Valus on mõelda, et ma elasin nii kaua aega valet. See polnud pooltki nii võimas, kui mulle paistis. Imelik, kui muutunud kõik on. Midagi pole järele jäänud. Üks suur vale... See kriibib nii hinge, et ei saa küllalt õnnelikult elada. Veel aega. Veel, palun. Natuke..



There's a truth in your eyes saying you'll never leave me. The touch of your hand says you'll catch me whenever I fall.



Maal oli uskumatult hea. Mina teda ei jäta. Mina mitte! :)



Mingi teksti leidsin ühest vihikust.
Õnn on suuresti kinni mõtlemises. Tuleb nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järele, mis on haardeulatusest väljas. Miks ei võiks olla õnnelik, kui päike paitab pehmelt pealage ja linnuke siristab serenaadi? Miks ei võiks olla õnnelik, kui on olemas sõbrad, kellele raskel ajal toetuda saab? Miks ei võiks olla õnnelik kasvõi lihtsalt elusolemise ja hingamise üle? Või on siis tõesti mõtekas õnnetult unistada sellest, mida kunagi ei saa? Vaevalt küll!
Lõppude lõpuks on igaüks oma õnne sepp. Igaühe oma asi, kui head tööd ta haamriga rauda tagudes teeb. Õnn on meie endi teha.

Vahelduva eduga õnnelik.


Ma räägin liiga vabalt. Aga ega seda paljud loegi. Võõrad mitte. Ja väike lootus ju on, et see, kes peab aru saama, saab.



Laske päike ligi [}]

Äkki kaite perrä?

Hallile viskub värvilisi toone üha rohkem ja rohkem. Sellest ilmselt ei piisa. Ikkagi olen liiga kärsitu. Vaja minev värv on kaotsi läinud või siis.. ei taha veel mu halli tausta ilustada. Aeg, mu parim sõber...



Päev oli pikk ja sisukas. Mõnest sündmusest vb hiljem lähemalt. Igatahes praegu olen maal. Rampsväsinud. Maapliksi hing mul sees ikka :D Tüümiis, hää miis (Y) Atv om üts hää abimiis. Ja vikatiga niitmine. Mmmmh!
Põhiline on see, et meil üks vabakasvatusega jänes. Laseb vabalt mööda õue ringi. Kassiga sõpsiks saanud. Meil on üldse sõbralikud loomad. Koer ajab kuskil kaugustes spatseeriva põdraga juttu. Põder haugub ju. Vähe ei ole veider.

Jätkates loomateemat... samojed on maailma nunnun koeratõug. Väikesed jääkarud :) Isa bestikal on selline.
Mõtlesin, kui hea on ikka koolis käia. Suvi on nii õnnis ja oodatud aeg. Teised vaheajad ka. Aga suvi (L) Hea, kui on midagi oodata.



Hüva õdaku!

Isemoodi päev

Sain kirjandi "Kõige rumalam on kaotada pea" kätte. Jeesus, kui punane :D Õpetaja ei mõiganud eriti. Alles kuskil keskel, kus mainisin seda filosoofi ja raamatut, millele toetusin, jättis ta mu väited rahule. Ehk siis mina olen üks mõttetu inimene, mõttetute arvamustega. :D Nii, et kui oled filosoof, on su mõtetel rohkem õigsust :D Jälle pidavat üks eriline kirjand olema. Kuigi ma ise eriti aru ei saa, et erineks teiste omadest nii palju. Kirjutan nagu kirjutan. Eeskirju ei loe, sest reegleid rangelt järgides läheb kõik p-punkti.
Pildi järgi kirjutatud luuletus loeti ka ette. Kui ma õigesti mäletan on see ainus rõõmsa lõpuga luuletus mul üldse. Luuletus enda arust just kuigi hea ei saanud. Ei midagi uut.
Krissu luuletus meeldis mulle väga!!


