Sain valmis oma kleidiga. Ja booleroga. Lubasin kunagi, et panen pildi siia, kui valma.

Pean midagi kaelast maha saama. Midagi, mis mu päikse ette pilve toob. Mind ajavad närvi inimesed, kes teesklevad hoolimist. No milleks? Selleks, et head suhtumist teenida? Aitäh, aga ma ei soovi. Paku kellelegi teisele oma feik, aastas korra, hoolimist. Sellepärast siirus nii hinnas ongi, et seda leidub kuradi vähe. Igatahes kurvaks teeb küll, kui isegi väike "Head aega" liiast on üle huulte paotada, kui teed jälle kuudeks lahku lähevad. Mis sest, et hoolimine ja tunded pole sellised nagu olid. Sidemed pole ammugi enam nii tugevad. Kuid siiski ei saaks öelda, et täiesti ükskõik oleks. Muidugi pole! Aga peale seda, kui ta nii ükskõikselt kiirel sammul minema tuhises nagu mõni võõras. Nagu me poleks tuttavad. Nagu me ei teaks üksteise nimegi. Liiga külm.
PALJU PAREM HAKKAS

Reede-laupäev käisin maal. Tegin labidaga tutvust. Autot sain ka lükata. Meie armsa tee peal pole võimalik mitte kinni jääda. Läksin oma toredate tossudega autot lükkama nagu mõni rammumees. Võiksin sama hästi ahju lükata. Lisaks jäin veel mutta kinni. Hea, et jala kätte sain. Galjal läks palju hullemini. Ta kukkus vapsee põlvedega mutta. Eks ma isegi kujutasin oma nägu ette moavannis. Aga lucky bastard nagu ma olen, said vanni vaid mu tossud.

Muusika tunnis juhtus midagi iseäralikku. Õpetaja rääkis tunni teemat ja siis mulle ootamatult tegi juttu artiklist, mis Pärnu laulemaie kohta kirjutasin talle. Tuli välja, et ta oli Pärnu festivali kohta infot otsinud ja leidnud läbi selle mu blogi ja seepärast lasigi mul artikli kirjutada. "Eee, kui palju te lugenud olete?"

Märkimist väärib ka mu lonerielu. Üksi siin ja üksi seal, aga inimestest puudust ei tule. ÕNNEKS! Näiteks täna käisin majandust rannas õppimas. Värskes õhus hakkab paremini pähe. Kõigepealt tuli üks rääkima. Siis lõpetasin oma õpingud ja hakkasin koju minema. Terve meestekamp (juicytüübid nagu Krissult kuulsin) peatas mu ja tundis suurt vajadust minuga rääkida. Kevad.. jooksuaeg.. ma mõistan! Silmad näevad vaid suguelundeid. Alguses oli "Ilus naeratus!" millele kohe järgnes "Ilus pepu!" millele järgnes kiire eemaldumine tundes ohtralt ebameeldivaid pilke oma kannil. Ladies, u surely know what I felt. Mõne meetri pärast nägin Krissut ja Riskot. JA MIS VÄLJA TULI?! Kallis üleaedne Risko peab mu toa akent silmas, kas tuli põleb või mitte. Valus mõelda, et selle akna ees olen ma oii kui palju kordi riideid vahetanud. Risko oma aknast showd kindlasti näha ei saanud, aga kümneid aknaid on, kus see päris näha võis olla. Olen paranoiline, I know.

Litsid mehed need Vargamäe omad!

Ürgsete mõjudega kevad, palun jäta mind mängust välja! Ma ausalt ei taha käia ringi, südamed näkku kleebitud. Inimene on loom, loomadel on jooksuaeg. Eveli tahab joosta omaette ja vaid tervislikel eesmärkidel. Poiste järele jooksmine on paha paha. Evelile ei meeldi saba liputada ja vastu säärt hõõruda kellelegi. Evelile ei meeldi nurruda ja pai lunida. Nii, et Cupido, hoia nooli kokku, kui kavatsed neid lasta vaid ühe ja minu pihta. Selleks naljaks on vaja kahte noolt, kahte inimest.

Let the sunshine in!

Kevade puhul tervitaks Armaanit, kellel on kevade vastu allergia.