nurga peal teed, juba tead:me ei näe enam kunagi.
"Arve", "palun" ja "tänan" ja allkirja ulakas joon:me ei näe enam kunagi.
Roosad lohistusjäljed hotelli fuajees:me ei näe enam kunagi.
Me ei näe enam kunagi. Üks mees küsis täna ülekäigusebra lähedal kella, me ei näe enam kunagi ilmselt. Kui palju inimesi me oma elu jooksul kohtame ja kui palju neist südamesse jääb ja kui kauaks?


Vaatasin vanu fotojahi pilte. 2007 suvi, kui ma väga ei eksi. Mõne pildi tegemise jaoks pidime inimesi juurde kutsuma. Suvalisi. Mis kõige hämmastavam leidsin piltidelt mõned, keda ma siis muidugi ei teadnud, aga nüüd saan väga hästi läbi. (Krissu ja Johanna teise pingi peal)
Näiteks oli ühel pildil inimkett, kus oli paar inimest, kelle seltskonnas palju aega olen veetnud viimasel ajal(paremalt teine ja kolmas). Kokkusattumus missugune. Vaatan ja imestan. Elu on imesid täis :)



Hea on.
Tsau ;*

http://www.youtube.com/watch?v=99kyr_TkEzg&feature=related
Põhiline on selle lisainfo :/
Sissejuhatus: "Whitney,Hey my name is Dalton. I have a story that I would like to tell you that oddly enough involves you and your amazing gift. I know this is weird and trust me I feel weird messaging some one i dont know, so i could imagine what your thinking but i promised my self that I would do it. My bestfriend, J.D. and I joined the Navy together in 2006 after we graduated high school. After all our trainning was done we were sent to Bagdad, Iraq on May 23, 2007....."



Nii mõnigi on saanud kuulsaks tänu youtube'le. Lihtsalt lauldakse oma laulud videolindile, laetakse video üles ja kui küllalt talenti, siis feim tõuseb. Eestlastest oskaks ma nimetada Kerli Puuseppa. Välismaa omadest.. mmm, näiteks see sakslane, kes "Rändajad" laulis, kogus meie meedias tähelepanu. Kina Grannis tasub samuti ära märkimist
http://www.youtube.com/user/kinagrannis?blend=2&ob=1
ja ka Mia Rose("Better off" !!!)
http://www.youtube.com/watch?v=Hg3dgf6PMVA&feature=channel_page




Nagu näha, olen mingi jõhkram youtube'i chiller. Tegelt mul muud elu ka. Can't be, eks. Eile avastasin, kui lahe mäng on telefon. Esiteks pool tekstist, mis kõrva sosistati jäi mu kuulmise tõttu kättesaamatuks ja ülejäänud pool läks pärast naerurünnakut meelest ära. :D Lihtsalt ei mäletanud. Mingi saksakeelne tekst kõlas mulle täpselt nagu mingi eesti keelne repliik ja võru keel moondus samuti. "mära müras täkuga tallis" - see pole moondunud repliik muide...
"Slumdog millionaire"-t vaatasime ka.
Deemit, need on head inimesed!
Ja jälle jõudsin kella kahe paiku koju. Time flies.




Just. Time flies. Lendab ja muudab. Muutub palju. Kõige nõmedam, et me ei suuda aega peatada. Veel vähem tagasi keerata. Meile jääb vaid mälestus läbielatud aegadest ja võimalus seda nostalgitsedes uuesti läbi elada. Minevik on justkui film. Tekib kahtlusi, kas kõik on ikka päriselt olnud või on see elava kujutlusvõime vili või uni. Jube, kui palju inimesi südamest läbi käib. Just nimelt KÄIVAD LÄBI. Vähesed jäävad. Inimesed muudkui kaugenevad ja hajuvad. Samas teisest otsast kerkivad uued. Ma peaks ikka tõsiselt lihtsameelne olema, kui uued inimesed kompenseeriksid minu jaoks need hajuvad. Inimesed pole asendatavad.



Take care!