Peale tunde istusime Kertu Rõõmusega tuttuuel trepil, mis peaukse ees on. Kertul oli kitarr kaasas :) Mängis hästi mõnusalt ja õpetas mulle ka midagi. Minu arust hästi lahe tüdruk.


Kell neli oli väike konserto noorkotkastele. Hümn, Julge laul ja Väike maa.


Lõpuks tegin Liisi R-ga õpilasfirma pabereid. Närv must ja tuju shitt.


Kooris on üks hea laul. Ma kohe pean siia selle sõnad trükkima.

Sulle kõik nüüd ütlen, kuid see asjata, seda tean
Tean ju millest sa mõtled, tean, et siin pole olla sul hea
Kas tõesti juhtub see, et mind õnnetuks sa teed?
Ref: Sa tea, et ei iial seda uskuda ma ei saa!
Sest päevi häid palju veel on ju ootamas eel
meile kuuluvad need!
Sulle kõik nüüd ütlen, pole asjata seda tean
Kui sa hästi nüüd mõtled, näed, et siin on ju olla nii hea
ja siis ei juhtu see, et mind õnnetuks sa teed

Mitmehäälselt on see lausa jumalik! =)

(selle kirjutasin eile)

Paadimatk
Kell 12 alustasime Listaku silla juurest. (kasutan nimesid, et oleks lihtsam jutustada). Läksime Liisiga Joosepi, Oha, Tauri ja Allani paati. Jürgen ja Priit haakisid oma kahekohalise paadiga meile külge. Kui tahavad koos olla, siis olgu. Ma ei viitsinud jamada. Läksime Liisiga ise kahekohalisse. Nii raske oli juhtida alguses. Paat keerles vees :D Võistleja nagu ma olen pidin hakkama kohe end proovile panema. Liisit vaesekest ka. Kuttide paadist panime mööda. Nad pritsisid mahedalt. Kui läbimärg oled, siis enam vahet pole. Vastasin samaga! Mingis kohas oli vees olnud surnud metssiga. Esimesele paadile jõudsime ka järgi. Karli ja Innu kahekohaline :D Sidusime paadid kokku ja sõitsime nii edasi. Palju kergem oli.

Peale 20-t kilomeetrit aerutamist jõudsime pärale. Märjad, porised. Panime Liisiga telgi püsti ja tegime end korda. Siis jõudsid teisedki pärale. Õhtu poole mängisime võrku. Poistel tekkis konflikte :D Mida aeg edasi, seda vildakamaks ja nigelamaks läksid nende löögid. Ei tea küll miks... :D

Kell lõi 12 ja õnnitlemine algas. Lauldi eesti, saksa ja vene keeles sünnipäevalaulu. Üles taheti ka tõsta. Ma hoidsin kõvasti Liisist kinni. Sellest polnud kasu. Loobiti 17 korda õhku ja korras. Kõik oli täiega nunnu vaatamata enamuse olukorrale.

Külakiigul laulsime Liisi, Sandra, Kertu ja Greetega. Peamiselt "Kõikide last". Nii nii nii nii hea oli!

Mina isiklikult jõudsin magama nats enne kahte, aga teised olid umbes kolmeni üleval. Kuulsin läbi une: "Teeme nii, et igaüks hoiab oma käsi enda kõrval." , "Siin telgis roppusi ei röögita!" .... Naersin läbi une :D

Nats peale kaheksat tegin silmad lahti. Kõik juba siblisid ümberringi. Hämmastav! Pakkisin telgis asju, kui järsku märkasin, et osad on telgi ees. Tegin luku lahti, et vaadata, mis teevad seal. Hakkasid sünnipäevalaulu laulma :) Enam nunnum ei saagi olla ju! Siuke klass mul :)

Nüüd olen lõpuks kodus. Kõik kohad on jubevalusad. Mis ma ikka halan, homme on hullem :D

Ah jaa. Meie matka viis läbi Alar Sikk. See Himaalaja mees. Mina temaga ei suhelnud, aga teised rääkisid päris huvitavaid jutte, mis Alar neile rääkinud oli. Hull mees! Laagris magas lageda taeva alla üldse :D Meie lällasime seal ringi ja ta magas nagu vana rahu ise. Normaalne vend!



