Tunnen end andunud blogiinimesena. Lihtsalt võtan lahti ja loen, loen, loen, kuni kogu uus info on loetud ja edastatud mu ajule. Mind lihtsalt huvitab, kuidas teistel läheb. Vahepeal kuuldub päris häid mõtteid. Tihti saab naerda.

Esimene koolinädal on läbi. Esimese septembri meeleolukatest minutitest tahtsin kohe samal päeval rääkida, aga oli midagi muud vaja kirja panna.. Niisiis mu vennake astus lõpuks koolilapse maailma. Minu käe kõrval astus ta oma esimesel koolipäeval klassi. Ta läks vaikides sisse. Hakkasin oma tundi minema, kuid pöörasin otsa ümber, et küsida, kas kõik on ok. Ta kõndis klassi ülilühikeste sammudega ja üliaeglaselt. Vaatas kartlikult ringi. Kahju oli teda sinna jätta. Aga eks see kõige esimene september olegi selline. Mamps helistas mingi aeg ja ütles, et ma läheks Arturile peale neljandat tundi ta klassiukse taha vastu ja saadaks ta kenasti koolist välja. Ma oleks seda ütlematagi teinud. Tegin oma kiireimad sammud slaalomi-stiilis inimestest möödudes ja jäin venna klassi taha ootama. Seal olid teised vanemad ka. Üks lõpuks katsus linki. Uks kinni. No fain! Väike mure puges hinge juba. Läksin alla esimese klassi garderoobi. Arturi asju polnud. Ta oli ise hakkama saanud. Tuh-tuh, ma ju tean, kui iseseisev ta on, aga ikka muretsesin ja närveerisin nagu totu. Käis juba 4-aastaselt üksi poes. Pikk jutt, sitt jutt.

Midagi positiivset on mul ka rääkida. See kõige magusam uudis, mis täna bussireisid.ee seigeldes nägin, tegi ikka meele üüberheaks. Nimelt homsest alates on SEBE kaugsõiduliinide pileti hinnad laupäeviti 60% soodsamad ja ülejäänud päevadel 10% soodsam. Ainsaks tingimuseks on see, et pead olema noorem kui 26 või siis pensionär. Ma ei pea enam rongiga sõitma!! Mul siiamaani see valus päev meeles, kui peaagu Tallinna oleks sõitnud kuna Tapat ära ei tundun ja kella vaadata ei osanud. Asi lõppes väikese jalutuskäiguga mööda rongirööpaid. Siiamaani on iga kord Tapale lähenedes kartus sees :D
Teine hea uudis on seoses kõnekaardiga. Ratemobiil muutus Simpliks. Ma juba pikemat aega plaanisin kõnekaardi vahetust ja nüüd sain selle koos igasuguste õnnistustega reidi kaardi ja simpli poolt. Lihtsalt suurepärane!
Üleüldse tundub kõik helgem. Tuli üks super võimalus, millest ma räägin alles siis, kui asi kindel on. "Sa koori südamelt arguse koor". Olgu valik õige või vale, kui jätad kartuse pärast läbi kukkuda vb oma eluvõimaluse kus see ja teine... Ma usun saatusesse. Suve lõpus mõtlesin, et saatusel on ilmselt minuga mingid teised head plaanid, kuna kõigil läks nii nagu mina oleks tahtnud, et mul läheb. Ootasin oma korda, mida ei tulnud. Ehk on minuga teised plaanid siis. Mul on oma kindlad tõekspidamised. Halvale järgneb hea. Elu on nagu Ameerika raudtee.

Tee mida unedes ihkab Su hing :)

Muide uni korvab vähese unistamise...