Tekkis tungiv soov siia veel ühe laulusoovituslisti tekitada :)

Daniel Schumacher - Anything but love "When I get older feelings get colder."

Beyonce - Halo "I swore I'd never fall again but this don't even feel like falling. Gravity can't forget to pull me back to the ground again." ; "Pray it won't fade away."

Enrique Iglesias & Ciara - Taking back my love "Go ahead just leave. Can’t hold you, you’re free."

Nick Lachey - What's left of me "Watch my life,Pass me by,In the rear view mirror

Reamonn - Through the eyes of a child "Why did we make it so hard, this life is so complicated until we see it through the eyes of a child."

Reamonn - Strong "I can’t hold on but you can release"

Reamonn - Supergirl Kogu laul lihtsalt.. õõõh!

Reamonn - Million miles Sõnad!!!!


Mu silma nurgas on nähtamatu, kuid väga valus sinikas. Lõin endale trossiga vastu silma ja päris hoogsalt lausa :D Otepää seiklusrajal.. Mm, sai lennata :)
Täna oli kooripidu. Laulsime, käisime saunas, sõime, rohisime jne. Saun (Y) Mmmmh! Nii hea ilm oli ka. Lõpuks hakkas kõvasti sadama, mis oli ka isegi hästi mahe! Inimesed (Y)(L)


Mul tuli uuesti Obama laulude isu. Kuulake ka. Nii positiivsed ja inspireerivad. Need on tõsiselt head!
Will.I.Am - We are the ones
Will.I.Am - Yes we can

Lost then found, lost then found

Mõnikord tuleb inimesest eemalduda tema enda heaolu pärast. Isegi, kui ma ise seda ei tahaks teha. Mitte, et ma halb oleks vaid pigem mõtlen teise õnne pärast.




Koertel on kevade lõpus jooksuaeg(teiste loomade kohta ei tea, aga arvatavasti on kõigil nii). Meil nimetatakse kevadet armumiseajaks. Ma ei tea, kust see tuleb, see tunne, et kedagi on vaja, aga see on kuskil seal. See on õhus mida hingad. Lihtsalt on ja kõik.
Sorri, et ma jälle oma horoskoobijutuga tulen, aga heast ennustusest ju ära ei ütleks või mis? Igatahes pidi kõigil armuõnne or sth olema :D On nüüd parem tunne?




If it's gonna be a rainy day
There's nothing we can do to make it change
We can pray for sunny weather
But that won't stop the rain



Suurem osa meie elust kulub ootamisele. Valgusfoori taga ootamine, bussi ja rongi ootamine, KELLEGI ootamine. Mina ootan liiga tihti, et asjad paremaks läheks. Ise ei juhtu tavaliselt ju midagi. Õnne ei too keegi meile kandikul kätte. Okei, mõnel siiski veab ka. Õnnelik olemiseks on vaja midagi teha. See lause on mul nii pea sees. Eilne on minevik, homne on müsteerium, tänane on kingitus.

Lähen võtan päevast viimset. Pigistan tühjaks nagu sidruni.



Tsau :)

Oii, kuidas mulle meedib venelaste eesti keele hääldus (Y) Mmmh! See mees, kes kioskiröövi tegi.. Minu sjaber pani. Ta võlus. Minu sjaber on David Coperfield. Naljakas, aga samas nunnu. Varem ma eriti ei seedinud neid. Kartsin või midagi. Aga idioodid ja närakad on ju põhiliselt Venemaa koorekihis. Lihtrahvas on vägagi tore ja sõbralik. Näen seda juba isa naise suguvõsas.



