Pane oma parem käsi vasaku õla peale. Nüüd pane oma vasak käsi parema õla peale. Nüüd pigista õige pisut. See kallistus on sulle minu poolt..

Võib paista nagu ma ei teaks, mida tahan. Aga tean. Alati ei saa ju seda, mida tahad.
Tuleb kõigi kümne küünega hoida kinni sellest, kes sinust hoolib ja kelle jaoks oled asendamatu, eriline. Paljud seda ikka teevad?.. Ei tahaks kellelegi haiget teha. :/ Mul on kahju, et ma ei suuda teisiti tunda. sad sad sad.

Minu laupäevane tujuplaan: :), :/, :S , :'( , :/ , :) , :D , :))
Põnev, eks.
Laupäevast siis. Bussis oli jälle vastik hais. Autobusside jama. Terve tee heegeldasin. Täielik vanaema. Räägin ka päris palju vanakestega. Liisaga trippisime. Juba kell pool neli sai kleit selga tõmmatud. Ma ei hakka üldse eitamagi, et ma nautisin pilke, mis mulle langesid. Sellest polnud kasu. Mitte mingit kasu. Betti rääkis nunnut juttu. See oleks tavaliselt mu tuju pilvedeni tõstnud... Piinlik, et ma nii eemal olin omadega.
Mu ballikaaslane.. hm. Marx ütles päris hästi: "Ma suudan tüdruku orientatsiooni muutma panna.". Lubas tüdrukuid mulle sebida. Haahaahaa. Imre ja Marx palusid mõlemad andeks. Mida mul ikka andeks anda on. Päris lahe oli vahepeal. Vähemalt meenutades paistab koomiline mu põgenemine lava taha ja kuhu iganes veel. Väga tore oli tegelikult. Liisa kukkus 7 korda. 8-s kord kogu rahva ees(500 inimest, rohkem?). Mingi onu viis ta kätel ära :D Kõik kohad olid sinised tal. Mina seda näinud. Enne kümmet läksin ära sealt juba. Edasist ma ei räägi.
Öö läbi polnud und. Põlved valutasid.

Täna lõuna paiku läksin linna peale. Istusin kaupsis. Maani täis mehed tulevad mu juurde. Istuvad. Mõtlesin, et pean vastu, et varsti tulevad paar sõpra. Aga ei. "Sul on ilusad huuled.". Sellest piisas, et ma kiiresti minema jookseks. Kella viieni hängisingi sõpradega.
Finito. Kaua oodatud aeg sai otsa. Kahju.

This world will never be what I expected.