Taaskord omadega Tallinnas. Muraste ikka tõmbab. Tund aega tagasi saabusin tädiga oma spordiringilt. Tal ratas, mul rullikad. Ma läbisin pea 15 km. Oleks tahtnud uuele ringile minna. Nii vaba ja lihtne ja hea pole veel olnud rullitada. Kuskilt ei valutanud ka. Tavaliselt jääb ikka kann nii, et istuda ega astuda ei taha.

Allkorruse naabril on party nagu kuulda on. Võiks ka vabalt rõdult sinna ronida. Praegu on seis ilmselt nii segane, et ei saada arugi, kes on oma, kes mitte. Mis jutt! Mmm, ja nüüd pandi hüva muusika kinni ja tehakse ise biiti. Millised noodid, millised hääled!! Vibreerivad, võimsad. Peaaegu nagu serenaad!

Siin ikka lahedat elanikkonda jagub :D. Üleeile keksis üks keskealine mees kõnniteel, otse mu ees. Ikka vasakult paremale ja paremalt vasakule. Meeliülendav vaatepilt.

Eliis, sa ajasid mulle tatoka isu peale. Kindel värk, et tahan ja saan(kunagi) endale ka. Liblikas, puusast üles poole. Mmmh :)

Eveli24.ee lõpetab tänaseks. Kena õhtu jätku.

Muide, ma ootan ka väga kooli. Vb lihtsalt ootamise pärast. Ühest etapist teise elamine.