Vangla tunne on. Ma tahan midagi teha, kuhugi minna. Vb peakski laskma oma kammitsais hoitud hullumeelsusel domineerida. Ja siin ma olen, tüdruk, kes teeb suuga suure linna, käega ei kärbsepesagi. Vabandust, et jälle hädaldan. Tegelikult läheb kõik ju ülesmäge. Siin, vanglas, tunnen juba tasapisi kuuluvustunnet.
Nagu mingi viimane hälvik. Isegi see üks sõbranna, kellega peamiselt suhtlesin, tegelikult ei seedi mind. Juba teine kord, kui kallis inimene noa südamesse lööb. Siinkohal tuleb hea lause meelde: Use a fork to stick me, not a spoon.
Tegelikult ongi nii parem. Ei tohi liialt sõltuda kellestki. Pätsan fraasi parimast blogist, mida lugenud olen:"Teistest sõltumine on parasitism, mis esialgu sööb teist ja hiljem sööb meid endid.".
Ma olen liiga ühe-inimese-inimene. Selline kiindumus maksab varem või hiljem kätte. Vähemalt siiani on ta seda teinud.
Davai, lähen süvendama oma kuuluvust :)



Mõned laulusoovitused :
Varsity- Lost then found
Peps- Liberta
Luke Picket- Cruel love
James Morrison- Please don't stop the rain (nii head sõnad !!! )



Põhja- Eesti inimesed, ma õige pea tulen oma ideedega :) Tahaks teid kõiki väga näha!

"Kus Eesti Vabariik on?"
"Perses!"

Erakonnad kulutasid 45 miljonit riigieelarve toetusest. Well done (Y)

Viljandiskäik eile. Tädil külas. Ideaalne perekond.Nägin nende uut maja. Oh deem, kui ilus ja mõnus seal oli. Vana ja uus harmooniliselt kombineeritud.

Magasin kerra tõmbunult diivani peal, kui Janno(tädi mees) mulle peale istus :D Järgnes väike maadlus. Täiesti lõpp, kui MINU on judo. Kui ära hakkasime minema, ütles Janno, et ta lootis, et näeb mind kunagi maadlemas. Lootis, et minust saab sellel alal midagi head. Ma lootsin ka...



Praegu loodan päikest näha.
Tegevusetus on nauditav, kuid kurnav seisund; õnnelik olemiseks on vaja midagi teha.
Loodan midagi teha.

Teisipäeval, 2. juunil, põrutasime Liisiga hääletades Tartusse (L). Kui ma saaks, siis ma elaks seal.

Kolmapäeva hommikul algas meie Hiiumaa trip. Mmm, ilm nii otšen harašo. Miks nii pidi olema?? Ma armastan Hiiumaa randu ja merd ju. Mida ma naudin vettinuna ja külmununa? Tänu sellele oli minu jaoks reis juba mokas. Kõik see, mis meile planeeritud(muuseumid...) oli kohutavalt lame. Päris palju pidime lihtsalt bussis aega parajaks tegema. Pealegi jaotati meid pooleks. Kõik poisid ja mõned tüdrukud ühes ja teises rühmas olid aint tüdrukud. Koos oleks kindlasti etem olnud.

Parim osa olid õhtud. Võrkpall öörahuni. Vahepeal korviviskeid ka.
Võrkpall tegelikult polnud alati tip top. Näiteks siis, kui paar Narva tüüpi oma kohal ei suutnud püsida ja jalust niitma hakkasid. Üks viskus vapsee jalge ette. Ja need, kes lihtsalt eputama tulid platsile. Vahepeal on mul emotsioonid otsaette kirjutatud. Lihtsasti mõistetav.

Öörahu.. kell 23.00.. Mulle tundus ebanormaalne, et meid sunniti magama nagu lasteaialapsi. Õpetajad käisid mööda saali ringi. Telefoni ei tohtinud puutuda, sest selle ekraani valgustus on ju tappev.."Mis tuli seal on? Kustuta ära!". Isegi mitte lihtsalt vaikselt istukil ei tohtinud olla. Eks meil oli ka tore sellist lollust ära kasutada. Tegime kõik, et neid närvi ajada. Õnnestus ideaalselt.

Põlvele tegin ka aia. Mingi värgens käis läbi. Kui nad praegu juba mul nii oinad on, siis mis veel hiljem saab?

