Midagi paremat, kui parim.

Oi, kui suurepärane nv möödas on. Reedel sain taaskord kõvasti korvi paljudelt. Sp oli jubedalt paha tuju. Oleks tahtnud kõik Võru sõbrad ära unustada. Selline tunne nagu keegi ei hooli. Üksi mind siiski ei jäetud. Leidus siiski mõni, kes isegi halva enesetundega end minu juurde vedas.

Laupäev tõi seda, mida tahtsin. Uus seltskond ja pealegi kaugel Võrust. Erik, mu Serbia parim tutvus, pidas sünnipäeva. Vaikselt põdesin küll, et ei tea kedagi sealt. Erikutki olen vaid 1 korra elus näinud ja see oli ka 3 aastat tagasi. Õigesti tegin, et läksin. Erik kutsus mind varem kohale, et saaks juttu ajada enne suurt pidu. Midagi pole muutunud, saame sama hästi läbi nagu toona:) Mingi aja pärast hakkas rahvas tilkuma. Hämmastav minu puhul, et nii hästi jutu peale sain inimestega. Ei nillinudki erakuna kuskil nurgas. Mina, kui võrukas, paistsin some kind of huvitav I guess. Igatahes EFFING ÄGE oli. Erik on endiselt üks heatahtlikum, toredam ja nunnum inimene, keda ma tean. Seal oli veel toredaid inimesi. Eesotsas Mia, Stiina, Sten ja Armand. Ütleb palju, eks. Sünnipäevast jätkan vihikublogis. On, mida meenuta.

Tomiga, isa sõbraga, sain Tallinnast koju. Üks lemmiktäiskasvanutest mul. Soovitas poiste koha pealt ohjad enda kätte haarata. "Tere, sa meeldid mulle, abiellume." Lihte ja konkreetne, kas pole? Soovitas võtta rikka mehe. Ütles, et mul välimust on ja nii. Hea tunne, kui midagi kena öeldakse, eksole. Tom arvas, et armastus võib suht igaühe vastu tekkida. Leivad ühte kappi ja küll see big laaav ka platsi lendab. Ta jutus on iva minu arust.

Murdsin endale antud lubadust ja ma olen loll, kui süümekaid tunnen või kahetsen. Enda õigustuseks ütlen, et MA LIHTSALT ELAN. Tom ütles, et elu algab alles umbes 25 aastaselt. Mina aga arvan, et elu juba käib. Ma tahan olla, teha mida ma ei teeks, tunda end võrratult hästi. Minu elu käib. Noorus on kuradi ilus aeg!

Kuula, kuula neid hääli enda peas. Tee nii nagu räägivad.

Heut' ist mein Tag

Hommik algas mul kenasti. Astusin hoobilt auto ette. Elu on ikka nii ülehinnatud.. Ärge kuulake mind! Eilne hommik oli sama lõbus. Kõndisin parasjagu kooli, kui mingi elukas vasta aeda jooksis. Mõtlesin, et näen nägemusi, aga ei! Kits oli! See jobuke retsis end kõvasti. Suurest šokist aju ka ei funktsioneerinud nii nagu vaja ja kõndisin lihtsalt käbe kooli, sest olin hiljaks jäämas nagu alati. Oleks võinud inimese kombel appi minna, aga ei! Mina kõnnin edasi, lõust viltu ees. Kohe huviga mõtlen, mida toob järgnev hommik...

Sündmustest nii palju, et sain oma elu esimesed uisud ja olen neid korralikult ka kasutanud. Kohe esimesel päeval kutsuti uiskama. Kui väljas nägin miskene kamp mind ootas, kahekordistusid silmad. Priit oli kõik oma kamraadid kokku ajanud. Priit, Gert, Kert, Oha, Tamm, Hannes ja ich. Esimene kukkumine oli juba enne püstisaamist. Mul polnud veel uisudki korralikult jalas. No ja sellele ilusale avapaugule järgnes veel pauke. Ühe neist takistas G. must kinni võttes, kui ma ta lähedal jälle oma tasakaaluhädades olin. Õnneks polnud ükski kukkumistest FÜÜSILISELT valus. Järgmisel päeval käisin lausa 3 korda uisukat külastamas. Esimesel korral oli Kert R ja ta kelgukoer mu kaaslasteks, teised korrad olin õndas üksinduse.

Laupäeval kutsus Fredo(ta on mu orksis viimati lisatud video tantsumees) külla. Ajumängude ja filosoofiliste juttude saatel sai seal siis hea mitu tundi veedetud. Järjekordselt märkimisväärne päev.

Ära tuleks mainida ka mu kalapüük. Üks nunnu kalake jäi võrku ja nüüd tuleb vaid ära praadida. Krissu lubas õli lisamisel abiks olla. Inimene, kes mulle viimasel ajal pidevalt toeks on. Ur my little star!

"Ma keevitan kokku Fredy mehelikkuse ja Fredy. Kelle ma kokku saan?"
"Eveli!"

