Cinderella

Nüüd ma kirjutan postituse, mille puhul ma sügavalt kahtlesin, kas ikka riputada see üles siia või kirjutada vihikublogisse. Ma otsustasin, et mul pole midagi varjata. Kes tahab must halvasti mõelda or sth, see saab seda ka ilma põhjusteta edukalt teha.

Laupäev-pühapäev oli Tartus judo MK etapp. Oi blinn, oi blinn, oi blinn! Sellised matšid, sellised tegijad. Käisin mõlemal päeval häälega. Laupäeval tagasi tulles ja pühapäeval minnes sattusin sama inimese peale. Tuli välja, et Navitrolla vend. Ülimuhe mees. Rääkisin talle oma suveplaanidest häälega eurotripile minna ja ta kiitis heaks. Esimene sel juhul. Aga samas hoiatas ka. "Kui autos on õhtu ja autos on 4 vene meest, siis ära peale mine!". Tegelikult päris tõsine asi, aga ma lihtsalt ei suuda enda unistustele käega lüüa. Kui ma midagi väga tahan, siis annan omalt poolt maksimumi, et seda saavutada. Julguse taha enam asi kinni ei jää. Igatahes hääletamine on mulle palju tarkusi kaasa andnud. Liigume nüüd põhiteema juurde - võistlused. Suht huvitav on, kui istud rahulikult, vaatad võistlust ja siis hakkab mingi kutt su ees riideid ära võtma :D Ma ei kurda tegelt. Türklastelt sai taaskord "ma tahan sind vägistada" pilke. Nendest lausa õhkab seda. On ka erandeid kindlasti. Pole erandite süü, et need kahtlased domineerivad ja siis arvataksegi, et türklased on kõik perverdid. Tunnen kaasa. Ma ei tahaks küll, et mind mingi stereotüübi järgi hinnataks.

