Hei, kallid sõbrad!
Otsustasin võtta ette oma blogi lugemise. Algusest lõpuni. Kõike lugeda ei jõudnudki. Igatahes jõudsin järeldusele, et seda hirmast muutust, mida nii väga kartsin, polegi läbi teinud. Põhimõtted on samad, ideaalid on samad, suhtumine on sama. Ja see valus pööre polnudki nii märgatav. Tohutult hea oli lugeda neid positiivseid ridu. See oli lihtsalt nii perfect, kuidas ma suutsin hinnata olemasolevat. Mul oligi kõik olemas. Mitte palju, aga rohkemat ma ei vajanudki. Good, goodbye, lovely time. Ja, kõik oli ideaalne. Kuid miks praegunegi viletsam peaks olema? Mul on küll vähem, aga õnnelik võiks ju olla. Võib ju proovida. Naeratan endale peeglisse vaadates. Kõhus on kihelus suvest mõeldes. Täidab tühimiku. Päiksel on jõud :)

Kõik mis sa teed, teed iseendale. Murdsid südame, murtakse õige pea sinu oma. Nagu loodusseadus. Seega ei tasu kellelegi haiget teha. Don’t be reckless with other people’s hearts. See on nii loodud. Tõepoolest.

Ma olen väga korralik. Korralikkus ei tähenda vähe kogemusi. Ei pea ju tegema ise vigu, et neist õppida. Aga ka mina olen neid teinud. Hullemate asjadega tutvumine oli nooremana. Te ei suudaks seda uskuda, kui räägiksin. Väikesel perioodil sain sotti asjadest. Asjadest, mis mulle tegelikult ei meeldi. Ühest juhtumist polegi mitte kellelegi rääkinud ega teegi seda vist kunagi. Aga nüüd on teisiti. Ma olen mina. See, keda teie tunnete. Ma tean, kes ma olla ei taha. Olen seda mingil määral enda ja teiste pealt õppinud.
Mu tagasihoidlikus pärineb minevikust. Teiste suhtumine. Kasvatus. Ja üks väga mõjuavaldav asi veel, mis sai alguse, kui ma pisike olin... See kõik kujundas väikese Eveli. Ma polnud see, kes silma paistis. Mind armastati, seda küll. Lapsepõlv oli hea. Pole midagi eriti paha öelda. Ma lihtsalt mõtlen nüüd, et millest ma alguse sain. Millest praegune mina alguse sai. Kuidas mu isiksus kujunes. Miks ma teistega suhtlemises ikka kind of sakin. Ei, mu minevik pole must, aga seal on siiski mõned pahupooled. Mõned sellised, millest väga vähesed teavad. Kõik on möödas. Vb sellele, et ma end alati kontrollida ei suuda, tuleb otsida vastust minevikust? Hõhh, räägin nagu ma oleks mingi lapsepõlvetraumadega hälvik :D Oh ei. Lihtsalt ma palun mõistmist mu negatiivsete emotsioonide suhtes ja luban, et püüan seda ka teile anda.

Aitäh :)

[}]