Be positive

Yesterday in the evening I was thinking that I wanna do something good. Save a life or just make people happy. In the morning I already accidentally did a favor for someone. My lovely jeans took a gum what was stuck under the table. So noone's clothes will be ruin because of that gum. :D Exept mine. But that's okey. I don't mind it. I can cut a hole in my jeans. Very sexy :D

In psychology Cherry and Priit discussed about me becoming the president OF UNITED STATES of AMERICA. Cherry was sure, that I'll be it :D It means I should move there soon. Otherwise there will be no president Ev. Good, that my friends consider me as so powerful girl. lol



Don't care, don't care, don't care.... A thousand times more and I may even believe it. Hahha. I should not care what happens. My happiness shouldn't depend on others. I mean that if someone decides not to talk with me anymore, I shouldn't become sad. Cause there's many other's who likes me and who I like. They won't disappeare. They'll stand by me no matter what. These are the people I should care of but not those who may reject me. I don't like to be rejected :/ So DON'T CARE. Who is willing to hit me, when I still ignore my order and I'll be awfully sad because of rejection? Sometimes I really need to be back on the earth. I, hopless girl, live in the clouds too often. I should be okey. Ofc I will, I always do :)

Oh, and I'll win with lottery soon :D

They say what goes up must come down, but don't let me fall.

Bye!
Don't you guys dear to reject me! :/

Parem kui kunagi varem

Täna käis meil koolis Valdo Randpere. Ta pidas maha ülivägeva loengu, kuidas ta oma naisega Rootsi põgenes nõuka ajal ja ta väike laps pidi Eestisse maha jääma. Kuidas ta võitles, et saaks oma lapse enda juurde. Kuidas ta saatis A.Lindgrenile kirja ja põmst tänu viimasele saadetigi Randpere tütar oma vanemate juurde. Ta on nii meeldiv inimene! Rääkis, et tema arust on see "Talendid tagasi koju" (vmt) kampaania on täielik bullshit. Et see 25 inimest, kes siia tuleks, ei annaks midagi. Ja miks arvatakse, et just talendid kuskil laiali on? Ta soovitas noortel pärast kooli lõpetamist just lendu tõusta ja siit minema põrutada. Näha, olla, õppida ja kui tahavad siis tagasi tulla. Ma olen su poolt! Kogu loengu teemaks oli "Kas sellist Eestit me tahtsimegi?", millele meie külaline lõpuks vastas, et jah. Järjekordselt oli tal õigus. Eesti on ikka sitaks arenenud. Jah, siin pole küll täiuslik, aga ikka kõvasti parem, kui varem. Võib-olla kunagi, kui olen oma trippimised ära teinud, hakkan kodumaad igatsema ja leian, et siin on ikka kõige parem. Võib-olla. Praegu aga tahan kogu maailma tunda ja kogeda. Oleks selline asi olemas nagu maailma kodakondsus, siis ma hakkaks maailma kodanikuks. :D



Mis vahepeal toimunud on? Ma olen nii effing õnnelikuks saanud, et ma tõesti tunnen, et suudan kõigega toime tulla. Mu hinded on paremad. Ajaloo arutluse sain viie, kuigi ma sakin arutluste kirjutamises ja pealegi ei tundunud, et hea töö sai. mu suhted teistega on soojemad, mu suhted iseendaga on teinud läbi tõelise progressi. Life is WODNER FULL. Ma pole vist mitte kunagi niimoodi säranud. See, mis toimub, on nii ulmeliselt hea, et vahepeal mõtlen, et olen totaalselt segi läinud ja kujutan asju ette. Aga ei. Kõik on nii reaalne. Ja võimas. Uskumatu! Ta lubas, et temaga olles lähebki kõik ainult paremaks. Jah, läheb. Ja kui ta mingil põhjusel peaks kaduma, olen ikkagi superõnnelik, sest see, mis ta mu maailmale juurde on andnud, on vapustav. Ta täiendas mind, ta avas mind. Saatus, ma tänan sind, et ta mulle saatsid. I wear my sunglasses, cause he's shining so bright. Mõni ütleb selle kohta, et ma olen armunud. Rumal armunud tüdruk. Ma ei tea, mis see on, aga see inimene paneb mind ennast hästi tundma. Ausalt, mind ei huvita, kui mõni ütleb, et ma olen nii naiivne. Solvaku, kui tahavad. Kadedus on see lihtsalt. Nad ei tea midagi. Nad ei tea, mida ma tunnen. Jumal küll, enam ammu ei oota ma meestest sittagi. Ja kui usungi, et ta on hea ja aus ja siiras? Peab siis inimestest alati ainult kõige halvemat arvama? Ma elan olevikus ja olevikus on hea. See just ongi oluline. Olla õnnelik. Ma ei tea kaua see "teema" kestab, kuid peamine on see, mis praegu on.

