Sain väikeselt vennalt haledalt üle. Tahtis õue minna väga. Ma läksin. Nagunii oli vaja poodi minna ja pärast oleks veel hänginud pargis või kuskil. Poes kohtas oma sõbranjet Carmenit. See jooksis mu juurde ja tegi kalli kohe :) Väikesed võivad vahepeal ikka eriliselt nunnud olla. Nii, igatahes tegin ostud ära ja jooks algas. Artur jooksis Carmenile järgi. Lõpuks jõudsin Artuurole järgi, see annab mulle oma ratta ja ma tassigu, ise jooksis edasi :D Suht pro vend (Y)


Õhtal sain oma heegeldatud topiga väljas käia korra. Viisin lõpuks ometi Laura venna ülikonna ja ühe plaadi ära. Need olid terve igaviku minu käes olnud.
Igatahes. Rikkusin oma meistriteose ka ära :D Lõikasin paelad ühest otsast ära, sest need olid liiga pikad. Tuli välja, et lõikasin ka nats pluusi ära. Mul kääritega ikka sujub (Y)


Vaatasin Tamula järve ja seda päikeseloojangut mille säras ta lainetas. Ütlemata hea, rahulik, ilus oli, et rõõm tahtis üle voolata. Muusika ka käis. Võru inimesed on ikka õnnelikud. Järv on põmst linnas. Nii hea (Y) Eriti suvel, kui väikses rannamajas/baaris/kohvikus muusika mängib suht kuuldavalt ja mõnusad diivanid väljas on... Gaašh, see on midagi väga väga erilist! Ega enne ei saa aru, kui ise kohal oled! (see on vihje, kui keegi veel aru ei saanud :D )


Jaanipäevast nii palju, et see möödus isa juures Pikakannul. Tassisin üksi lõkke kokku, mis tuli päris võimas. Ise olin vähemalt uhke. Kuigi istusin põhiliselt toas, ma ei kurda. Siuke vaikne õhtu, kui lapsenutt välja jätta :D Jõin ka ilgelt palju. Terve maasikalimonaadi. Appi, kui hea see on. Soovitan!


Nüüd aga tsau! :)
Nautige suve ja noorust.

Ev harrastab vanaemade kunsti

Eilne õhtu oli kahtlemata üks veidramaid ever! Ühe asja pärast. Ma karjusin, kui ühte meest nägin :D Kohe räägin lähemalt. Kell oli umbes üksteist, kui me Liana ja Kertuga Jelena poole suundusime. Suht hämad juba ja värki. Olime kuskil majade vahel. Järsku vaatame ühe rõdu poole, mis me pea kohal oli. Seal oli mingi tatoveeritud mees, kellel võisid olla püksid jalas ja võisid ka mitte.Selle mehe pilk ja olek... kui õõvastav ja jube. Eniveiii, tegi seal suitsu. Me ehmatasime tema pärast nii ära, et hakkasime karjuma ja jooksime ära :D Kui olime aru saanud, et see oli kõigest inimene, kelle peale me karjusime, hakkasime kõhukrampideni naerma :D Liana ütles, et see vist üks bändimees. Tahaks kohe näha, miskese juhmi näoga ta vaatama jäi meie etteastest. Päris võimalik, et sellest saab aegumatu nali. Mark, kas pole? :D


I think it's all.
Mm, nii palju kui ma näen, on vastasmajas iga viimne kui tuli kustus, aga mul pole. Kardinaid ka pole. Ja mul seljas PÄRIS PALJU. Hea tähelepanek. Okei, see oli vist too much xD I'm so sorry. Lähen võtan midagi ette.

Hope u don't hate me.

