Mõtlesin, et sõpradeta oleks lihtsam. Pole kedagi, keda alt vedada. Pole kedagi, kes mind alt veaks. Pole kedagi, kes minu peale solvuda saaks, kui midagi valesti teen. Pole kedagi, keda kaotada. Sõprade arvamus läheb mulle korda. Võõraste arvamus on peaaegu ükskõik. Ma ei peaks tundma süümepiinu, ma ei peaks enda vastu vastikust tundma. Kui sõpru poleks, oleksin ainult mina. Täpselt selline nagu olen. Ei pea end kuidagimoodi tõestama. Ei pea nahast välja pugema, et kellegi soosingut pälvida või kambas püsida. Ma lihtsalt oled. Üksik, aga vähemalt haavamatu. Sõprade sõnamõrvad ja valusad teod ei puutuks minusse, sest mul lihtsalt poleks neid. Poleks vaja tunda sõbra viha, kui olen vaid head tahtnud, aga see hea on väga halvasti välja kukkunud.
Keegi ei vaja mind. Keegi ei ole minu jaoks igavesti. Mitte effing keegi. Nii, et palju parem oleks elada kelletagi, kellest iga hetk võin ilma jääda. Või omada kedagi, keda ainult pettekujutelma tõttu pean oma sõbraks. Ma ei pea ju harjuma kaotamisega. See poleks normaalne. See oleks külm, ükskõikne.
Kas teil pole olnud sellist tunnet, et te ei taha inimeste läheduses olla, kuna kardate, et igaüks neist võib teile kohe haiget teha? Tunnet, et tahaks olla ihuüksi kuskil ilusas kohas, kus päike hoiaks teil naeratuse suul? Täna ma tahtsin jälle kõik sinnapaika jätta ja minna. "Kaugele tundmatuks iseenese eest."
13 comments:
Sa võlusid pisara silmanurka.
See on hea ja samas halb.
hea: mu sõnadel on jälg
halb: jalg jääb sellesse jälge kinni
Kui sa leiad endale inimesed , kelle seltsis saad Sa olla sina ise, siis need ongi ainult tõelised sõbrad. Ja tasub vist vägaväga õnnelik olla, kui vähemalt ühe sellisegi leiad ! Mitte see, et sa pead tegema imetrikke.
Halvad ajad?
Kõik on justkui hästi, aga kriitika ja kulmukortsutamine on kerge tulema.
Ühte hästihead tahaks küll. Nii, et mina olen tema jaoks üks ja tema minu jaoks. Üks kindel. Kui midagi kellegagi läheb nihu, siis see üks oleks alati toeks. See üks ei kaoks. See oleks hea!
Kas just halvad.. Sellised segased. Nii palju juhtub. Kõik on tasakaalust väljas.
Mul ka. Sellepärast kallistan.
Said ennast samastada?
Jah. Vägagi.
Aiii :/ See on küll jama!
aga mõtle kõigele heale, mis sõpradega kaasneb! elu poleks pooltki nii lõbus ilma sõpradeta & kõigest kurvast koorub tihtipeale midagi südamlikku ka :)
tegelikult ma tean seda tunnet, et sõpradeta on lihtsam. Kui sa saaksid ilma hakkama, siis võibolla sul ongi üksi parem. Aga mina isiklikult arvan, et sinus on nii palju rõõmu ja positiivsust, et sa lihtsalt pead seda teistega jagama! :)
Ma arvan, et üksi saaks igaüks hakkama, kui on väga vaja, aga sõpradega on umbes miljon korda parem.
Aga vastik on küll kaotada või pettumust valmistada..
kuulsin kunagi üht sellist ütlust nagu: "Those who mind, dont matter, those who matter, dont mind" sobis ilusti su esimesse lõiku :)
Kurb, aga tihtipeale tõsi.
Postita kommentaar