Eilne läheb ajalukku, kui minu esimene kokkupuude lumelauaga. Paar sekki püsti ja maha, püsti ja maha... Nii ta läks. Alguse asi. Mulle nii väga meeldis!
Ühel tüdrukul jäi kinnas selle tõstuki värgi külge ja sõitis mäkke. Üllas pliks nagu ma olen, andsin talle oma kinda, et ta kuidagi järgi saaks oma kinnule minna. A enda oma lõpuks tagasi ei saanudki. :D Sad but true.
Igatahes unistan ma nüüd lumelauaga ukerdamisest.

Üks väga häbiväärne asi juhtus ka. Unustasin oma blogi sünnipäeva ära. 3. märts oli. Ise veel hullult plaanisin, et blogi sünnipäeval teen praazniku, aga näed siis...
Alustasin oma jookuaega. Väga libe, väga märg, aga ka väga väga mõnuuuuus. Mulle meeldib lihasvalu.

Mul oli kindlasti midagi tarka ka öelda, aga see mõte ilmselt suri üksindusse. Nii, et ma lähen olen pop ja koon. Kui kunagi valmis saab, teen blogi jaoks pilti ka.




“Töötasin suvevaheajal ühes väikses poes, kus kogu kaupa tuli leti tagant müüjalt küsida. Ühel hommikupoolikul sisenes poodi noor ja piltilus kutt, selline, keda tavaliselt ainult ajakirjadest näeb. Ta pöördus naeratades minu poole ja ütles, et sooviks kummi osta. Juhatasin ta siis rõõmsalt koos endaga vastava leti äärde ning kondoomidele osutades küsisin, millist ta valikust sooviks. Ise olin veel ilmatu uhke selle üle, et suudan nii professionaalselt käituda ning mitte ebamugavat olukorda tekitada. Noh, on ju kondoomide ostmine poest paljude jaoks piinlik… Minu küsimuse peale heitis noormees pilgu vaheldumisi kord letile, kord mulle, ning lõpuks taibates, mida ma talle just osta olin pakkunud, ütles: „Tegelikult soovin ma siiski rummi osta.“ Tundsin, kuidas ma korraga juustest varbaotsteni tulipunaseks muutusin ning tahtsin sel hetkel häbist lihtsalt maa alla vajuda. Pobisesin vaikselt midagi valesti kuulmisest ning püüdes käituda, nagu poleks midagi juhtunudki, juhatasin ta alkoholileti juurde ja aitasin sealt rummi välja valida, endal käed ja hääl värisesid ning nägu oli punane kui peet. Noormehele tegi kogu juhtum kusjuures väga nalja. Terve aja, mil ma kassas kaardimakset sooritasin (mis sellel hetkel töötas nagu kiuste eriti aeglaselt), ta muigas omaette ning küsis lõpuks: „Kas te tõesti kuulsite, et ma soovin kummi osta?“ ja puhkes südamest naerma.”
Kes tahab saada veel, minge www.pihi.net