6. juunil oli Võrumaa laulupidu. Hommikul laulsime kesklinna pargis mõned laulud. Vihma hakkas sadama. Läksime lauldes telgi alla. Ma sain otse kõlari ette, nii et kujutage ette, kui lahe laulda oli :D
Pärastlõunal suundusime Kubjale, kus pidu toimus. Niivõrd hea oli laulda. Rahvatantsijad olid ka hästi tublid (Y)



Watched my life pass me by.

♥` Elas kord pime tüdruk
´♥` kes ennast vihkas ,
´♥` sest ta oli pime .
´♥` Ta vihkas kõike ja kõiki ,
´♥` peale oma poisi .
´♥ ühel päeval tüdruk ütles
´♥` kui ta saaks
´♥` ainult näha maailma
´♥` ta abiellub oma poisiga
´♥` ühel päeval keegi
´♥` annetas talle oma silmad
´♥` ja siis ta nägi kõike
´♥`ja ka oma poissi
´♥` tema poiss küsis temalt :
´♥` " nüüd kui sa näed
´♥` kas sa abiellud minuga ? "
´♥` tüdruk oli šokeeritud kui
´♥` ta nägi et tema poiss
´♥` on ka pime
´♥` ja ta keeldus temaga abiellumast .
´♥` Tema poiss kõndis minema
´♥` naeratusega ja ütles :
´♥` " lihtsalt hoia hästi
´♥` minu silmi kallis .."

Pervert ja tropp 123

Tulen koju. Ilm nii hea, et lähen õuele päevitama. Kõrvaklapid peas. Need vaikselt kuumenesid nagu ma isegi. Ühtäkki tekkis suurepärane idee - panna kõlarid akna peale, et saaks mahedalt muusikat kuulata ka teised. Minu arust võiks suvel muusika käia igal pool. Nii mõnus ju!
Pikutan siis mina maas, kui tuleb armas vanaisa ja hakkab õiendama, et linna müra ei kõlba ja teda häirib. Samas enne mängis kõrvalmajas veel kõvemini muusika ehk "müra". Teisel pool ehitavad töömehed midagi. See ei häiri absoluutselt ju. Siis järgmine asi, millega möliseda oli vaja, oli katkine aken. "Miks sa akna ära lõhkusid?". Oioioi, urris Ev pole hea variant. Ma ütlesin, et meie aken, ise teame, küll vahetame ära. No tõsimeeli, mis on see tema asi? Ja siis tuli tipphetk!! "Siin pole midagi teie oma.". Ta ütles ükskord, et me unustame vahepeal ära, et me külas oleme. Oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Palun, palun, palun, kolime ära :s Las laguneb oma lagunenud majas. Õhh, kui vastik.
Kui nüüd juba jutt kallile vanaisale läks... Ta vahib mind, kui ma päevitan. Ja see pole mingi ettekujutus mul. Triin on ka seda tähele pannud.

Oii, kullakesed, te ei tea, kuidas teil koduga vedanud on! Mina ei saa enda oma koduks nimetadagi.

Issil oli ka "vanaisaga" hõõrdumist, kui me kõik siin elasime. Ma oma isa tütar ikka.


Vabandust mu klatšitung. Pidin hingelt maha saama.

Valus on mõelda, et ma elasin nii kaua aega valet. See polnud pooltki nii võimas, kui mulle paistis. Imelik, kui muutunud kõik on. Midagi pole järele jäänud. Üks suur vale... See kriibib nii hinge, et ei saa küllalt õnnelikult elada. Veel aega. Veel, palun. Natuke..



There's a truth in your eyes saying you'll never leave me. The touch of your hand says you'll catch me whenever I fall.



Maal oli uskumatult hea. Mina teda ei jäta. Mina mitte! :)



Mingi teksti leidsin ühest vihikust.
Õnn on suuresti kinni mõtlemises. Tuleb nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele, mis on haardeulatusest väljas. Miks ei võiks olla õnnelik, kui päike paitab pehmelt pealage ja linnuke siristab serenaadi? Miks ei võiks olla õnnelik, kui on olemas sõbrad, kellele raskel ajal toetuda saab? Miks ei võiks olla õnnelik kasvõi lihtsalt elusolemise ja hingamise üle? Või on siis tõesti mõtekas õnnetult unistada sellest, mida kunagi ei saa? Vaevalt küll!
Lõppude lõpuks on igaüks oma õnne sepp. Igaühe oma asi, kui head tööd ta haamriga rauda tagudes teeb. Õnn on meie endi teha.