Tundub, et üle pika aja esimene õhtu kodus. Mis tundub, nii ongi. Mul on olnud paar väga head päeva. Lihtsalt ulmeliselt head.
Täna andsin esimese ja viimase lille lõpetajale sel aastal. Lihtsalt pole rohkem vaja olnud :D Otsida tuli ka umbes pool sajandit teda. Leidmisrõõm on suur.
Hiljem. Jeltsu ka mainis, et ma olen teistsugune. Selline teotahe tuli, et ise ka ei usu. Jubeaktiivne. Kuna suurem osa on lõpuläbudel või maal, olime Jeltsuga kahekesi. Kõndisime kossukalt mööda ja mu tungival soovil kõndisime kohe tagasi sinna. 2 inimest mängisid seal. Lihtsalt läksin juurde ja küsisin, kas võin ka nendega mängida. Ma ei tee ju usually nii? Eksole. Te teate mind. Aga ma läksin ja rääkisin ja veetsin head aega. Ma isegi ei küsinud nende nime, kasutasin asesõnasid nende poole pöördudes. Nüüd tuleb meelde Dagö- Välismaa.
Sinu pudupoe pööraselt naljakas aken:me ei näe enam kunagi.
Kui ma küsin Sult nurga peal teed, juba tead:me ei näe enam kunagi.
"Arve", "palun" ja "tänan" ja allkirja ulakas joon:me ei näe enam kunagi.
Roosad lohistusjäljed hotelli fuajees:me ei näe enam kunagi.
Me ei näe enam kunagi. Üks mees küsis täna ülekäigusebra lähedal kella, me ei näe enam kunagi ilmselt. Kui palju inimesi me oma elu jooksul kohtame ja kui palju neist südamesse jääb ja kui kauaks?


Vaatasin vanu fotojahi pilte. 2007 suvi, kui ma väga ei eksi. Mõne pildi tegemise jaoks pidime inimesi juurde kutsuma. Suvalisi. Mis kõige hämmastavam leidsin piltidelt mõned, keda ma siis muidugi ei teadnud, aga nüüd saan väga hästi läbi. (Krissu ja Johanna teise pingi peal)
Näiteks oli ühel pildil inimkett, kus oli paar inimest, kelle seltskonnas palju aega olen veetnud viimasel ajal(paremalt teine ja kolmas). Kokkusattumus missugune. Vaatan ja imestan. Elu on imesid täis :)



Hea on.
Tsau ;*

http://www.youtube.com/watch?v=99kyr_TkEzg&feature=related
Põhiline on selle lisainfo :/
Sissejuhatus: "Whitney,Hey my name is Dalton. I have a story that I would like to tell you that oddly enough involves you and your amazing gift. I know this is weird and trust me I feel weird messaging some one i dont know, so i could imagine what your thinking but i promised my self that I would do it. My bestfriend, J.D. and I joined the Navy together in 2006 after we graduated high school. After all our trainning was done we were sent to Bagdad, Iraq on May 23, 2007....."



Nii mõnigi on saanud kuulsaks tänu youtube'le. Lihtsalt lauldakse oma laulud videolindile, laetakse video üles ja kui küllalt talenti, siis feim tõuseb. Eestlastest oskaks ma nimetada Kerli Puuseppa. Välismaa omadest.. mmm, näiteks see sakslane, kes "Rändajad" laulis, kogus meie meedias tähelepanu. Kina Grannis tasub samuti ära märkimist
http://www.youtube.com/user/kinagrannis?blend=2&ob=1
ja ka Mia Rose("Better off" !!!)
http://www.youtube.com/watch?v=Hg3dgf6PMVA&feature=channel_page




Nagu näha, olen mingi jõhkram youtube'i chiller. Tegelt mul muud elu ka. Can't be, eks. Eile avastasin, kui lahe mäng on telefon. Esiteks pool tekstist, mis kõrva sosistati jäi mu kuulmise tõttu kättesaamatuks ja ülejäänud pool läks pärast naerurünnakut meelest ära. :D Lihtsalt ei mäletanud. Mingi saksakeelne tekst kõlas mulle täpselt nagu mingi eesti keelne repliik ja võru keel moondus samuti. "mära müras täkuga tallis" - see pole moondunud repliik muide...
"Slumdog millionaire"-t vaatasime ka.
Deemit, need on head inimesed!
Ja jälle jõudsin kella kahe paiku koju. Time flies.




