Aitab inglise keelest! Vähemalt praeguseks. :D Alati, kui ma lõpuks blogspoti jõuan (mida juhtub niigi üliharva) ja tahan hakata uut postitust kirjutama, läheb mul meelest ära, mida kirjutada tahtsin.
A jee, meenus... Üks neist oli see, mis unes nägin. Omamoodi õudusunenägu. Ma nägin, et mul oli kaks väikest tütart. Issand jaaaa. Sellised nunnud, blondid. Väiksem kadus ära ja ma olin elupaanikas. Leidsin ta üles. Ma unes arvutasin, kui vana ma olin, kui lapse sain. 18 või 19. Oh ei!!!!!! Isegi unes tuli ahastus, et mul kõik plaanitu jäi tegemata. Kuigi ma armastasin oma lapsi. See unenägu oli vist tingitud mu "Minu.." raamatutesarja raamatutest, kus enamus raamatutest oli mingi perepunumise jutt. Loodetavasti mu sugutung peab vastu kevade mõjudele.. :D:D Okei, ega ma mingi kiimakott pole. :D Anyway, mingi kümme aastat on ikka lastele ei. Tee, mis tahad. Tsölibaat või mida iganes vaja on.

Millest mul veel rääkida oli.. No, üks meeletult pikk etapp mu elus on nüüd läbi. Gosh, ma olen seda aega oodanud NIIIIII VÄGA. 3. mai oli viimane eksam. Eelmise aasta bio ja keemia tulemusi ei tea ma siiamaani, aga ega sealt midagi ilusat nagunii ei tulnud. Läbi sain vast. Kirjand läks kohutavalt. Ma pole üldse rahul. Ma ei oska enam kirjutada. Ilmselt sellepärast, et olen blogi unarusse jätnud. Hea ahv olen ikka. Ühiskonna eksamiga olen kõige rohkem rahul. Isegi arutlus oli päris harašo. Ma olen suht targaks saanud õppimisega :D Kõige põnevam olid rahvusvahelised suhted, eriti kriisipiirkonnad. Teadsite, et Põhja-Iirimaa on üks retsimaid kriisipiirkondi? Neil on isegi oma terrorirühmitus IRA. Igatahes väääääääääääga põnev. Kusjuures, kui nüüd tuli uudis , et Osama bin Laden ära killiti, olin üllatunud, et ta juba varem surma pole saanud. Ladeni teema tundus olevat nii igivana ja hallitav. Peaaegu sama vana nagu Tammsaare :D Aga näed sa, ei olnudki nii vana. Tänu ühiskonna õppimisele sain sedagi teada, et mõiste maailmakodanik ongi olemas. Ma kunagi mõtlesin, et ülilahe oleks omada maailma kodakondsust ja voilaa, kosmopoliit on see fancy sõna, mis minu kohta käib. Kui hästi läheb, saan ÜRO käest autasu Citizen of the World ühel ilusal päeval oma tubliduse eest, millest kahjuks veel erilise märke pole.
Inka eksam.. Siuke keskmine. Masendust ei tekitanud. Suulise eest sain 17 punkti, mis ka mingeid tundeid ei tekitanud. Keskpärane. Nagu kogu mu elu on siiani olnud põmst. A nüüd on see läbi. Nüüd algab aeg, mida ma olen kaua oodanud. Igakord tuleb naeratus näole, kui sellest mõtlen. Kõige põnevam on see, et ma ei tea, mis must sügisel saab. Kus ma olen või mida teen. Ma olen avatud pakkumistele ja võimalustele. Ja see on hea. Hea on olla mitte seotud. Ma tean ainult seda, et ma olen kuskil, kuhu mu jalg pole veel astunud. Ideid on. Lihtsal on tunne, et midagi head on ootamas. Midagi sellist, mida ma olen tahtnud.

Finito. Järgmine kord, kui kirjutan, olen hoopis võõra keelega maal :D