Ja ongi hea, obwohl mein Knie schmertsen. Jea, juba teine keka tund, kui põlv mulle keerab. Mu oma põlv. Eelmises tunnis sain alla 30 sekundi jalkat mängida, seekord jõudsin pea pool 500 meetrist joostud. Milleks see jama? Paistab, et perse läheb see osa, mis meie jaoks oluliseim on. No, et terve keha on minu jaoks tähtis, et saaksin tegeleda armastatud alaga. Just nagu mu sugulane, kes on basskitarri mängija, kaotas sõrme. "Saatus käib oma rada, me soovid temasse ei puutu.". Ja siis saab veel pahandada, et nii jobu oled, kuigi ise hindasid oma võimeid ja füüsilist olekut paremaks. Ma ju tean, et suudan. Ja pisar pole valust vaid vihast.
"Kas saab vaikust või ei?"
"Saab, saab, saab, ükskord ikka saab!" Mate tund.. Ev lauluhoos.
Ei oskagi millestki kirjutada, kuigi tahan.
Kas ma jäängi selleks, kes peeglisse virutab?
0 comments:
Postita kommentaar