Heut' ist mein Tag

Hommik algas mul kenasti. Astusin hoobilt auto ette. Elu on ikka nii ülehinnatud.. Ärge kuulake mind! Eilne hommik oli sama lõbus. Kõndisin parasjagu kooli, kui mingi elukas vasta aeda jooksis. Mõtlesin, et näen nägemusi, aga ei! Kits oli! See jobuke retsis end kõvasti. Suurest šokist aju ka ei funktsioneerinud nii nagu vaja ja kõndisin lihtsalt käbe kooli, sest olin hiljaks jäämas nagu alati. Oleks võinud inimese kombel appi minna, aga ei! Mina kõnnin edasi, lõust viltu ees. Kohe huviga mõtlen, mida toob järgnev hommik...

Sündmustest nii palju, et sain oma elu esimesed uisud ja olen neid korralikult ka kasutanud. Kohe esimesel päeval kutsuti uiskama. Kui väljas nägin miskene kamp mind ootas, kahekordistusid silmad. Priit oli kõik oma kamraadid kokku ajanud. Priit, Gert, Kert, Oha, Tamm, Hannes ja ich. Esimene kukkumine oli juba enne püstisaamist. Mul polnud veel uisudki korralikult jalas. No ja sellele ilusale avapaugule järgnes veel pauke. Ühe neist takistas G. must kinni võttes, kui ma ta lähedal jälle oma tasakaaluhädades olin. Õnneks polnud ükski kukkumistest FÜÜSILISELT valus. Järgmisel päeval käisin lausa 3 korda uisukat külastamas. Esimesel korral oli Kert R ja ta kelgukoer mu kaaslasteks, teised korrad olin õndas üksinduse.

Laupäeval kutsus Fredo(ta on mu orksis viimati lisatud video tantsumees) külla. Ajumängude ja filosoofiliste juttude saatel sai seal siis hea mitu tundi veedetud. Järjekordselt märkimisväärne päev.

Ära tuleks mainida ka mu kalapüük. Üks nunnu kalake jäi võrku ja nüüd tuleb vaid ära praadida. Krissu lubas õli lisamisel abiks olla. Inimene, kes mulle viimasel ajal pidevalt toeks on. Ur my little star!

"Ma keevitan kokku Fredy mehelikkuse ja Fredy. Kelle ma kokku saan?"
"Eveli!"