Tänane. Avastasin, et mul on 5 perioodihinnet kolmed. Kõige hullem šokk oli matemaatika. Imelik, et see šokk on seal šokeerivalt kaua olnud, aga alles nüüd panin tähele. Samas viisi on 7. Kirjandi sain viie :) Ma olin niivõrd kindel, et neli tuleb.

Homseks on luuletus pähe, mille ma mõned tunnid tagasi saingi pea sisse, aga nüüdseks pole enam nii selge. Proovin peast selle siia kirjutada.

Kui ime jäi see tund mul meele,
just nagu põgus nägemus
sa kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus

Kui süda mures tröösti vajas
kui elulärm mu ümber kees
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas
hell pilk veel seisis silme ees

Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuse-uttu
su hääl ja pilgud vajusid

Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid

Ent lõppes öö, mis lasus hingel
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel
kui puhta ilu kehastus

Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
//Aleksandr Puškin

On ju ilus!

Ma nüüd harjutan seda :)



Soojust!

What a beautiful day!

Kõndisime mampsiga ja Arturiga poest koju. Arturi põrutas oma rattaga majade vahele. Emps läks vaatama, kus ta jäi. Ma ootasin nats ja läksin ka järgi. Siuke viisijupp tuli ka suhu "Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt....". Hakkasin just nurga taha minema ja ohho - kolm poissi tulevad sealt mulle äkki vastu. "..kõrgelt.." !!!!

Arturit me ei leidnud. Läksime koju. Jõuame väravani. Artur tuleb suht nutuse näoga vastu. Ta oli kiviga meie köögi akna sisse visanud :D:D Ta ei saanud tuppa sisse. Arvas, et me olime juba toas.

Feil korda 2!



Tänase päeva sissejuhatus oli vastupidiselt lõpule sitaks armas :) Suguvõsakokkutulek... Väga hästi oli korraldatud. Igaühele oli trükitud nimemedal vms. Minu vanaisa, Antsu perekonnal olid sinised nimemedalid. Vanaisa teiste õdede-vendade perekondadel teised värvid. Kokku sai vähemalt viis, kui mitte rohkem. Mu vanavanaisa nimi oli Artur Mägi :) Vanavanaema oma meelde ei jäänud. Perepuud olid tehtud, kroonikad koostatud. Terve ajalugu. Perepuude juures olid pildid. Hämmastav, et need üldse eksisteerivad. Tahaks kogu seda materjali endale ka.
Väga väga nunnud sugulased on mul. Isegi noori oli palju. Pisikesi ka :)
Üks väike tüdruk ütles, et tal jalg valus. Tõmbas sukapüksid alla ja vaatas oma villi kanna peal :D

Selle nimemedaliga oli ka üks asi. Mu nimi oli trükitud "Evelin". Vanemad kusjuures kahtlesid, kas panna Eveli või Evelin. Kunagi seletasid oma valiku kenasti ära. Nimelt Eveli pidavat olema lihtne ja armas, Evelin aga selline tibinimi rohkem vms.

Läinud igaveseks :(

I'll be giving it my bestest

Üleminekueksam matemaatikast. Jaa, tahtsin ülekõige viit, aga vot ei õnnestunud. Ennustan nelja. Kolm... No, ei usu.
Ailina, meie vahetusõpilane Saksamaalt, kes läks poole aasta pealt teise kooli, tuli ka :) Ta tuleb paadimatkale, mis on pühapäevast esmaspäevani. Nii positiivne inimene. Hästi armas. Suhelnud pole eriti oma nigela suhtlemisoskuse tõttu.