Just. Time flies. Lendab ja muudab. Muutub palju. Kõige nõmedam, et me ei suuda aega peatada. Veel vähem tagasi keerata. Meile jääb vaid mälestus läbielatud aegadest ja võimalus seda nostalgitsedes uuesti läbi elada. Minevik on justkui film. Tekib kahtlusi, kas kõik on ikka päriselt olnud või on see elava kujutlusvõime vili või uni. Jube, kui palju inimesi südamest läbi käib. Just nimelt KÄIVAD LÄBI. Vähesed jäävad. Inimesed muudkui kaugenevad ja hajuvad. Samas teisest otsast kerkivad uued. Ma peaks ikka tõsiselt lihtsameelne olema, kui uued inimesed kompenseeriksid minu jaoks need hajuvad. Inimesed pole asendatavad.



Take care!

Tekkis tungiv soov siia veel ühe laulusoovituslisti tekitada :)

Daniel Schumacher - Anything but love "When I get older feelings get colder."

Beyonce - Halo "I swore I'd never fall again but this don't even feel like falling. Gravity can't forget to pull me back to the ground again." ; "Pray it won't fade away."

Enrique Iglesias & Ciara - Taking back my love "Go ahead just leave. Can’t hold you, you’re free."

Nick Lachey - What's left of me "Watch my life,Pass me by,In the rear view mirror

Reamonn - Through the eyes of a child "Why did we make it so hard, this life is so complicated until we see it through the eyes of a child."

Reamonn - Strong "I can’t hold on but you can release"

Reamonn - Supergirl Kogu laul lihtsalt.. õõõh!

Reamonn - Million miles Sõnad!!!!


Mu silma nurgas on nähtamatu, kuid väga valus sinikas. Lõin endale trossiga vastu silma ja päris hoogsalt lausa :D Otepää seiklusrajal.. Mm, sai lennata :)
Täna oli kooripidu. Laulsime, käisime saunas, sõime, rohisime jne. Saun (Y) Mmmmh! Nii hea ilm oli ka. Lõpuks hakkas kõvasti sadama, mis oli ka isegi hästi mahe! Inimesed (Y)(L)


Mul tuli uuesti Obama laulude isu. Kuulake ka. Nii positiivsed ja inspireerivad. Need on tõsiselt head!
Will.I.Am - We are the ones
Will.I.Am - Yes we can

Lost then found, lost then found

Mõnikord tuleb inimesest eemalduda tema enda heaolu pärast. Isegi, kui ma ise seda ei tahaks teha. Mitte, et ma halb oleks vaid pigem mõtlen teise õnne pärast.




Koertel on kevade lõpus jooksuaeg(teiste loomade kohta ei tea, aga arvatavasti on kõigil nii). Meil nimetatakse kevadet armumiseajaks. Ma ei tea, kust see tuleb, see tunne, et kedagi on vaja, aga see on kuskil seal. See on õhus mida hingad. Lihtsalt on ja kõik.
Sorri, et ma jälle oma horoskoobijutuga tulen, aga heast ennustusest ju ära ei ütleks või mis? Igatahes pidi kõigil armuõnne or sth olema :D On nüüd parem tunne?




If it's gonna be a rainy day
There's nothing we can do to make it change
We can pray for sunny weather
But that won't stop the rain



Suurem osa meie elust kulub ootamisele. Valgusfoori taga ootamine, bussi ja rongi ootamine, KELLEGI ootamine. Mina ootan liiga tihti, et asjad paremaks läheks. Ise ei juhtu tavaliselt ju midagi. Õnne ei too keegi meile kandikul kätte. Okei, mõnel siiski veab ka. Õnnelik olemiseks on vaja midagi teha. See lause on mul nii pea sees. Eilne on minevik, homne on müsteerium, tänane on kingitus.

Lähen võtan päevast viimset. Pigistan tühjaks nagu sidruni.



