Eilne järjekordne sõit tööle möödus pisut ebatavaliselt. Sõitsin lehmade juurest lauldes mööda. Kõrvaklapid olid peas ja ilmselt tuli suust kohutav hääl, mistõttu lehmad välgukiirusel jooksma hakkasid. Ja mida kuradit?? Tee peale. Kena algus päeval.
Tagasi sõites vahetas Lasva järve ääres mingi mees riideid auto juures. Suht muigas seal, kui ma mööda sõitsin :D
Siis mingi koha peal hääletasid 2 tüüpi mu ratta peale :D Mööda sõitsin, kuigi pärast mõtlesin, et oleks paar sõpsi juurde saanud.
Natsa aja pärast lasi mööda sõitev auto signaali. Ma arvan, et seal olid need samused peal.
Täna nägin ühte, kes hääletas, klaasmajas. Tundis ära vist :D Igatahes ka muigas. Suve värk. Enamusel tuju hea ja silm särab. Nunnu!


Vahepeal mõtlesin, et retsilt hea elu mul, aga siis kohe tuli tagasilöök nagu ikka elule omane. Hoope tuleb paremalt vasakult. Õnneks nii pisikesed, et isegi sinikat ei teki :)
Kui veel elust rääkida, siis minu oma tundub kuidagi hale. Vanust on üsna palju, aga saavutanud pole midagi. Mu vanem õde elas sel ajal juba üksi ja oli väga täiskavanulik mina aga olen täielik äpu. Elan vanemate kulul ja... Mhh! Ma ei teagi, mis elu on :D Mu mured ja valud on nii tühised võrreldes vanemate omaga. Kuigi neid ei saa võrrelda. Probleem on probleem. Nagu ka ei saa võrrelda meid ja nälgivaid aafrika lapsi. Tegelt, mis ma ajan??!! Täitsa rahul olen. Ja aega on veel suuri tegusid teha jne. Seni aga õppida, õppida, õppida nagu Lenin targutas. Tegelikult seda kirjandites ei tohi kasutada vms. Et see polnud mingi määrav kõnemees or sth. Mu kirjanduse õpetaja vähemalt ütles nii. Ma kasutaks isegi mampsi öelduid lauseid vabalt :D

Aitab lobast. Tsau! ;*