Iga päev on uus tunne. Üks kord olen hullult õnnelik, et ma ei tunne vajadust kellegi järele (vastassugupoolt pean silmas), siis järgmine hetk olen liblikaid täis ja leian vana tunde üles ning kolmandal hetkel tahaks nutta, sest avastan, et mul pole teatud isikust ikka veel ükskõik. Oeh, kui masendav see on. No ma ausalt ka, ei taha mingit meest. Päriselt! Aga siiski ei suuda ma külmaks jääda. Effing nõme on. And I can't do nothing about it. Rõve! See on nii tobe, kuidas ma võin selgelt tunda, et mu süda kiiremini ja kõvemini taob, kui ta lähedusse satub. MIKS? Pagan küll! Miks ma olen selliseks loodud, et kui inimesse ära kiindud, siis vahet pole, mida ma ka ei teeks, ei saa ma sellest tundest lahti. No pika aja pärast saan, aga siis pole ka garanteeritud, et see tagasi ei tule nagu bumerang. Väkk väkk väkk. Iiveldama ajab, kui hale see kõik on.

Täna on madalseisu päev nagu näha. Peale selle, et ise genereerin probleeme, tulevad need reaalsed ja tõsised probleemid ise ka ligi nagu kärbsed kärbsepaberile. Võibolla ongi hea, kui need PÄRIS probleemid mul on. Ehk jääb siis vähem aega ise tekitatud jamade jaoks. Uhh jeerum. Vihkan end sellepärast, et ma nii saamatu olen, et ma teen vähem, kui ma suudaks. Näiteks praegu peaksin olema mere taga toeks, aga ma idikas sean kooli takistuseks. Ma loodan, et hiljem seda kahetsema ei pea. :S Lihtsalt ulme, kui eraldatud ma olen oma perekonnast. Ma hullult loodan, et kõik läheb nii nagu ma plaanin ja.. mhh :/ Ma tohutult tahaks.

Heaven on the earth

Enne vaheaega oli mu elu kohtav. Pigistasin endast välja nii palju, kui suutsin ja lõpuks olin tühjem kui neegrilapse kõht. Ma ei meeldinud endale enam. Õnneks oli mul väljapääs sellest kõigest. Rootsi Kuningriik. Sellepärast ootasingi vaheaega. Pärast poolt aastat oli mul võimalus ema, õde ja venda näha. Lisaks sain minna riiki, kus ma varem pole käinud, aga väga olen tahtnud minna. Ma armastasin Rootsit juba enne sinna jõudmist.

Pühapäev. Häälega Tallinnasse minek. Mul vedas. Sain kohe peale. Kahe autoga sõitsin. Teine autojuht algul hirmutas täiega ära. Tal oli seljas poolpikk nahkmantel ja peas nahkmüts, mis kattis vaid pool tema paljast pealage. Ta nägi tõepoolest kahtlane välja. Õnneks polnud välimus ja iseloom omavahel seotud. Tüüp rääkis, kus ta reisinud on. Täpselt see teema, mis mind huvitab.

Laev väljus 18:00. Taas olin lucky bastard. Sain üksikkajuti. Algul mõtlesin, et lähen häävin fanni, aga no.. Jäin oma kajutisse ja pidasin maha private party. Vaatasin telekast ka, mis laevas toimub. Mingid tüübid tegid strippi. Põnev! Esmaspäeva hommikuks olin kohal. Stockholmis pidin bussile minema. Pilet oli juba tellitud ja mu nimi oli bussijuhil kirjas. Esimene buss, mille juurde läksin, oli õige. Järjekordne vedamine. Sealt sõitsin Uppsalasse (~70 km). Uppsalas tuli õde koos ema bossiga mulle vastu. Oii, kui hästi Triin lõhnas! Uppsalast sõitsime autoga Vängesse(~30 km). Vänges läksime Triinuga bussile ja sõitsime Hebysse(~50 km). Jube eks? :D Sõit sõidu järel. Koguaeg oli tunne, et no nüüd võiks küll kohal olla :D Lõpuks olime. Läksime Triinu kooli. Hämmastav, kui informeeritud kõik mu tulekust olid. Inimesed olid supersõbralikud ja head mu vastu. Eriti Rakan :D:D He was staring me like I'm some person. I tried to stare back, but I couldn't handle it :D When I saw my little brother, I was amazed. He is so much taller and not so cute as he were before :D He is a big boy now. I like when he speaks swedish. It sound so sweet. :) After school we went home. Another buss-ride. 15 km to Runhällen. I liked the apartment. It was small but sweet. Siis sai Triin telefonikõnesid. "Kas su õde tuleb meiega välja? aga kui me peo teeme, kas ta tuleb?". Armas :)

Teisipäeval käisin koolis kaasas. Jummel küll sõbrad, sellises koolis tahaks isegi käia. Meeldis! Tähelepanu sain seekordki rohkem, kui väärt olen. Vahelduseks on väga hea olla kuskil, kus oled nähtav. Ausalt, vaikselt tekkis tunne, et ma olengi ilus, tark ja osav. Naljakas, kui Eestis olen eikeegi ja siis mingis teises riigis... Oeh. Ma ei hakka eitama, et ma nautisin seda kõike. Vahepeal oli ebamugav, aga sellegipoolest meelitav. Ma passisin enamus ajast ühes klassis. Keeleõppeklass oli too. Nii nunnu oli jälgida kuidas noored poisid eputamas käisid. Kes õppis mingi eesti keelse lause ära, kes seisis mu laua ees, kes piilus ukse vahelt. Üks väike tüdruk oli ka hullult armas. Ta läks põlvili, pani käed kokku ja ütles "I love you". Kui ma lugesin, istus ta oma raamatuga mu kõrvale ja hakkas ka lugema. Seal oli veel toredaid tüdrukuid.

Kolmapäeval läksin emmega tööle kaasa. Ta on koristaja. Tubli emme mul :) 8 tundi 5 korda nädalas. Siuke trenn ikka. Mamps on jummelest kokku kuivand sellega. Kui bussiga Hebysse jõudsime ja seal pussipeatuses Runhällenisse minemiseks bussi ootasime, saime Triinu ja Johannaga kokku. Teate, kui ilusasti kõlab rootsi keel eestlase suust? Mmmmmmm.

Neljapäeval pidime emmega Uppsalasse kluppi minema, aga see jäi ära, sest Rakan uuris välja, et siis pole pidu normaalsetes klubides. Tüüp sebis oma venna autoga meid Uppsalasse viima. Suht vägev oli. Iraaklastest kolm venda ja siis meie Triinuga :D Läksime piljardit mängima. Suhelda nendega ei saanud, sest inglise keelt nad ei osanud ja rootsi keelt Triin eriti ei haba veel. Nii, et kehakeel ja näoilmed workisid. Kõik, kes muga piljardit on mänginud peaksid teadma, et ma sakin :D No, seekord läks õnneks ja olin kogemata pro mõnel löögil :D

Reedel pidu Johanna pool. Oioioi :D Pidu sisaldas kõike! Ausalt, üks sündmusterohkemaid pidusid. Siuke action.

Laupäev. TRAVIS MCCOY JA BRUNO MARS STOCKHOLMIS. Isssssssssand, kui hea see oli! Isegi emmele meeldis. Emmele on üldse mu muusika meeldima hakanud :D Näiteks Cutmasta-Kuukivid ja pärlid läks talle peale. Igatahes see kontsert jääb mulle elulõpuni meelde.

Pühapäeval veetsin põmst terve päeva uute rootsi semudega. Minu viimane päev nendega. Rakan andis mulle mälestuseks käevõru. Shafik andis oma kaelakee ja käevõru. Hästi hästi hästi armas.

Jõuluvaheajal lähen tagasi. Raudselt. Juba igatsen kõiki. Eriti oma õde ja Johannat.