Pärast eksamit tehti minuga nalja. Liisa tahtis mu sünnipäeva tähistada enneaegselt, sest hiljem ei jõua lihtsalt. Liisi viis mu randa. Mul pidid silmad kinni olema. Olid ka. Seal ootas mind ees Liisa. Sall seoti silme ette, külge riputati triljon õhupalli ja margitegemise ringkäik läbi linna võis alata :D Vanne võeti ka. Pidin tegema kõik, mis kästi. Mingi toru otsa pidin ronima(sall endiselt silme ees ja õhupallid ümber) ja tegema nagu ma oleks mingi ürgmees, kes hobuse otsa ronib. Järgmiseks tuli postitantsija imiteerimine. Ilmselt olin keset linna. Betoonpark maybe? :D Siis tuli mingi plakat, kus olevat mingi ülikuuma mehe pilt olnud. Pidin mõtlema, et seal mu unistustemees ja tegema näo, et ta meeldib mulle. Mainin veel ära, et mul oli endiselt sall silmi ees. Terve tripi jooksul oli. Mingi asja peale tuli ronida ja baleriini mängida. Sealt oleks peaaegu alla kukkunud. Tasakaal üüüber (Y)
Lõpetasime piknikuga Tamula järveääres purdel :)


Graafik paistab olevat põnev. Kuni juulikuuni on tegevust. Paadimatk, Hiiumaa laager, Võru laulupidu, koorimöll, Tallinna laulupidu. Mõned kuud tagasi, kui pahad ajad olid ütlesin, et kõik läheb veel paremaks. Näed siis :)
Aitäh!

Nagu ka kõigil teistel on minulgi kommenteerimist eurovisiooni kallal. Alguses ei meeldinud absoluutselt miski. Ei süvenenudki. Kõiki ei kuulanud ka. Laulu võis minu jaoks pöördumatult rikkuda juba mingi nabani lahti nööbitud mees. Noja, viimaks avanes särk erutava liigutusega ikka lõpuni... Laulud tundusid nii eurolikud, sõnum äravahetamiseni sarnane kõigi eelmiste aastate lauludega. Nüüd olen youtubes asja uurinud ja tegelt on paar head lugu ka.

Võitjalugu... Terve eilne õhtu lasi Sass seda youtubest. Lähen kooli.. väikesed demonstreerivad seda oma mobladest. Kui see punktide jagamine oli, pidin pooleks imestama, et ta 12 sai nii paljudelt. Mulle meenutab see laul natuke Kuldse Trio "Kaalujälgija"-t. Nii noor poiss laulab kohati vanaisa häälega :D Okei, sorri. Pole sellel väga vigagi. Muusika on enam-vähem...

Soome oli järjekordelt eriline. Tublid! Kuid mitte minu maitse jälle.

Aitab kritiseerimisest. Räägiks sellest, mis meeldis. Meeldisid Island, Portugal, Küpros ja Rootsi 20 esimest sekundit.

Hääletamine.. Eesti kommentaator pani, et puhas poliitika, kõrged punktid naabritele. Minuarust bullshit. Ühe kandi inimestele istuvad ikka ju üldjuhul sarnased asjad. Sama muusika.



Nonii kooriinimesed, laulupeol näeme :) Mul nii superhea meel selle üle!



Keda huvitab, siis mul läheb päris hästi. Hea periood. Ainus, millest siiralt kahju, on osade inimeste hääbumine mu elust. Ma ei taha kedagi kaotada.

Vabandust tahaks ka paluda, kui ma olen kellelegi kuidagi haiget teinud. Tõsi küll, osad neist ei loegi seda. At least kahetsen. Südames süütunne. Kõik pole kadunud ehk. Minus on tärganud mingi eriti vastik õeluse pool :s Enesele teadvustamata ütlen sõnu, mis võivad haavavad olla. Tagasimõeldes muidugi tuleb vigu tunnistada. Raputan maha!


Olge tublid [}]

Ennustaks?

