Too little too late

Mulle meeldib kool. Ilma naljata. Liisi ju seal. Ja kõik on parem. Täna satuti ekstaasi mu vibrafonist. Telefon siuke, et pigistad ja hakkab vibrama. Mõnikord ei jää pidama, siis tuleb sheikida või vopsu anda. :D Mulle täiega meeldib mu košo telefon. Ja see konnakrooksu heli, kui sõnum tuleb. Taevalik! :D Sim kaart ka liugleb seal kuskil. Kõnesid ei võta kõiki vastu. Valikuliselt. Mõnus :D

Mate tunnis istume Liisiga eelviimases pingis. Meie taga on Karl ja Innar. Järsku vaadatakse taha pinki ja hakatakse naerma. Me ka siis Liisiga vaatame ja mis märkame? Karl ja Innar on palmi oma külje alla tõmmanud xD Eriti haige. Enne seda just naersime teise klassivenna üle, kes ka mingit potilille imetles ja silitas. Ta ei meeldi mulle :'D Vb ta soengu pärast. Vb sellepärast, et paljud tüdrukud teda sellise i-like-u pilguga vaatavad. Ma ei tea. Kuidagi väga hale tundub. Siuksed ei lähe väga peale.

Koooooor oli täna :) Üks parimaid asju siin ilmas. Alguses ei võtnud noote välja ja tegin häbi endale. Pärast, kui õpetaja mu ees seisis, laulsin hästi :D Kodus tuleb enam vähem, aga kooris.. Täiega kardan, et panen mõned noodid valesti ja siis kartusega panengi. Ja hästi kõrgeid noote ei võta välja. Ehk harjutamise asi? No ma loodan.

Pean veel mainima, et ma nii ootan kevadet! Päike, lõhnad, hääled, soojus, õhemad riided, parem tuju. Siis on ikka soovi välja ka minna. Lemmikaastaaeg. Parem, kui suvi.
Munapeksu ajal saab Ida-Virumaale I guess. Mitte täpselt pühade päeval muidugi. :D Planeerimise asi. Vaatab veel.
Võistlusi on ka kutsutud vaatama. Tahaks! Mis ma ikka kodus passin nagu keldrikakand.

10 nädalat vaheajani!!