Eile sain kokku musta lihamäega, kelle aafrika aktsendi ja turbokiirusel rääkimise tõttu oli põhiline, mida mina ütlesid "Sorry, what did you say?" "Can you repeat?" "Whaaaaaaat?". Jah, häiriv. Alguses ma palusin, et ta kordaks, aga siis ma lihtsalt teesklesin aru saamist. Vaatasime filmi ja siis ta ütles midagi, mis kõlas nagu ta tahaks, et ma oma dressipluusi ära võtaks. Mu näoilme oli kindlasti priceless. Seal oli sitaks külm, ta hoidis rõduust lahti. Ta vist kannab aafrika päikest endas või midagi. Õnneks ta pakkus mulle hoopis suurt patja :D Vot nii segane oli ta jutt.
Bussipeatuses oli üks kodutu. Käi pekki, kuidas ma kartsin! Ma ei tahtnud ta poole vaadata, aga samas ma ei tahtnud teda silmast lasta, sest kui seljaga ta poole olin, siis kujutlesin, kuidas ta vaikselt ligi tuleb ja nuga annab. Super kujutlusvõime. Mul oli tast kahju. Väljas oli jääkülm. Jube mõelda, et mul on soe kodu, voodi, tekk, padi, aga tal need puuduvad. Oeh!
With me
Natasha Bedingfield- Unwritten I am unwritten. Life isn't a book. You'll never know, 'cause the rest is still unwritten :)
0 comments:
Postita kommentaar