Naerata. See on kõik.

Kuna Liisit terve nädal pole koolis olnud angiini tõttu, olin sunnitud oma argusele vaatmata teistega suhtlema. Alguses olin nagu vaim, a kaua sa kannatad sellist olukorda. Tänu sellele avastan järjest enam, kui toredad klassiõed mul on. Mitte kõik muidugi, aga paar tükki kohe torkavad silma oma headuse ja kõige muuga. Mida sa hing veel ihkad, kui häid inimesi enda ümber ju :) L. soovis eksikombel eile õnne. "Oii, Eveli on siin." kõlas hommikul. Ma tean, kui mark see võis olla, aga sellegipoolest oli jubenunnu õnnitlus! Isegi mõni poiss ei suudaks vist niimoodi särama panna :D Ma olen tähele pannud, et suurele osale tüdrukutest on poiste tähelepanu miljon korda tähtsam kui tüdrukute oma. Imelik. Mina küll ei diskrimineeri niimoodi. Üldse on siuke nahast välja hüppamine totter. Püüan kõigest hingest siukest asja vältida.

Kekas terve tund jooksime, nüüd vasak kann jõhkralt valus. Liisi ütleks kohe "nagu oleks taha saanud". Jalad saavad mul üldse kõvasti vatti. Iga argipäev kõnnin ~10 km.
Härra Soome päris judo kohta. Muide, plaanin tagasi minna. Mis sest, et püsti pusida ei saa, mis sest, et uchi-komit(heitesse sisseminekuid) ei saa korralikult teha. Saaksin hakkama küll vast. Minu jaoks pole paremat spordiala. Kes tahab, see suudab.

Päeva andekaim lause: "Külm tahab teid vormistada."

Mind hämmastab asjade käik. Ma süüdistaks kevadet!! :D
Nii hästi läheb. Vb on mu mõtlemine ka positiivsemaks läinud. Ei tea, ei tea. Vähemalt, et hea on.

3 päeva puhkust, work it!

Tsau [}]