Arutlen

"David Collins on üle keskmise tõsiseid inimsuhteid pelgav mees, kellele tema sõbratar Sarah ühel ilusal päeval ultimaatumi esitab - mees kas otsustab astuda järgmise ja otsustava sammu või siis pakub oma seitse asja kokku ja lahkub paari ühise katuse alt. Kui Sarah seoses tööga kaheks kuuks New Yorki läheb, on sõnum selgemast selge - selleks ajaks, kui ta tagasi tuleb, peab mehel olema vastus välja mõeldud. David ei kavatse aega raisata ja kaks järgmist kuud on tulvil vürtsikatest naisseiklustest... Kuidagi tuleb ju veenduda selles, kas Sarah on ikka see ainus ja õige."
Täna kell 22.35
Lause, mille rasvasesse trükki panin.. See on küll tohutult veider viis leidmaks, kas inimene on õige, aga minu arust, kui endas kindel ei olda, on see õige tee. Kuidas sa tead, kas see, kellega parasjagu koos oled, on just see õige? Kui mõni teine võib lähemal vaatlusel sama välja teha nagu antud juhul Sarah, siis no... Ma usun, et kõigile on keegi, kellele võrdväärset kummagi poole jaoks olemas pole.

Hullult meeldib kui mind kallistad
ja oled minu vastu hea
su hingus kaelal - värin kõiges
kui vaikselt kõrva sosistad
Ükskord bussi peal kuulsin. Seal tuleb koguaeg ainult eesti muusikat. Elmar vb.

Mõnikord on niinii naljaks näha närvilist inimest, kes on ärritunud tühja asja pärast. Nagu mõned meie õpetajad. Üks eriti. Kui enam ei oska midagi enda kaitseks öelda saadab klassist välja.
Need kõvad täiskasvanud, palju näinud palju käinud tüübid, on enda arust nii targad ja vägevad, et võtavad vaba voli ja nimetavad teisi, just eriti noori lapsikuks, rumalaks. Palju õnne täiskasvanulikkuse pärast! Võimas eeskuju oled. Näitad mida mitte teha.
Tegelikult pole kellelgi õigus teist inimest maha teha. Olgu ta milline tahes. Igaüks on omamoodi. Kõigil on vigu. Vb need süüdistajad üritavad sellega oma vigu peita, tahaplaanile jätta? Räägiks nagu endast..

Võta aega veidi ringi vaadata. Hea on üksi kõndida. Tahad või ei taha, sellises olukorras hakkad mõtlema tähtsatale asjadele, probleemidele mis aeg ajalt hinge muserdavad. Üksi rahus ja vaikuses olles tuleb mul pidevalt siuke analüüsimistuju. Võib juhtuda, et mure saabki esialgu peas rahuldava lahenduse või hoopiski lõpliku, võiduka vastuse :)

fehlerlos ja fehlerhaft, kumbagi inimtüüp pole olemas. Kõiges veatu olemine on ka omamoodi viga. Mu loogika ei pruugi kõigile kohale jõuda, aga tore, kui jõuab.
Umbes nagu tänane lause "Sandra on alati Sandra, aga Kätlin on ka vahepeal Sandra". Mu nimede sassiajamine..

Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada.