Merehümn

Minu esimene riiklik eksam. Bioloogia. Tänu sellele metsikule õppimisele haban vaikselt midagi. Mul on isegi bioloogia vastu huvi tekkinud. Tahaks veel õppida. Ilma naljata. Kahju, et selle ainega nüüd lõpparve on.
Eksaminandid ootasid kõik aula ukse taga. Nimekirja alusel kutsuti inimesi ühekaupa sisse. Istusin esiritta eksamikomsjoni ette nagu õige tuupur kunagi. Pärast sain teada, et kohad olid kindlalt määratud ja ma pidingi sinna minema :D Närvi polnud absoluutselt sees. Ainult kibelesin eksami kätte saamisega. Tahtsin niiiii väga näha, mis ülesanded seal on. Lõpuks saingi kätte, aga midagi rõõmustavat seal ei olnud. Ikka viimse hetkeni lootsin, et kuskil on hulk mõisteid, mida peab seletama, aga ei. Nukker! Ei saanudki särada. Töö polnud raske, aga ma polnud õppinud õigeid asju. Eksamitöövihikut mul ka ei olnud, kust oleks õppida saanud. Tollest oleks palju kasu olnud. Vaatmata faktile, et mul hästi ei läinud (kui 20 punkti saan on juba hea), olen väga õnnelik, et see läbi on. Kui järgmine aasta jõuan, teen uuesti.
Kas ma sain hiilata? Ikka sain! Lõpetasin töö, tõusin püsti ja sammusin vapralt ukse poole, kuigi ette oli nähtud peale töö lõpetamist eksam lauale viia ja allkiri anda. Saali tagaotsas oli mu kott, kus oli ID-kaart. Ma teadsin, et seda oli vaja. Kuigi ilmselgelt tunneb mind direktor ka selleta. Igatahes üritasin kõigest väest naeru kinni hoida, kui ID-kaarti tooma läksin, sest tundsin, kuidas komisjon ja mõned õpilased mulle mokk töllakil järgi vaatavad :D Oleks tahtnud nende nägusid näha.


Siuke värk on, et ma nüüd 18. Algab varajane küpsusiga. Tunnen, et meioos töötab katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega ja mul valmib julmalt sugurakke. Päikese kaudu olen saanud metsikult hormooni D-vitamiin. Neerupealised toodavad adrenaliini rohkem, kui varem. Mitoos jaotab kromatiide kahe tütarrakku vahel võrdselt. Vanad rakud vahetuvad kõik välja. Mu arenemise etapp on praegu sigimisperiood. Agoonia on õnneks kauge nähtus. Kollageenigi pole metsikult veel. Okei... Loodan, et tekstiga väga pange ei pannud. Paljud väidavad, et 18 aastaseks saamisega ei muutu midagi. Tunne on sama ja 18nda eluea täitumine jätab neid täiesti külmaks. Kuis nii saab? Mul on küll hästi hea tunne. Eriti nüüd, kui täitus üks mu unistustest. Kohe räägin lähemalt.
Olen pesuväel (vajalik teave) ja hakkan end venitama jooksust. Ma ei taha, et mu säär paisuks piimahappest vms. Kuulen - värava kiruksumine. Mõtlen - vanaisal jälle hilisõhtul mees külas. Küll on ikka veider vanaisa mul. Siis kuulen - kivi vmt visatakse vasta mu akent. Panen käbe pluusi selga ja avan akna. MIDA MU 18 AASTASED SILMAD NÄEVAD JA KÕRVAD KUULEVAD?? Krissu, Eliis, Jeltsu, Oha, Priit on mu akna all ja laulavad mulle. Paar päeva tagasi ütlesin ühele tüübile, et mu unistus on, et keegi mulle serenaadi laulaks JA NÜÜD!!! Oeh, sõbrad, see oli imeline! Aitäh!


Mu emotsiooni väljendaks SEE lugu.