Nonii, härrad ja daamed. Täringuennustamist ei taha teha? Immature, aga põnev sellegipoolest :D Nali ja naer.
On teil 2 täringut?
Küsida saab vaid kas-küsimusi.
Veeratatud täringute tulemustele vastavad vastused:

1:1 sa ei tohi teada
1:2 jah
2:2 mitte mingil juhul
3:1 pigem mitte
3:2 peaaegu kindlasti
3:3 jah, kui sa käitud nagu peab
4:1 kõige tõenäolisemalt
4:2 tõenäoliselt mitte
4:3 jah
4:4 vb jah vb ei
5:1 50:50 võimalus
5:2 võib olla
5:3 kui on õnne
5:4 võimatu
5:5 kindlasti
6:1 kindel tulemus
6:2 ei
6:3 tõenäoliselt mitte
6:4 jah
6:5 tõenäoliselt
6:6 täiesti kindlasti

Lõbusat aega täringute seltsis :D


"Kas Eesti suvi 2009 saab olema päikseline ja ilus?"
4:3 jah

The choice lies with you

Natuke usun saatusesse. Võimsaim on siiski inimene ise. Ma usun endasse. Õnn on iseenda kätes. Keegi teine ei tee meie eest otsuseid seega ei saa ajada negatiivseid juhtumisi, mille põhjustajaks on inimese enda sõnad või teod, ajada saatuse kaela.
Ennustustesse ka ei usu. Kuid (!) taaskord, kui täringuid veeretasin, tuli vastus sama masti. Seal peab midagi olema... Well, kuna millestki muust pole ka kinni hoida, siis toetun neile vastustele.

Mõnikord tahaks NII VÄGA näha teiste sisse. Korraks. Netis nägin, et üks illusionist (Derren Brown) suutis ühe mehe suurimat soovi muuta. Kui hea oleks mõnest soovist vabameda ja teise juurde saada :) Ma millegipärast ei suuda uskuda seda. Kui endaga juhtuks sama, siis usuks. Selliste asjade suhtes olen üldse umbusklik. "Selgeltnägjate tuleproov", vaimud, illusionistid, ravitsejad, kõik üleloomulik...



Tunnen, et olen klaasist. Minust nähtakse läbi. If you open your mind too much your brain will fall out. Liisi lausa luges mu mõtteid. Ega see polnudki raske, kui mu mõtted viimasel ajal lendavad ühes suunas. Nägu reedab palju. Emotsioonid voolavad välja. Mõistatuslik inimene ka ju hea pole. Sellisega ei tea, kuidas käituda.



Tim Minchin, uus lemmik. youtube.ee ........ "Taboo", "If I didn't have you", "Cavans bags". "You grew on me" on küll sarkastilise ja homoorika alatooniga, kuid minu arust on see kohati nukra sisuga. "I’ve left it too late to risk an operation. I know there’s no hope for a clean amputation. The successful removal of you would probably kill me too"

If I didn't have you someone else will do.

Sticks and stones may broke your bones but words can break your heart.

But of the 9 point 9 hundred thousand other loves,
Statistically some of them would be equally nice.

I feel free

"Elul pole väga vigagi, kui oled 16. aastane ja Eveli jah"
Ei kurda. Loodus on perfecto, sõbrad ka, uued sõpsid aktiivsed. Kõik oleks nagu olemas.. We could never achiev perfection.


Koolidevahelised võrgu võistlused olid täna. Saime teise koha ja mitte tänu minule :D 6 inimest platsil, kellest 4 olid überprod! Ma kujutan ette, et ma nägin suht surm välja :D Nii kange. Üritasin eemale hoida. Nagu möku! Oi jah, olengi mökats :D Peale enda võistlust läks elu käima. Vaatasime poiste mänge. Pallid lendasid me suunas. Tuli kohe meelde helged ajad, kui kipskäega läksin judosse jõutrenni tegema ja kõigepealt lendas korvpall mu suunas, siis korvpallur järgi. Nii võetakse tüdrukuid rajalt maha.
Tabloole oli inimest vaja. Mina, abivalmis inimene, tõttasin appi kahjuks :D Odavalt panin. Vilemees vaatas nii umbusaldavalt ja kurjalt. See pilk oli tappev! Lisaks sellele veel üks tüüp vaatas otsa ja muigas. Suur tänu! :D
Võistlused läbi, aga Ev'i pallide juurest minema ei saa. Varsti ilmusid judokad platsi. KEIDUUU! Siiras jällenägemiserõõm :)


Lube - Davai za / Любэ - давай за







All I can think about is how to make you think of me.

