(selle kirjutasin eile)

Paadimatk
Kell 12 alustasime Listaku silla juurest. (kasutan nimesid, et oleks lihtsam jutustada). Läksime Liisiga Joosepi, Oha, Tauri ja Allani paati. Jürgen ja Priit haakisid oma kahekohalise paadiga meile külge. Kui tahavad koos olla, siis olgu. Ma ei viitsinud jamada. Läksime Liisiga ise kahekohalisse. Nii raske oli juhtida alguses. Paat keerles vees :D Võistleja nagu ma olen pidin hakkama kohe end proovile panema. Liisit vaesekest ka. Kuttide paadist panime mööda. Nad pritsisid mahedalt. Kui läbimärg oled, siis enam vahet pole. Vastasin samaga! Mingis kohas oli vees olnud surnud metssiga. Esimesele paadile jõudsime ka järgi. Karli ja Innu kahekohaline :D Sidusime paadid kokku ja sõitsime nii edasi. Palju kergem oli.

Peale 20-t kilomeetrit aerutamist jõudsime pärale. Märjad, porised. Panime Liisiga telgi püsti ja tegime end korda. Siis jõudsid teisedki pärale. Õhtu poole mängisime võrku. Poistel tekkis konflikte :D Mida aeg edasi, seda vildakamaks ja nigelamaks läksid nende löögid. Ei tea küll miks... :D

Kell lõi 12 ja õnnitlemine algas. Lauldi eesti, saksa ja vene keeles sünnipäevalaulu. Üles taheti ka tõsta. Ma hoidsin kõvasti Liisist kinni. Sellest polnud kasu. Loobiti 17 korda õhku ja korras. Kõik oli täiega nunnu vaatamata enamuse olukorrale.

Külakiigul laulsime Liisi, Sandra, Kertu ja Greetega. Peamiselt "Kõikide last". Nii nii nii nii hea oli!

Mina isiklikult jõudsin magama nats enne kahte, aga teised olid umbes kolmeni üleval. Kuulsin läbi une: "Teeme nii, et igaüks hoiab oma käsi enda kõrval." , "Siin telgis roppusi ei röögita!" .... Naersin läbi une :D

Nats peale kaheksat tegin silmad lahti. Kõik juba siblisid ümberringi. Hämmastav! Pakkisin telgis asju, kui järsku märkasin, et osad on telgi ees. Tegin luku lahti, et vaadata, mis teevad seal. Hakkasid sünnipäevalaulu laulma :) Enam nunnum ei saagi olla ju! Siuke klass mul :)

Nüüd olen lõpuks kodus. Kõik kohad on jubevalusad. Mis ma ikka halan, homme on hullem :D

Ah jaa. Meie matka viis läbi Alar Sikk. See Himaalaja mees. Mina temaga ei suhelnud, aga teised rääkisid päris huvitavaid jutte, mis Alar neile rääkinud oli. Hull mees! Laagris magas lageda taeva alla üldse :D Meie lällasime seal ringi ja ta magas nagu vana rahu ise. Normaalne vend!



Tänane. Avastasin, et mul on 5 perioodihinnet kolmed. Kõige hullem šokk oli matemaatika. Imelik, et see šokk on seal šokeerivalt kaua olnud, aga alles nüüd panin tähele. Samas viisi on 7. Kirjandi sain viie :) Ma olin niivõrd kindel, et neli tuleb.

Homseks on luuletus pähe, mille ma mõned tunnid tagasi saingi pea sisse, aga nüüdseks pole enam nii selge. Proovin peast selle siia kirjutada.

Kui ime jäi see tund mul meele,
just nagu põgus nägemus
sa kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus

Kui süda mures tröösti vajas
kui elulärm mu ümber kees
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas
hell pilk veel seisis silme ees

Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuse-uttu
su hääl ja pilgud vajusid

Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid

Ent lõppes öö, mis lasus hingel
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel
kui puhta ilu kehastus

Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
//Aleksandr Puškin

On ju ilus!

Ma nüüd harjutan seda :)



Soojust!