Ma kaua aega tahtsin midagi ja lõpuks sain ta :) Ta on totaalselt teistsugune. Otsisin vales suunas. Peamine, et leidsin ta taas. Juba esimesel kohtumisel sain kaelale maasika. Pisut rutakas küll, aga ma olin teda juba varem tundma õppinud. 6 aastat, kui täpsustada. Pea aasta polnud temaga mul kokkupuudetki. Isegi mitte põgusat. Kuid nüüd on ta taas minu! Igavesti minu(muidugi juhul, kui saatus ei otsusta mind temast lahutada). Ei kavatsegi välja vahetada, sest see ongi armastus. Mitte kunagi! Kui ma ütlen nii, siis tavaliselt nii ongi. Pean oma lubadustest kinni. Mitte mingi effing täna-tuleb-homme-läheb staff, mitte mingi pealiskaudne tunne ja kindlasti mitte see, mida ilmselt mõtlete.. Mitte sinna poolegi! Kulutan rõõmuga kogu oma energia(mida on hulga!) tema peale. Ta paneb mu pingutama. Ta paneb mu endale meeldima. Olen see, kes olla tahan. Seda ma vajasingi kõik see aeg. Rohkem pole vaja :) Kõik on olemas. Tunnen end täielikuna.


Möödunud nädalavaehtus möödus Liisa seltsis. Ma ei unusta sõpru! Ei mäletanudki, kui vajalik ta seltskond mulle tegelikult on. Pikakannu ajad olid üle prahi! Parimad! Igatahes Tartu chill-bill oli üüber. Praktiseerisime inglise keelt, laulsime, planeerisime varustuseta benji (kuidas iganes seda ka kirjutatakse?) hüpet, käisime üht noortebändi kuulamas. See bänd oli kuradi hea. Eriti trummar, eks Liisa? :D Sõber Sepp pesitses ka seal. Tüüp on endaga vaeva näinud ja head tööd teinud. Loodame, et ka abi oli. Kuigi ja, ta oli varem juba imetlusväärne selles, mida ma armastan. Mulle meeldib näha head tehnikat. Vb isegi nii palju, et seon oma elu sellega. Üks võimalustest igatahes! Minu tüüpiline teemast kõrvale kaldumine. Suundugem tagasi Liisa juurde. Ta käis eurotripil. Jutustas mulle pikalt ja laialt sellest. Hea, kui minu ümber on inspireerivad inimesed. Nüüd on mulgi suveks eemärk. Tahaks vähemalt Louvre's käia. Ma püüan!


Egas siis midagi, kui püstitage eesmärke, pange tahtejõud proovile ja ületage end :)