Ups!

Nii. Värk siis siuke, et ütlesin tunnis ühele klassivennale kurjalt "Ole vait!". Kuigi ta ei kuulu mu lemmikute hulka, kuigi ta oli seda kind of väärt, on mul ikka paha tunne. Ma usun, et paar klassiõde vaatas mind kurjalt, et ma nende lemmikule nii tegin. :D Okei, pole üldse naljaasi. Aega ei saa ka tagasi keerata. Las jääb nii.


Kekas mängisime spordikooli platsil võrku (L)(L)(L) Õnne päev või midagi. Ilm läks ka selleks ajaks kuumaks. Ideaalne! See oli hämmastav, kui kiiresti paar tüdrukut arenesid 40 minuti jooksul. Üks ei julgenud palli vastugi võtta ega osanud servida, aga lõpus tuli juba päris hästi. Teate, kuis peitub saladus? Innustuses. Kiitsime teda, kui ta üritas ja proovis. Ofc, et ta andis endast parima, et heakskiitu pälvida. Tavaliselt saab ta seda väga vähe.


Mind häirib "Superpaks ja piitspeenikese" saateosa, kus nad näitavad osalistele, palju toitu nad nädala jooksul sisse söövad, lastes toidu mingisse silindrisse. Jube raiskamine!
Veel on mulle pinnuks silmas kunsti õpetaja öeldud lause "Eestlased on matsirahvas." Sõna mats tähendab ju midagi negatiivset. Kasutatakse sageli sõimusõnana. Õhh, ise on üks mats, kui nii nõmedalt ütleb. Miks need rahvad peaksid paremad olema, kes pole kunagi pidanud võitlema eksistentsi pärast? Meil pole ju olnud aega tegeleda kultuursete lõbustustega, sest pidime ropult orjama. Ja, mina pole pidanud midagi tegema :D Aga mind niii tohutult häirib, et nende tublide eestlaste kohta nii öeldakse. Eriti veel üks omadest. No, mis teha, mats on mats.


"Innar, hakka suust suhu hingamist tegema, ma hakkan ribisid puruks suruma." Abivalmis klassivennad :D