Liana blogi sissekanne, kus ta mainis, et tema sünnipäeval (6.august) visati Hiroshimale tuumapomm ajendas mind vaatma, mis minu sünnikuupäeval juhtunud on. Huvitavamad panen ka siia (eesti keeles ei kõla hästi, seega kirjutan need inglise keeles, sorri)

• Africa Day
• Day of Youth
  
• Geek Pride Day
• Integrity Day
• National Missing Children's Day

Day of Youth... Integrity.. jeps. I appreciate the youth. It's terribly sad to watch, how people around me changes. They grow up. No, that's not bad but it's still awully sad to see it how they lose their youth. Spend major part of their lives living for the precious Other Half. They disappear. It's like they doesn't exist anymore. They are happy but it seems to me like their dreams are vanished. They don't live their lives, the life lives them. In fetters, in their own little box. They are completely happy with their lives. I don't understand. I'm content with my life too, but I know that I could do better and oh, I will do better.. soon! Peoples values are different, patently. Uh, it really tears me apart to see how youth thirst of life silently fades. Life without great dreams, without reason to live. I love people who has the fire in their eyes. I love the faith in disbelief, 'cause now I know that I can pull off with things which I previously thought are impossible. Dream and react.


Eesti peale tagasi. 1. okt oli mu viimane õpetajate päev. Tunnid kestsid vaid 30 piinavat minutit. Esimene tund oli mul inka neljanda a klassiga. Mängisime mingit mängu ja pärast mõnda minutit sain aru, et neile see väga peale ei lähe. Isegi mul oli metsikult igav. Mis siis veel neil, kes nad armastasid tegutseda. Küsisin, mis nad teha tahtsid ja.... Kord läks käest pisut, aga ausalt öeldes ei häirinud see mind. Absoluutselt! Natuke korrale vb kutsusin. Järgmine tund oli saksa 9.b-ga. Teadsin kohe, et nendega pole mõtet hakata midagi korraldama. "Mul on teile ainult üks ülesanne. Öelge kes on puudujad?". Siis natuke rääkisin ns maast ja ilmast. 2 tüdrukut lasin koridori akna juurde rääkima. Anarhia ühesõnaga. Aga nad olid vaiksed ja rahulikud. Kui ma klassist välja läksin, pani Martin oma sõpsudega klassist plehku. Pärast tuli välja, et nad olid pahandust teinud ja tehti ettepanek nad kooli nimekirjast eemaldada. Tubli Ev! :D Sinust saaks hea õpetaja. Kolmas ja ühtlasi viimane tund oli inglise keel 4b-klassiga. Minu lemmikud :D Väga ülemeelikud. Mulle meeldis nende energiaüleküllus. Üks mu lemmikpliks nägi välja nagu Lindsay Lohan filmis "Kaks tilka vett". Ta oli väga metsik! Tegi poistega õhupoksi, niheles koguaeg, mängis tiigrit, püüdis oma klassivenda ära needa (ofc käisid sinna juurde tema metsikud pilgud ja graatsilised käteliigutused). Ühesõnaga oli ta ägedaim väike tüdruk, keda mu silm näinud on. Kas ma keelasin, käskisin, piirasin? EI! Kui tund sai läbi, andis üks pisike tüdruk mulle lille ja aitas toolid üles panna. Üks väike poiss tuli ka klassi tagasi mulle appi. Jättis positiivse emotsiooni. Kui ma lugesin Liana sissekannet õpetajete päevast jäi küll karp väga lahti. Tal käis ikka korralik action. Liana, olen su üle uhke!


Triin (mu Rootsis elav õde) läks oma afganistaanlasest eksiga afganistaanlaste peole, kus oli terve hunnik afganistaani poisse, kes tantsisid nagu naised ja ta oli ainus naissoost isik seal. Armastan seda, kui sürrilt see kõlab.


Faithfully yours

Eveli