Purunesid illusioonid maailmast

Promise of a lifetime. Whatever.


Päris vähe nõme on olla.
Gaash. Ma lihtsalt ei suuda seda tänu sõnadesse panna selle inimese eest, kes teeb asja talutavamaks. Kergem on. Sõbrad [}]


Ja see spontaansus.. No mõte käib, mõte käib. Päris vägevad ideed liiguvad kusjuures. Hostel, haha. Teeme ulmet!

Mulle tundus, et.. ah. suva. Valesti tundus. Ma ei peagi oma tahtmist saama. Isekas on loota üldse midagi. Seega ma ei looda enam. Kõik. Tuleb leppida. "Ta sai aru, et peab leppima kaotusega.". "Sellega leppimine tuli iseenesest, kes olen mina et mitte lubada?"Kõik on hästi, kõik on hästi, kõik on hästi. Tuleb seda korrutada endale.


Elu on otsimine... jah, kel veab, sel leidmine.
Aeg ravib ja otsing läheb ikka edasi.


Ei tasu raisata oma elu nukrutsemisele. Kustukumm pihku! Suva, kui võimalik see on. Naerata, sa lihtsalt naerata ja maailm sulle vastab samaga.