Üks teatud "Hei-hei!" kummitab mind jälle :D Ella, u know. Igatahes hei hei! Tänane on ebameeldivalt tujutu olnud. See on võibolla mu unetu öö tõttu. Järjekordselt no! Vastik! Täna oleks just ekstra energiat vaja olnud. Esinesime 2 korda näidendiga. Vai jummal, ütleks ma. Ühe laulu ajal vehkisime mingite küünaldega, mis olid plastmass värgenduse sees. Ühel läks too näidendi ajal põlema. Tulevärki ka natuke. Mina seda tähele ei pannud muidugi. No hallo, kes ikka tulekahjut märkaks, eks. Oma märgi panin ka muidugi maha. Kukkusin toolide alla (Y) Ma ei tea, kuidas ma suudan, aga ma suudan! Muidu oli nunnu nagu kooriga ikka on.



Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest. Kes püüab kõigest väest, saab ikka Kärsoni käest. Nii on. Aga mind ei kepi, mind ei koti, mind ei kratsi.. Vingugu palju tahes, mina olen rahul nii enda grupi esitlusega, kui klassikaaslaste omadega. Vahepeal tuleb tunne, et räägitakse aint sellepärast, et saaks rääkida. Isegi, kui midagi tarka öelda pole. Ikka räägitakse.



Mu mõne päeva tagune emoluule passiks selle postituse juurde ideaalselt :D

Kui ma ei sobi, ei kõlba,
sind enda ligi ma ei tõmba
Mind ei koti, mul on pohhui
Get nahhui!
Liigun mööda oma rada
Kellegi järgi jooksmine tundub jama



Igas päevas on siiski ka killuke head. Leidsin oma laualt kirjakese jõulukaardiga:) Minu päeva päikesekiir. Aitäh! :)



Armastan endiselt elu.