Minu seest. Miski närib hinge. Samas totaalne rahulolu. Kuid keegi närib hinge. Kaua aega olen tahtnud MIDAGI. Nähes nüüd, mida need läbi elavad, kelle on see, mida ma sooviks, kaob isu ära. Selline lootusetu tunne, et SEE MIDAGI pole pooltki nii hea, kui mu peas tundub olevat. Tunne, et head polegi. Tunne, et tuleb elada pigem igatsedes ilma, kui õnnetult selle MIDAGIGA. Mida teha, kui ilma selleta on puudulik tunne? Midagi on valesti. MIDAGI on puudu. Sellist MIDAGIT nagu ma tahan polegi vist. Ummik. Sisendan endale, et ma ei taha. Tunnen juba, et ei tahagi..

Leave me out with the waste, this is not what I do. Kuidas te sellest aru saate? Midagi sellist, et ei taha kellegi jääke or sth? Et ei taha kellegi teise jäänuseid. Jäänuste all pean silmas inimest.. See ei peagi teile kohale jõudma. Igal ühel oma tõlgendus, olgu see õige/tegelik milline tahes. Minu tähendus.

Palju parem oleks, kui vahepeal keegi teine otsustaks minu eest. Kui keegi ütleks, mida teatud olukorras teha. Otsustamine võib olla mõnikord väga raske. Võibolla sellepärast ma tahangi kooli. Päevad on planeeritud. Mul on ülesanded. Iga päev olen sunnitud millekski. Olen kohustatud pingutama. Vajan olla vajatud.

"9 crimes" ja küünlavalgus loovad meeleolu. Küünlad tulid ka läbi lolli juhuse. Lõhkusin lambipirni ära. Lihtsalt pigistasin selle kogemata katki. Soojendasin kätt ja nii ta läks.. Ükskord hoidsin mingit klaasi käes ja vaatasin telekat. Süvenesin nii filmi, et pigistasin klaasi katki. Müstika! Lihtsalt ei teadvusta endale, mida teed.

Imelik, et kuigi viimasel ajal on mul väga hea olla ja ma olen õnnelik, olen ikkagi kurb. Emotsioonid löövad laksti, laksti kokku. Mingi hetkeline teema raudselt..

Kes otsib, ei leia
Kes loodab, peab pettuma
Kes unistab, jääbki unistama..