In my rearview mirror disappearing now

Atšaa, need poissmeesteõhtu pidajad helistasidki. Guess, kas me läksime või ei??
Sellele, kes mind tunneb, on see ilmselge. Sellele, kes mind ei tunne, ütlen EI. Ofc, et ei läinud.

Räägin siis võimalikult üldiselt järgnevast. Pikakannu klassivendasid nägin. Kooliajal me eriti ei saand läbi, aga nüüd oli täitsa armas neid näha. Nostalgia. Mingisse korterisse (MIS ASUB SAMAS MAJAS, KUS MU ÕDE ELAB!) jõudsime. Seal leidsin üllatuseks eest oma algkooli klassivenna, kes tundis mu ära isegi. Ütlen igaks juhuks ära, et väärarusaamu ei tekiks, et Ev ei joonud! Kõik oli kontrolli all nagu alati. Paar sõpra sai juurde. Ühesõnaga kõik positiivne.


And when I got home... before I said amen,
asking God if he could play it again // Taylor Swift - Our song
Avastasin Swifti. Nii head laulud! Veel paremad sõnad (Y) "Cold as you", "Come in with the rain"...
I leave my window open


See pilt meeldib mulle väga. Tekst ja see, et 2 inimest seal seisavad. People always say, that hate is such a strong word, but so is love and people throw it around like it's nothing.
Ben Harper- Forever kajastab ka sama ideed suht. People spend so much time every single day runnin' 'round all over town givin' their forever away.

Unes või ilmsi?

Paar minutit tagasi juhtus minuga üks kõige veidram seik. Maailma veidram. Siiamaani raske uskuda.
Nii. Tegin lõunauinakut. Kõik kohad olid jooksust valusad ja kuidagi palavikulin tunne, tegid uniseks. Ärkasin üles kahtlase šokolaadisooviga.
Lähen välja, vastu tuleb emme. Ütles, et Liisi ei saanud mind kätte, et lubas 10 mintsa pärast helistada. Lülitasin telefoni sisse, suundusin poodi. Sain Liisiga peo ees kokku. Tegin šopingu ära.
Hakkasime siis minu poole kõndima ja Madhouse poolt hakkasid vastu tulema hunnik mehi. Tundus nagu nad oleks täis. Kahtlaselt heatujulised. Läksime teisle poole teed. Ja tohho tonti, meie poole tulid paar neist. Ma algul mõtlesin, et normaalne küll, jälle mingi naistepuudus "No mis õhtul teete?". Mingid siuksed. Aga ei! Üks mees ütles, et tal poissmeesteõhtu. Ütles, et Mad-is tuleb pidu ja talle anti ülesanne suvalisi inimesi sinna peole kutsuda. Ma küsisin kahtlevalt, kas meid lastaks sisse üldse. Küsis telefoninumbrit ja nime. Paberi peale kirjutas üles. Ütlesid, et kahe tunni pärast võtavad ühendust. Nii, kaks võimalust: nad kas sokkisid ja tahavad hullu maski teha või on neil tõsi taga. Eks see selgub.