Tsau :)

Oii, kuidas mulle meedib venelaste eesti keele hääldus (Y) Mmmh! See mees, kes kioskiröövi tegi.. Minu sjaber pani. Ta võlus. Minu sjaber on David Coperfield. Naljakas, aga samas nunnu. Varem ma eriti ei seedinud neid. Kartsin või midagi. Aga idioodid ja närakad on ju põhiliselt Venemaa koorekihis. Lihtrahvas on vägagi tore ja sõbralik. Näen seda juba isa naise suguvõsas.



Vangla tunne on. Ma tahan midagi teha, kuhugi minna. Vb peakski laskma oma kammitsais hoitud hullumeelsusel domineerida. Ja siin ma olen, tüdruk, kes teeb suuga suure linna, käega ei kärbsepesagi. Vabandust, et jälle hädaldan. Tegelikult läheb kõik ju ülesmäge. Siin, vanglas, tunnen juba tasapisi kuuluvustunnet.
Nagu mingi viimane hälvik. Isegi see üks sõbranna, kellega peamiselt suhtlesin, tegelikult ei seedi mind. Juba teine kord, kui kallis inimene noa südamesse lööb. Siinkohal tuleb hea lause meelde: Use a fork to stick me, not a spoon.
Tegelikult ongi nii parem. Ei tohi liialt sõltuda kellestki. Pätsan fraasi parimast blogist, mida lugenud olen:"Teistest sõltumine on parasitism, mis esialgu sööb teist ja hiljem sööb meid endid.".
Ma olen liiga ühe-inimese-inimene. Selline kiindumus maksab varem või hiljem kätte. Vähemalt siiani on ta seda teinud.
Davai, lähen süvendama oma kuuluvust :)



Mõned laulusoovitused :
Varsity- Lost then found
Peps- Liberta
Luke Picket- Cruel love
James Morrison- Please don't stop the rain (nii head sõnad !!! )



Põhja- Eesti inimesed, ma õige pea tulen oma ideedega :) Tahaks teid kõiki väga näha!

"Kus Eesti Vabariik on?"
"Perses!"

Erakonnad kulutasid 45 miljonit riigieelarve toetusest. Well done (Y)

Viljandiskäik eile. Tädil külas. Ideaalne perekond.Nägin nende uut maja. Oh deem, kui ilus ja mõnus seal oli. Vana ja uus harmooniliselt kombineeritud.

Magasin kerra tõmbunult diivani peal, kui Janno(tädi mees) mulle peale istus :D Järgnes väike maadlus. Täiesti lõpp, kui MINU on judo. Kui ära hakkasime minema, ütles Janno, et ta lootis, et näeb mind kunagi maadlemas. Lootis, et minust saab sellel alal midagi head. Ma lootsin ka...



Praegu loodan päikest näha.
Tegevusetus on nauditav, kuid kurnav seisund; õnnelik olemiseks on vaja midagi teha.
Loodan midagi teha.

Teisipäeval, 2. juunil, põrutasime Liisiga hääletades Tartusse (L). Kui ma saaks, siis ma elaks seal.

Kolmapäeva hommikul algas meie Hiiumaa trip. Mmm, ilm nii otšen harašo. Miks nii pidi olema?? Ma armastan Hiiumaa randu ja merd ju. Mida ma naudin vettinuna ja külmununa? Tänu sellele oli minu jaoks reis juba mokas. Kõik see, mis meile planeeritud(muuseumid...) oli kohutavalt lame. Päris palju pidime lihtsalt bussis aega parajaks tegema. Pealegi jaotati meid pooleks. Kõik poisid ja mõned tüdrukud ühes ja teises rühmas olid aint tüdrukud. Koos oleks kindlasti etem olnud.

Parim osa olid õhtud. Võrkpall öörahuni. Vahepeal korviviskeid ka.
Võrkpall tegelikult polnud alati tip top. Näiteks siis, kui paar Narva tüüpi oma kohal ei suutnud püsida ja jalust niitma hakkasid. Üks viskus vapsee jalge ette. Ja need, kes lihtsalt eputama tulid platsile. Vahepeal on mul emotsioonid otsaette kirjutatud. Lihtsasti mõistetav.

