Taaskord omadega Tallinnas. Muraste ikka tõmbab. Tund aega tagasi saabusin tädiga oma spordiringilt. Tal ratas, mul rullikad. Ma läbisin pea 15 km. Oleks tahtnud uuele ringile minna. Nii vaba ja lihtne ja hea pole veel olnud rullitada. Kuskilt ei valutanud ka. Tavaliselt jääb ikka kann nii, et istuda ega astuda ei taha.

Allkorruse naabril on party nagu kuulda on. Võiks ka vabalt rõdult sinna ronida. Praegu on seis ilmselt nii segane, et ei saada arugi, kes on oma, kes mitte. Mis jutt! Mmm, ja nüüd pandi hüva muusika kinni ja tehakse ise biiti. Millised noodid, millised hääled!! Vibreerivad, võimsad. Peaaegu nagu serenaad!

Siin ikka lahedat elanikkonda jagub :D. Üleeile keksis üks keskealine mees kõnniteel, otse mu ees. Ikka vasakult paremale ja paremalt vasakule. Meeliülendav vaatepilt.

Eliis, sa ajasid mulle tatoka isu peale. Kindel värk, et tahan ja saan(kunagi) endale ka. Liblikas, puusast üles poole. Mmmh :)

Eveli24.ee lõpetab tänaseks. Kena õhtu jätku.

Muide, ma ootan ka väga kooli. Vb lihtsalt ootamise pärast. Ühest etapist teise elamine.

Lõpuks võttis ka minu suvi noodid üles. Algas ta Tallinnast, kus põhiosas oli sport. Rullikad ja romantika iseendaga. Mait lasi oma basskitarril valla kuupaistesonaadi (Y)
http://www.youtube.com/watch?v=snaWpTsBlSI
Balti jaamas sain tunda, kui effing täpsed on rongid. A pole hullu!
Edasi rippusin Liisu õlul. Tänan, et välja kannatasid raisk-kurat! Üsna värvikas meloodia mängis neil päevil.
Reedest kuni tänaseni oli mulle õnne jagada Võru kultuuri Marisega. Esimesel õhtul sai kohe minna tasuta kontserdile, millest kuulsime aint lõppu. Kait Tamra esinemist. Rohkem polnudki vaja :) Ei mis!! Koit Toome jäi ju nägemata. Jubekurb :D Kuulus Võru Pommionu sponsoreeris oma tulevärgiga nagu kombeks.
Pikakannule läksime ka. Kedagi polnud kodus ja võtit polnud ka jäetud, kuid see meid ei peatanud! Egas siis midagi, kui teise korruse aknast sisse. Kes siis nalja teeb, kui ise ei tee? Kes siis lolli mängib, kui ise ei mängi?

Päris tunne transformeerub valeks, kui kardetakse välja näidata tegelikku emotsiooni. Nii tüüpiline. Pole siis ime, et tihtipeale vääriti mõistetakse. Kõige enam teeseldakse vist ükskõiksust. Vähemalt enda seisukohast võin nii väita. Asjade selgeks rääkime pole vist minu teema kahjuks..

Kena õhtut!
Olge tublid :)

Jõuan ka lõpuks blogimaile. Ma ei oska kirjutada ja muljetada enam või leian, et mõni muu tegevus on rahuldust pakkuvam. Rahuldus, rahuldama.. nõme sõna.

Tahtsin kirjutada, sest ma tegin midagi, mida ma varem pole teinud ja see oli NII ÄGE. Korjasin ööusse. Näevad välja nagu vihmaussid, aint suuremad ja väledamad. Ma ei tea, palju see kell oli, kui tädi pakkus välja, et davai lähme. Ma hoidsin kopsikut, tema lasi taskulambiga mööda maad. Päris mitu korda üritasin kätte saada, kuni lõin käega. Minu aeglane reaktsioon ja suunataju virutasid näkku. Aga tädi korjas 150 ussi (Y) Lõpus ma veel proovisin ühte kätte saada JA SAIN! Selline siiras lapselik õnn.
Tädi tegeleb kaltsuga ja tal oli mingi pulmakleit näppu jäänud. Demonstreeris seda meile. Tahaks täitsa abielluda nii :D Kui leian mooduse pildid telefonist arvutisse saada, panen siia ka midagi :)

Nüüd olen Tln-s teise tädi juures. Mere ääres juba käidud ja puha. Ilm läks kohe halvaks, kui randa jõudsime. Aga vesi oli sellegipoolest hea. Artuurotškile sai sõiduvahendit mängitud, sest ta retsis oma põlve seal ära.

Hah, tuleb ikka siis kirjutada , kui see loovam pool domineerib :D

Puhake, olge mõnusad!
Tsau :)

Pikakannul.

Pool tundi tähtede vaatamist on möödas. Ilm ei soosi mind. Pilves vist. Aga vähemalt nägin Madhouse'i tuled ära! Ma ei mõista, kuidas need nii võimsad saavad olla. Kui Artur neid tulesid taevad nägi, pidas neid tulnukatest. Ta läks kergelt öeldes endast välja :D Tundub, et kergelt tekkiv hirmutunne on meil perekonnas. Ime, et ma õhupüssi batuudile kaasa ei võtnud, kui välja batuudile tähti vaatama läksin. Mu mõttemaailm hämmastab mindki vahepeal. Näiteks laulukaare all kujutlesin, et terroristid or sth like that lendavad meie kohale ja hakkavad pommitama. Kui palju patriootlikke inimesi saaks surma. Mis oleks Eesti ilma nendeta? Ei tea. Päris reaalne inimene olen nagu näha. Ega see kena mõtte polnud laulukaare all mu ainus... Üleüldse kujutlen vaimusilmas ette igasugu jubedaid asju. Minu hirmud. Need on nii totrad, et ajavad mind lausa naerma. Täna öine hirm on veel ilmselt ees :D Olen kuni neljapäevani ÜKSI Pikakannul. Valvan maja ja hoolitsen loomade eest. ÜKSI metsa sees suures majas. Kõlab jubedalt! Jumal tänatud, et mul Janne kena seik, kus vargad ta maja ümber käisid, meelde tuli (Y)


Mul on hea meel, et sisemist ilu hinnatakse ka. Ja kus seda tehakse? Saudi Araabias. Respect! Arenenud maades ma ei teaks, et tõstetaks esile inimese juures midagi, mille nägemiseks nägemiselundid on sama kasutud kui tossud jalutule. http://www.elu24.ee/?id=146365


Unedemaale minek. Loodaks ka täna midagi head näha. Homme muljetan oma unenägudest, praegu aga head ööd! :)