Vahelduva eduga õnnelik.


Ma räägin liiga vabalt. Aga ega seda paljud loegi. Võõrad mitte. Ja väike lootus ju on, et see, kes peab aru saama, saab.



Laske päike ligi [}]

Äkki kaite perrä?

Hallile viskub värvilisi toone üha rohkem ja rohkem. Sellest ilmselt ei piisa. Ikkagi olen liiga kärsitu. Vaja minev värv on kaotsi läinud või siis.. ei taha veel mu halli tausta ilustada. Aeg, mu parim sõber...



Päev oli pikk ja sisukas. Mõnest sündmusest vb hiljem lähemalt. Igatahes praegu olen maal. Rampsväsinud. Maapliksi hing mul sees ikka :D Tüümiis, hää miis (Y) Atv om üts hää abimiis. Ja vikatiga niitmine. Mmmmh!
Põhiline on see, et meil üks vabakasvatusega jänes. Laseb vabalt mööda õue ringi. Kassiga sõpsiks saanud. Meil on üldse sõbralikud loomad. Koer ajab kuskil kaugustes spatseeriva põdraga juttu. Põder haugub ju. Vähe ei ole veider.

Jätkates loomateemat... samojed on maailma nunnun koeratõug. Väikesed jääkarud :) Isa bestikal on selline.
Mõtlesin, kui hea on ikka koolis käia. Suvi on nii õnnis ja oodatud aeg. Teised vaheajad ka. Aga suvi (L) Hea, kui on midagi oodata.



Hüva õdaku!

Isemoodi päev

Sain kirjandi "Kõige rumalam on kaotada pea" kätte. Jeesus, kui punane :D Õpetaja ei mõiganud eriti. Alles kuskil keskel, kus mainisin seda filosoofi ja raamatut, millele toetusin, jättis ta mu väited rahule. Ehk siis mina olen üks mõttetu inimene, mõttetute arvamustega. :D Nii, et kui oled filosoof, on su mõtetel rohkem õigsust :D Jälle pidavat üks eriline kirjand olema. Kuigi ma ise eriti aru ei saa, et erineks teiste omadest nii palju. Kirjutan nagu kirjutan. Eeskirju ei loe, sest reegleid rangelt järgides läheb kõik p-punkti.
Pildi järgi kirjutatud luuletus loeti ka ette. Kui ma õigesti mäletan on see ainus rõõmsa lõpuga luuletus mul üldse. Luuletus enda arust just kuigi hea ei saanud. Ei midagi uut.
Krissu luuletus meeldis mulle väga!!


Peale tunde istusime Kertu Rõõmusega tuttuuel trepil, mis peaukse ees on. Kertul oli kitarr kaasas :) Mängis hästi mõnusalt ja õpetas mulle ka midagi. Minu arust hästi lahe tüdruk.


Kell neli oli väike konserto noorkotkastele. Hümn, Julge laul ja Väike maa.


Lõpuks tegin Liisi R-ga õpilasfirma pabereid. Närv must ja tuju shitt.


Kooris on üks hea laul. Ma kohe pean siia selle sõnad trükkima.

Sulle kõik nüüd ütlen, kuid see asjata, seda tean
Tean ju millest sa mõtled, tean, et siin pole olla sul hea
Kas tõesti juhtub see, et mind õnnetuks sa teed?
Ref: Sa tea, et ei iial seda uskuda ma ei saa!
Sest päevi häid palju veel on ju ootamas eel
meile kuuluvad need!
Sulle kõik nüüd ütlen, pole asjata seda tean
Kui sa hästi nüüd mõtled, näed, et siin on ju olla nii hea
ja siis ei juhtu see, et mind õnnetuks sa teed

Mitmehäälselt on see lausa jumalik! =)