Kas see on seotud mu horoskoobiga? :D

I got a pocket, got a pocketful of sunshine

Päris vägev päevake oli. Neljas tund oli keka. Mängisime võrku. Et asi huvitavam oleks, läksime paari chiikaga poistemängu. Oii, kui toredad klassivennad. Julgustavad. Ma nii rahul nendega, klassiga. Järgmisesse tundi me Liisiga ei jõudnudki, sest võrgu hasart oli sees. Jäime seal kõksima. "Üks pall tuleb pilvede vahelt. Kas Evelil õnnestub see kätte saada?". Siukest huumorit sai!
Võru kubiseb välismaa noortest. Sõpruslinnade kohtumine vms. Võrkpall, judo, kergejõustik... Nii lahe, et siin ikka elu käib!
Täiega käib. Ümber Tamula jooks oli ka. Võistlejaid oli saja ringis. Täpselt ei tea. Ise kohal polnud.


Jannega ka jooksime ümber Tamula, aga mitte teistega koos. Alustasime 2 tundi enne nende võistlust ja meie maa oli pikem. Umbes 10 km tuli kokku. Suurema osa teest lihtsalt jalutasime. Sellegipoolest sai tunda põlvevalu. Nii mõnus oli :) Selline lendamisetunne, kui jooksin. Nii kerge. Vahepeal hüppas põõsast üks kits välja. Ime, et ta meid alla ei ajanud. Laura juurest hüppasime ka läbi :)
Pärast ns kõndisime Võru peal. Mingi mees tuli eemalt. Ma ekspert ja tunnen pervo kohe kaugelt ära. Ma ei eksinud. See hakkas midagi ajama meie kannidest.


Just jõudsin koju. Jelenaga hängisin. Ime, et ma suutsin nii kaua väljas olla. Ilmselt oli niivõrd hea kaaslane :) Panime tähele, et naisi liikus väga vähe ringi, see-eest mehi oli jalaga segada. Ilgelt palju. Signaali sai. Ühed mjäugusid. Ma veits kartsin neid. Vahepeal tegime väikest sörkjooksu, et päästa end.. :D Kõige mõnusam oli Tamula ääres oleval purdel lamada ja taevasse vaadata. Nägin langevat tähte :) Isegi kaht. Inimene, kes jõuab tähe langemise ajal midagi soovida on eriti pro. See kukub nii kiiresti ju. Ma soovisin sellegipoolest :) Järgmine kord võtame teki kaasa. Tamula ääres oli üldse nii ilus! Kõik need tuled ja peegeldused järvel. Roosisaare sild oli imeliselt ilus. No kujutage seda ette õhtutuledes (L) Võru on ilus koht siiski. Nunnud madalad majad.
Statoilis lugesime horoskoopi. Täna, 9. mail, pidi mul olema kalaõnne... Võrgud vette. Õngega ei saa enam midagi :D 15 mai pidi ka hea olema. Oootan huviga kohe :'D


Simon Webbe- No worries ütleb kõik :)

Ups!

Nii. Värk siis siuke, et ütlesin tunnis ühele klassivennale kurjalt "Ole vait!". Kuigi ta ei kuulu mu lemmikute hulka, kuigi ta oli seda kind of väärt, on mul ikka paha tunne. Ma usun, et paar klassiõde vaatas mind kurjalt, et ma nende lemmikule nii tegin. :D Okei, pole üldse naljaasi. Aega ei saa ka tagasi keerata. Las jääb nii.


Kekas mängisime spordikooli platsil võrku (L)(L)(L) Õnne päev või midagi. Ilm läks ka selleks ajaks kuumaks. Ideaalne! See oli hämmastav, kui kiiresti paar tüdrukut arenesid 40 minuti jooksul. Üks ei julgenud palli vastugi võtta ega osanud servida, aga lõpus tuli juba päris hästi. Teate, kuis peitub saladus? Innustuses. Kiitsime teda, kui ta üritas ja proovis. Ofc, et ta andis endast parima, et heakskiitu pälvida. Tavaliselt saab ta seda väga vähe.