Laupäeval jäi mulle üks portugallane silma. Maadles üliprolt. Okei, mis ma keerutan, kena oli ka. Või no, ta aura oli meeletu. Pühapäeval läksin konkreetselt tema pärast tagasi. Pühapäeval tekkiski mul idee, millest ma ei saanud lahti lasta. Otsustasin, et pean temaga tuttavaks saama. Juba sellepärast, et ma lähen eurotripile ja siis oleks jõhkralt hea, kui ma teaks kedagi kuskilt kaugelt. Portugal on ju päris hea koht. Niisama rääkima minna ma ei julgenud, sest mu inglise keel on alla igasugust arvestust. Eriti veel siis, kui ma laivis pean rääkima. Jooksen kokku, aje! Lõppus tuligi üks idee. Krissust inspireerituna kirjutasin oma msn-i paberile ja otsustasin selle talle anda sõnagi lausumata. Nägin teda väljas sõprade keskel. Ma ei julgenud minna. Nägin kuidas ta lahkus bussi. Ma teadsin, et kahetsen väga, kui võimaluse mööda lasen. Läksin talle bussi järele. Õnneks istus ta suht ees. Vaatasin paremale ja vasakule koguaeg. Kari poisse vaatab naerusui otsa. Mul oli creepy. Jõudsin temani. Andsin talle selle paberi, kuhu oma msn-i olin kirjutanud. Ta oli ülišokis :D Ei saanud midagi aru. Ta ei jõudnud mulle otsagi vaadata, kui ma juba läinud olin. Bussi ukse peal tuli mulle vastu üks sõbralik Rootsi treener. "Are u coming with us?". Hea meelega oleks läinud. Õhtul sõitsin koju tagasi ja öösel nägin Antoine'st (see portugallane) und :D Olen kuuma saand? Ja! Igatahes veider uni oli. Ta suudles seal ühte poissi :D Mis ma oskan öelda? Näen nunnusid unenägusid. Esmaspäeval tegelesin metsikult uurimistööga. Otsustasin, et lähen teisipäeval ka Tartusse. Judokatel oli laager. Portugallased jäid ka sinna, kuigi nad oleks pidanud juba pühapäeval ära sõitma, aga õnneks purskas Islandil tuhapilvi. Ma tahaks muidugi mõelda, et see on saatus. Teisipäeval kobisingi ülikiiresti Tartusse trenni vaatama. Läbi teise korruse klaasseina vaatasin teda maadlemas. Trenn sai läbi ja nad hakkasid lahkuma. Nägin, kuidas ta väljas seisis oma sõpradega. Aga mina ei julgenud midagi teha taaskord. Laura soovitas bussi järgi minna ja hotelli kaasa sõita, aga üliimelik oleks olnud. Mõni oleks vaadanud, et mida hekki see siin teeb vms. Vaatasin siis, kuidas buss minema sõitis ja ütlen ausalt, et kohutav tunne oli. Sõidan Tartusse ja mille nimel? Ma ei saanud seda nii jätta. A'le'coq-i ees olid rollerivennad. Küsisin, kas nad ei saaks mind viia. Neiu, kust teilt tuleb see julgus? Päriselt ka, ma tunnen, et mingi klõps on käinud ja ma julgen olla ja teha. Tegelt ei julge, aga ma sunnin end. Igatahes need rolluvennad ei võtnud vedu. Kurb. Kas Evelil said ideed otsa? Ei! Läksin Dorpati hotelli juurde administratsiooni ja ütlesin, et mu telefon jäi ühe portugallase kätte ja küsisin ta toa numbrit. Otse loomulikult teadsin ta täispikka nime, friik nagu ma juba olen. Jõudsin ta ukse taha. Tagasi tee oli reaalselt olemas, aga ma kaotasin selle enda jaoks. Koputasin. Koputasin veel. Ja siis veel. Kuskil paar tuba kaugemal tulid paar poissi oma toast tšekkima, mis on. Nende käest küsisingi, kus Antoine on. Nende toas otseloomulikult :D Kutsusid ta toast välja ja vopaaaaa. "I gave u my msn the other day. Do u remember?". Ta ütles, et ta jõudnud mu nägugi näha, sest kõik käis nii kiiresti :D Rääkisime natuke aega seal koridoris nii, et ta sõbrad vahtisid ja kuulasid pealt. Kohatu! Siis lõpuks nad utsitasid teda minuga välja minema. "We're leaving at 12 o'clock so u're like Cinderella.". Nii hämmastav oli temaga rääkida. Ma olin hakkama saanud. Kuigi rääkida oli metsikult raske, sain enam-vähem hakkama. Mitte paremini, kui tema. Need, kes kakskeelsetest peredest on, habavad rohkem igasuguseid keeli. Ta ema on nimelt portugallane ja isa belglane. Rääkisin talle oma tripi plaanidest ja ta oli nõus minuga kokku saama suvel. Cool! Ta peaks praegu veel sõitma koju. 58 tundi sõidab, kui ma valesti aru ei saanud. Igatahes siis saab temaga msn-is rääkida, mis oleks kindlasti sadu kordi etem esialgu. Netisõnastik kohe käepärast ja puha :D Enne üksteisest lahku minemist tegime kalli ja ta tegi seda lõunamaist põsemuside teemat. Ma alguses olin päris hämmingus. Meil ju pole selliseid kombeid, kuigi võiks olla, sest see on nii effing nunnu. Südamlik, soe ja sada kümme asja veel. Ta polnud siuke perv ega liiga pealetükkiv vms. Ta aurast ei saa ma ka üle ega ümber. Ma oleks nagu kärbes ja tema kärbsepaber :D Kui ma eilsele õhtule tagasi mõtlen, siis on mul raske uskuda, et midagi sellist toimus. Mina ja need sündmused ei käi kokku. Huhh! Kell oli liiga palju, et Võrru hääletada. Ma ei riskinud. Jäin Liisa ja Laura poole ööseks. Oi deem, need tüdrukud on kullast. Nii targad ja mõistlikud. Tahaks neid iga päev näha. :/

See oli minu amazing jutt. Rohkem ei tahagi siia midagi kirjutada. Las see postitus jääda sellele portugallasele.