I will be strong, even if it all goes wrong!

See kooli nn. hulleim klass pidas end paremini üleval, kui arvasin. Eks ikka tõrkeid oli, aga nalja sai. Mõnel paistis see pubeiga eredalt välja :D Seda lõbusam! Lugesime räppi battleid ja nalju, kuulasime muusikat, kirjutasime etteütlust, joonistasime. Tegevust küll nappis, aga ega tööhimulisigi palju olnud. Mõistetav, ma isegi imetlesin kellaseiereid pingsalt. Kui nüüd orksi läksin, nägin, et uus sõps tekkinud. Õpilane mul, kellega kõige rohkem jamasid oli :D Üldiselt võib rahule jääda, kuid järgmine aasta õpetajate päeval tahaksin pigem turva silti kanda.

Reklaamimees käis mu vaipa pesemas. Ütleks, et luks värk. Kui oleks vaja reklaami teha, kutsuge Artur kohale. See laksas kommentaare "Wow, nii lahe" jne. Kui sellel tüübil oleks saba olnud, oleksime näinud, kuidas ta seda liputab. Stereotüüpne müügimees. Ei pane seda talle pahaks, kuna ta pingutab nagu enamus meist pingutama peab, et paar krooni taskusse saada. Tuleb kohe meelde nukker seis oma töös. Lõhkusin tööl arvuti ära. Kas ikka lõhkusin? Olen sellest värgist it-tarkadega rääkinud ja kõik arvasid, et minu süü siin olla ei saa.. Isegi kui tahaks, ei tohi ma plõksima hakata. Käin need tasuta tööpäevad ära ja asi ants. Hmm.. Järgmine probleem on see, et ülemus pole mind tööle kutsunudki, kuigi nv-del olen alati vähemalt ühe päeva platsis olnud. Sõbrannale oli ka helistanud ja küsinud mu kohta, milline ma olen jne ja siis rääkis sellest arvuti teemast. Normal shit ju! Kui ta mind tööle ei taha, siis nii öelgugi. Ma tahan seda tööd. Väga! Ainus mure ongi ülemus. Kui inimene tekitab sinus nii saamatu tunde, et sa tahaksid kaduda kaugele eemale... Oeh! Üritan olla mõistev, aga ma ei suuda mõista...

Reede õhtul oli mul jõhker unevajadus. Küünal põlema, empekas mängima ja pea padjale. Ma olin 99% kindel, et nii see ei jää. Just! Klassivenna helistas ja kutsus välja. Ei ütleks, et meie kodude vahel on umbes 20-30 meetrit :D Kõmpisime K. poole. Ja nii võttis mokka mööda õhtu tuurid üles. Kitarr, laulmine, mahe jutt, naer. Termikas!! "Ma jäin siia ootama, ma jäin siia uskuma, et kõik muinasjutud hästi peavad lõppema." Ja nagu ikka suutsin kena lausega pärale tulla "Meil on kõrv elevandi peale..."

Laupäeva õhtu. Hahhahaaha :D Kolme põlvkonna disko Evvu toas. Mannu(2a.), Gita(3a.), Artur(7a.), mina. "Poker face" läks kõige paremini peale. Jansa heitis pilgu sisse, vaatas mis värk on ja liitus. Järgmisena tuli tädi. Liitus samuti. Ja nii see läks. Peopind nr. 1 :D Kuna ma tark toitsin Mannule erinevas variandis süsivesinikke sisse, on mul üks energiapomm siin toas. Trsh maha, tirel, püsti.. "Ma lähen varsti magama!" karjub siin Arturi peale, kui viimane teda tudile meelitab :DMis siin imestada. Tšikile pakuti ju kanget kraami. Tsiteerin Gita sõnu Mannule:"Fantat tahad? See on kangem natuke."


Järgmise korrani :)