Öörahu.. kell 23.00.. Mulle tundus ebanormaalne, et meid sunniti magama nagu lasteaialapsi. Õpetajad käisid mööda saali ringi. Telefoni ei tohtinud puutuda, sest selle ekraani valgustus on ju tappev.."Mis tuli seal on? Kustuta ära!". Isegi mitte lihtsalt vaikselt istukil ei tohtinud olla. Eks meil oli ka tore sellist lollust ära kasutada. Tegime kõik, et neid närvi ajada. Õnnestus ideaalselt.

Põlvele tegin ka aia. Mingi värgens käis läbi. Kui nad praegu juba mul nii oinad on, siis mis veel hiljem saab?

6. juunil oli Võrumaa laulupidu. Hommikul laulsime kesklinna pargis mõned laulud. Vihma hakkas sadama. Läksime lauldes telgi alla. Ma sain otse kõlari ette, nii et kujutage ette, kui lahe laulda oli :D
Pärastlõunal suundusime Kubjale, kus pidu toimus. Niivõrd hea oli laulda. Rahvatantsijad olid ka hästi tublid (Y)



Watched my life pass me by.

♥` Elas kord pime tüdruk
´♥` kes ennast vihkas ,
´♥` sest ta oli pime .
´♥` Ta vihkas kõike ja kõiki ,
´♥` peale oma poisi .
´♥ ühel päeval tüdruk ütles
´♥` kui ta saaks
´♥` ainult näha maailma
´♥` ta abiellub oma poisiga
´♥` ühel päeval keegi
´♥` annetas talle oma silmad
´♥` ja siis ta nägi kõike
´♥`ja ka oma poissi
´♥` tema poiss küsis temalt :
´♥` " nüüd kui sa näed
´♥` kas sa abiellud minuga ? "
´♥` tüdruk oli šokeeritud kui
´♥` ta nägi et tema poiss
´♥` on ka pime
´♥` ja ta keeldus temaga abiellumast .
´♥` Tema poiss kõndis minema
´♥` naeratusega ja ütles :
´♥` " lihtsalt hoia hästi
´♥` minu silmi kallis .."

Pervert ja tropp 123

Tulen koju. Ilm nii hea, et lähen õuele päevitama. Kõrvaklapid peas. Need vaikselt kuumenesid nagu ma isegi. Ühtäkki tekkis suurepärane idee - panna kõlarid akna peale, et saaks mahedalt muusikat kuulata ka teised. Minu arust võiks suvel muusika käia igal pool. Nii mõnus ju!
Pikutan siis mina maas, kui tuleb armas vanaisa ja hakkab õiendama, et linna müra ei kõlba ja teda häirib. Samas enne mängis kõrvalmajas veel kõvemini muusika ehk "müra". Teisel pool ehitavad töömehed midagi. See ei häiri absoluutselt ju. Siis järgmine asi, millega möliseda oli vaja, oli katkine aken. "Miks sa akna ära lõhkusid?". Oioioi, urris Ev pole hea variant. Ma ütlesin, et meie aken, ise teame, küll vahetame ära. No tõsimeeli, mis on see tema asi? Ja siis tuli tipphetk!! "Siin pole midagi teie oma.". Ta ütles ükskord, et me unustame vahepeal ära, et me külas oleme. Oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Palun, palun, palun, kolime ära :s Las laguneb oma lagunenud majas. Õhh, kui vastik.
Kui nüüd juba jutt kallile vanaisale läks... Ta vahib mind, kui ma päevitan. Ja see pole mingi ettekujutus mul. Triin on ka seda tähele pannud.

Oii, kullakesed, te ei tea, kuidas teil koduga vedanud on! Mina ei saa enda oma koduks nimetadagi.

Issil oli ka "vanaisaga" hõõrdumist, kui me kõik siin elasime. Ma oma isa tütar ikka.


Vabandust mu klatšitung. Pidin hingelt maha saama.