Heips! Alguses hakkasin inglise keeles kirjutama, aga siis sain aru, kui jubedalt ma selles sakin, nii et ei üritagi hakata siin pingutama ja kirjutan parem koduses eesti keeles. Kodune.. sellist asja pole ammu tundnud. Kodu.. Endiselt pole mul kodu ja peret. Nii imelik, kui see teile ka ei tunduks, ei suuda ma enam õppidagi, sest vanaema juures, kus ma praegu elan, pole mu kodu. Lisaks on mul õppimiseks vaja ka arvutit. Weird, aga nii juba asjad on. Aeg ajalt kujutan ette, kuidas emmel, Triinul ja Arturil seal kuningriigis teisel pool merd läheb. Minu kujutlustes läheb neil hästi. Mu kujutlustes olen vahepeal koos nendega. Võibolla oleks pidanud nendega kaasa minema. Jah, raske oleks olnud, aga mis siis! Mõne kuuga oleks rootsi keelega sõbraks saanud ja ... oleks, jälle see nõmekas oleks. Igatahes olen saanud nendega veitsa rääkida. Jep, neil läheb ülesmäge. Tagasilöök tuli ka. Nimelt murti emme autosse sisse ja varastati mitmete korterite võtmed. Emme on koristusfirmas tööl ja käib kortereid küürimas, sp olid tal igast võtmed. Igatahes mingi idikas pätsas need ära ja 2 korteriomanikku nõuab lukuvahetust. 1 lukuvahetus on kuskil 3000 krooni, nii et jeps... Loo moraal: ära kunagi jäta väärtesemeid autosse.

Kuidas mul läheb? Superhästi. Olen enamus ajast rõõmus ja positiivne, käin tööl (lapsehoidmine), läksin autokooli, külastan kooli. Tegemist on peaaegu igaks päevaks. Olen õnnelik. Sain lahti kinnisideedest. Olen vaba. Ausalt, hea on! Olen rahul. Ootan vaheaega. Oiiii, kohe räägin miks ta my cup of tea tuleb :)

Kavatsen minna mõne sõbrannaga Rootsi. 30. oktoobril lähen Göta Källare'sse Travis McCoyd ja Bruno Mars'i kuulama. Liblikad keerlevad kõhus, kui sellele mõtlen. Üüüüüüüh! Lisaks sellele oleksin mitu head päeva Rootsis, näeks emmet, Triinu ja Arturit, oleksin rootslaste keskel. Mmmmmm. Rootslased on mu top1 rahvus vist. I wonder why... :D Rootsi keel... oi deem. Nii vähe ongi õnneks vaja. Jah, vaheajale mõtlemine topib mu näkku iseenesest naeratuse. Mõni üksik nädal veel.. Aeg läheb õnneks kiiresti. Eriti mu kool-autokool-lapsehoidmine stiilis elul läheb aeg superkiiresti. Mulle meeldib see. Mida vähem vaba aega, seda vähem aega tunda end üksi ja mõelda elu kurvaks.

Viimasel ajal leian end mõtlemas väärakaid mõtteid. Näiteks esmaspäeval autokoolis. Õpetaja seletas midagi tahvli ees. Vaatasin tuima näoga. Keha oli seal, ise olin hoopis kuskil mujal. Ühes pervokas mälestuses. Nägin silme ees asju, mida tegelikult mu silmad tol hetkel ei näinud. Kui ma lõpuks aru sain, kui haige see on, mis mu peas toimub, kiskus suu iseenesest naerule. Tõesti, see on ülimalt friik :D Mul pole mingeid kahtlasi ihasid. Hormoonid ei mölla. Lihtsalt iseenesest tulid mingid mälupildid ja sealt edasi tegi fantaasia oma räpase töö. Tahes tahtmata. Tekib tunne nagu elaks mu see peale minu veel keegi. Keegi metsik, rebel, naughty. Las elab :D Ta teeb mulle nalja oma imelikkusega.

Marise (kes omakorda sai idee Marilt) 18 asja enne 18 aastaseks saamist inspireeris mind sama tegema. Tegin ka listi. Lausa kaks. Üks on "Must to do list 2010", teine "Must to do during my eurotrip". See 2010 aasta must-to-do's on kuude kaupa pandud kirja, mida ma tegema pean. Näiteks septembrikuus on:

• Mehis Heinsaare loominguga tutvumine
• 2 nädalat pilatest
• Rattaga Tartusse sõitmine
• Kitarril "When you say nothing at all"
• *****'i leidmine

2 esimest on tehtud, kolmanda teen homme, neljas jääb vist ära ja viimane on puhtalt saatuses kinni, sest omalt poolt olen andnud juba piisavalt, et leida... jeps.
Mulle nii meeldib see listide teema. See sunnib mind tegutsema, kui ma peakski jääma mõttetult vahtima. Eurotripi list on.... uuuh :) Seda on hea lugeda, sest ma tean, et aasta pärast tripil viin kõik ellu, mis seal listis on. Tahan endale näidata, et suudan oma unistusi ja eesmärke järgida, et mul on piisavalt südikust.

"..kunagi ei takista Armastus inimest Oma Loo otsimisel. Kui nii peaks juhtuma, siis sellepärast, et see ei olnud tõeline Armastus, see, mis räägib Maailma Keeles." (P.Coelho "Alkeemik")
Inimene on nagu ta on. Tal on õigus unistustele ja vabadusele neid ellu viia. Isegi tähtis Teine Pool ei peaks teda takistama. Veel vähem muutma.

Lugesin just läbi Mehis Heinsaare "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa". Selle peategelane on mees, kes lasi oma Teisel Poolel ja tervel üldsusel summutada oma Mina, mattis maha oma unistused ja hakkas elama üksluiset ja rutiinset elu nagu ülejäänud inimass. See elamata jäänud elu hakkas teda niimoodi piinama, et lõpuks läks ta hing rändama. See paistis olevat midagi astraalrännaku, unistamise ja unenäo vahepealselt, mis ta läbi elas.
Ma vihkan, kui keegi kedagi muuta tahab või etteheiteid teeb. Käseb või keelab. Pean silmas sellist "käseb ja keelab" mis pole seotud kasvatamisega või õpetamisega vaid puhtalt teise inimese muutmisega endale meelepärasemaks. Miks ei suuda mõni võtta inimest nagu ta on?Koos tema heade ja halbade külgedega. Ütlen selle peale vaid üht: BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ!

Homme on mul ees pikk rattasõit, seega aitab tänaseks. Pealegi pole mu silmad enam harjunud vahtima tundide kaupa arvutiekraani.

Tsauuuuuuu

XOXO