Arvan, et...

Tuli isu:
NE-YO- So sick
NE-YO & RIHANNA- Hate that I love you

Eilne "Kodus ja võõrsil" osa oli taaskord nunnu. Hyde palus end kohtu ette saata. Irenele jättis kirja. Seal olid umbes sellised sõnad "Ma olen teinud andestamatuid vigu. Suurim neist on see, et panin sind kahtlema, kas sa üldse tunned mind.". Ja see emotsioon Irenel, kui ta seda luges.. Ja Hyde emotsioon, kui Irene talle üllataval kombel saatis kirja vastu, kus seisis "I'll miss you too". Jeap, armas.

Psühholoogide sõnul kulub meestel armumiseks 8,2 sekundit. Tõesti? :O Eks tuleb mõista mehi siis! Meestepsühholoogiast raamat toetab seda väidet. Üks kord viisin end kurssi. Mehed on impulsiivsemad.

Jade Goody surm oli ka südantlõhestav. Ta oli oma matused ette planeerinud. Tahtis, et teda maetaks pulmakleidis ja mängiks Aerosmith'i "I don't wanna close my eyes". I don't wanna close my eyes, I don't wanna fall asleep', Cause I'd miss you, babe. Ma arvan, et suudan seda tunnet tunda. Vähemalt ta armastas ja teda armastati. Sügavalt, siiralt. Ta sai olla ääretult õnnelik. Olgugi, et mitte just kaua kaua aega. Aga paljud seda terve oma elu jooksul tunda saavad? Armastus on nagu unenägu. See lõpeb alati parimal hetkel.

I'm not trying to die to get to the heaven. I want mine here on the earth. See lause on mul siin olnud juba, aga ta on väärt kordamist. Kasvõi hetk õnne on väärt unustamaks kõik, mis mõistus ütleb ja kuulata hoopis seda teist asja... Mõlemat peab olema. Kui üks domineerib liiga, siis...

Mul on oma stiil kirjutamises, nagu õpetaja ütles. Vägavägaväga hea oli seda kuulda :) Mu anded ülejäänutes ainetes jäävad kängu. Midagi ei oska enam :/ Igaüks peab olema millegiski hea, et ta end hästi tunneks..

Tsau [}]