It drives me crazy

Enese vastu tegutsemine on naeratada, kui tegelt kuuldu on valusalt torkiv. Peab teesklema, et öeldu ei tähenda midagi. Ma ei taha lihtsalt käega lüüa. Tahan tegutseda. Midagigi teha. Võibolla kuidagi vastu torkida? Karma is a bitch, I pray to god she always haunts you. Näete, I'm crazy. Mõtted on kurjad. Ma ei taha halba. Tahan lihtsalt õiglust. Tõde oleks ka äärmiselt teretulnud. On ju nõme, kui valetatakse aint sellepärast, et ei taheta teist õnnetuks teha. Saadetakse valesid signaale. Trsh, naistele peab valusat tõtt rääkima. Muidu hakkame igast asju ette kujutama. Võtame mingi lootusekillu kuskilt välja ja ei jätagi rahule. Ülemõtlemine on põhiline. Nii, et tõde, tõde, tõde! Ma ei vaja tobedaid vabandusi.


Vahepeal tulevad süümekad, et ma nii naine olen. Tühine kommenteerimine ja klatš on põhiline. On ussid! Vahepeal tahaks rohkem mees olla. Wish we could switch up the roles. I can be that. Okei, väike joke. Oma sugu peaks just kaitsema. Mu vanaema näiteks eelistab isegi kassi mehele. :D Meeste stereotüüp on küll naiste arust sitapea, aga olge rahulikud mehed, see "sitapea" ei oma tõsist tähendust. Minu arust on see ns öeldud. Fakt on see, et mingi ürgne jõud tõmbab meid üksteise poole ja selle vastu kahjuks ei saa.


Ma olen nii rahulolematu, isegi vihane ja kurb, aga samas suht õnnelik. Motoorne rahutus. Ei taha tegevusettuses olla. Tean mida teha oleks vaja. Tuleb uskuda endasse. Hästi, hästi palju. Tuleb uskuda plaanide täitumisse. Tuleb olla positiivne. Halva tujuga läheb terve päev ju p*rse.


Mõtle häid mõtteid.