Nii pöörf loojang on ja ma saan seda ainult mõned minutid nautida. See läheb. Mul pole fotokat, millega teda igaveseks teha. See läheb. Iga loojang on eriline. Selle sarnast, nagu praegu on, pole ma mittekunagi näinud. Iga natukese aja pärast, kui uuesti vaatan, on vaatepilt teistsugune, aga jäävalt hämmastav. Kohe on läinud..
Jäävaid asju on üldse elus vähe. Väga vähe. Miski pole kindel, kõik on habras. Nii on.
reede, 17. aprill 2009
Posted by Eveli at reede, aprill 17, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 comments:
Postita kommentaar