Mind häirib "Superpaks ja piitspeenikese" saateosa, kus nad näitavad osalistele, palju toitu nad nädala jooksul sisse söövad, lastes toidu mingisse silindrisse. Jube raiskamine!
Veel on mulle pinnuks silmas kunsti õpetaja öeldud lause "Eestlased on matsirahvas." Sõna mats tähendab ju midagi negatiivset. Kasutatakse sageli sõimusõnana. Õhh, ise on üks mats, kui nii nõmedalt ütleb. Miks need rahvad peaksid paremad olema, kes pole kunagi pidanud võitlema eksistentsi pärast? Meil pole ju olnud aega tegeleda kultuursete lõbustustega, sest pidime ropult orjama. Ja, mina pole pidanud midagi tegema :D Aga mind niii tohutult häirib, et nende tublide eestlaste kohta nii öeldakse. Eriti veel üks omadest. No, mis teha, mats on mats.


"Innar, hakka suust suhu hingamist tegema, ma hakkan ribisid puruks suruma." Abivalmis klassivennad :D

Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu?

Ülim rahu, siirus, elegantsus, puhas ilu, kõik hea ühesõnaga.

Raske on näha positiivset inimest kurvana. Väga raske! Mulle ei meeldi selline situatsioon. Nagu oleks maailma paigast ära. Üldse on kuidagi paha olla kurbade nägude keskel. Peale seda, kui ilmad läksid niruks, on õnnetuid nägusid rohkem. Siuke tähelepanek minu poolt. Inimeste jälgija! :D Endal on mul küll hea olnud isegi. Tahaks nii jagada seda tunnet. Konkreetset põhjust polegi mu heatujul. Samamoodi pole veenvat põhjust kurb olla. Valin selle - :)
Viimasel ajal suudan negatiivset vältida. Ma tunnen end endana :) Huvitav, kas tõesti oli kasu sellest, et ma negatiivse vihikublogisse kirjutasin?


Tänane oli märkimisväärne. Koolil tehti peaukse treppi. Täna sai valmis ja me tähistasime. Trepikontsert! "Tõeline jõud" ja "Vitsalaul". Mõlemad laulud on väga head! Seljas olid meil koorikleidid, mis on sjuuuper nunnud. Seltskond ka (Y). Mida veel tahta ju :) Kõik oleks perfektne olnud, kui ilm oleks meid rohkem soosinud. Aga ei. Nii külm oli! Ma nägin välja nagu uppumissurma surnud tüdruk. Paljudele jäi silma mu elutu nägu :D Sellegipoolest oli ilus tunne. Kohe peale laulude laulmist hakkasid jalad sheikima all. Pidime seisma seni, kuni direktor kõne ära peab. Tegin siis trenni seal märkamatult. Pingutasin jalalihast ja asi paranes! :D

Gaašh, kui hea klass mul on! Nii palju häid inimesi. Muudkui imestan ja avastan häid. Varem olin lihtsalt kõrvaltjälgija. Õppisin inimesi kaugelt tundma. Nüüd näen mõnda neist lähemalt ja tuleb tunnistada, et mulle meeldib vaatepilt väga. Minu tüüpi inimesed :)

"Appi, saad aru...mul lähevad kotid kohe lõhki"

"Parv oli täna Õlle 17-es" (meie saksa keele õpetaja)

"täna sai ikka mõnusalt läbi tõmmata end"

Lootus ja optimism

Lootus pole lollide lohutus. Pigem tarkade hüve. Edasiviiv jõud. Stiimul. Siiani pidasin end lolliks, kuna loodan palju jms. Tore oli lugeda, et ma pole seda. Kuigi liigne lootus ja optimism häid tulemusi ei anna. Riskimine on vaid mingi piirini tulutoov. Kui vaid keegi näitaks selgelt piiri..
Optimism on eesmärke toitev jõud.
Pessimist lõpetab proovimise, lõpetab lootmise, annab alla.


Tekkis idee panna oma probleemi põhjused kirja. Miks on nii. Näha teisest küljest. Näha, et tegelikult probleemi pole. Kõik on just nii nagu olema peab. Jah. Lähengi kirjutama. :)


Sihikindlust, tahtejõudu, eneseusku!