There can be miracles, when you believe

Kõik pole must ja valge. Elu pole reaalsusega piiratud. Selles on tsipake midagi maagilist. Midagi seletamatut, hämmastavat ja suurepärast. Mõttejõud ja südamesoovid omavad hiiglaslikku mõju. Ma olen koguaeg arvanud, et mu soovid ei täitu. Arvasin, et elul on mulle juba ammu välja mõeldud rada, mida ma käima pean ja see kõik on nagu realism - rusuvates toonides ja kriitiline. Arvasin, et unistused on lihtsalt mõtted, mis peast aeg ajalt läbi käivad. Unistused on loodud täitmiseks. Võin oma mõtete ja soovidega kedagi puudutada. Võin omada just täpselt sellist elu, mis mulle meeldib. Võin end õnnelikuks teha. Ainult mina ise teen end õnnetuks, ainult mina ise teen end õnnelikuks. Õigemini mu mõtted, suhtumine. Kõik oleneb sellest, kuidas mõtlen. Kuidas suudan oma mõtteid kontrollida. Kuidas lasen ümbritseval end mõjutada. Kuidas ise ümbritsevat mõjutan. Igaüks meist omab mingit jõudu. Ma tahan oma jõudu ikka kasutada ka. Oii, kosmos teab, et kasutan :) Nii äge, et meie mõtted polegi nii tühised. "Miski ei ole võimatu, ainult meie piiratud meeled defineerivad teatud asju mõeldamatutena."


Kool algas suure hooga. Sebimist ja sagimist on kõriaguni. Kaevata pole mõtet, sest ma pole kohe kindlast ainus õpilane maamunal, kellel kodutööd kõrimulguni on :D Ei tasu asju enda jaoks raskemaks mõelda, kui need tegelt on. Hindeid ei maksaks ka üle tähtsustada. Kõigest tühised numbrid. No suhteliselt tühised. Väga käest ära ei tasuks ka minna lasta. Okei, mida ma ikka ematsen siin. Homme tuleb mõned nummid tööd edukalt sooritada. :D Logaritm kõlab nagu see oleks midagu oskega seotud. For riil.


Tsauuuuuu, mu sõber arvuti ja mõned lugejad.


L i v e y o u r d r e a m s!

Eilne oli mu lühikese elu kõige hullem päev ja ma luban teile kallid sõbrad, et see ei kordu enam kunagi!! Mitte kuradi kunagi. Tahan vabandada teie ees, kes te minu eest hoolitsesite ja muretsesite. Sorri, et selline saast olen. Mul on kohutavalt häbi. Pole elusees sellist häbi tundnud. Praegu on tunne nagu oleks see lihtsalt halb uni olnud. Raske uskuda, et minuga tõesti juhtus nii. See pole mina. Ma ei tunne end enam. Igatahes mul on sitaks head sõbrad! Kui te poleks sellised, nagu te olete, siis mind vb polekski enam. Suur tänu! Üritage andestada ja unustada. Püüdke mõelda, et see polnud mina vaid keegi teine. Ma väga loodan, et te ei vaata mind nüüd teise pilguga. Loodan, et te ei mõista mind hukka. Loodan, et kõik jääb endiseks. Loodan, et eilset poleks olnud. Loodan, et ma enam mitte kunagi kellegi pärast rumalusi ei tee. Tahan enda üle uhkust tunda ja et mu sõbrad võiksid ka uhked olla minu pärast. Teie pärast üritan olla parem.

Te olete mulle nii kallid.

It drives me crazy

Enese vastu tegutsemine on naeratada, kui tegelt kuuldu on valusalt torkiv. Peab teesklema, et öeldu ei tähenda midagi. Ma ei taha lihtsalt käega lüüa. Tahan tegutseda. Midagigi teha. Võibolla kuidagi vastu torkida? Karma is a bitch, I pray to god she always haunts you. Näete, I'm crazy. Mõtted on kurjad. Ma ei taha halba. Tahan lihtsalt õiglust. Tõde oleks ka äärmiselt teretulnud. On ju nõme, kui valetatakse aint sellepärast, et ei taheta teist õnnetuks teha. Saadetakse valesid signaale. Trsh, naistele peab valusat tõtt rääkima. Muidu hakkame igast asju ette kujutama. Võtame mingi lootusekillu kuskilt välja ja ei jätagi rahule. Ülemõtlemine on põhiline. Nii, et tõde, tõde, tõde! Ma ei vaja tobedaid vabandusi.


Vahepeal tulevad süümekad, et ma nii naine olen. Tühine kommenteerimine ja klatš on põhiline. On ussid! Vahepeal tahaks rohkem mees olla. Wish we could switch up the roles. I can be that. Okei, väike joke. Oma sugu peaks just kaitsema. Mu vanaema näiteks eelistab isegi kassi mehele. :D Meeste stereotüüp on küll naiste arust sitapea, aga olge rahulikud mehed, see "sitapea" ei oma tõsist tähendust. Minu arust on see ns öeldud. Fakt on see, et mingi ürgne jõud tõmbab meid üksteise poole ja selle vastu kahjuks ei saa.


Ma olen nii rahulolematu, isegi vihane ja kurb, aga samas suht õnnelik. Motoorne rahutus. Ei taha tegevusettuses olla. Tean mida teha oleks vaja. Tuleb uskuda endasse. Hästi, hästi palju. Tuleb uskuda plaanide täitumisse. Tuleb olla positiivne. Halva tujuga läheb terve päev ju p*rse.


Mõtle häid mõtteid.