Päikesepuudutatud

Võrus on blogiinimesed siiski :) Armas, et mu blogi loetakse isegi nende inimeste poolt, kes ise ei kirjuta. Kuigi ja, nõustun, et kirjutan liiga julgelt. Avameelne. Ma olen proovinud end tagasi hoida, aga ei tule välja. Mu stiil. Emotsionaalne ja nii. Tõepoolest emotsionaalne :D Mingite imepisikeste tähelepanuavalduste pärast hüppaks õnnest lakke :D Samas, kui õige inimene valel ajal ütleb midagi negatiivset, võib see päris hukatuslikult mõjuda. Hüplevad tunded. Ei suuda neid ohjata. Madal EQ :D Sad, but true.

Peaaegu kõik on nii heatujulised ja mõnusad. Südame teeb kohe soojaks, kui lihtsalt tullakse ligi, kallistatakse ja poetatakse tasasel häälel kõrva paar nunnut sõna. Mitte mingit tagamõtet. 100% siirust. Seda on tunda. Selline pisike tegu on VÄGA oluline ja tähendab mulle palju. Hindan kõrgelt :) Kallistusel paistab üldse olevat mingi ülemäärane jõud. FREE HUGS!
http://www.youtube.com/watch?v=9BE1YqDYlLo
You'll find a lot of strength inside
your tears will dry in the rain
You will handle your pain
You don't have an excuse
As sure there's always a shoulder to use
And I'll be there to lend you a hand
I hope you know
I'm a friend!

Kas te ei leia, et elada on vahepeal sitaks hea? Alati on midagi positiivset, mis ei lase porri kukkuda. Või kui hetkeks kukutakse sisse, siis on abistav käsi kohe kõrval. Iseasi, kas sõbrakätt värgatakse või ei.

Let it shine!