Leidsin midagi supernunnut, mille olemasolu olin unustanud. Ühe hea sõbra kirjutatud mulle pühendatud laul. Jep, olen friking uhke :D
 
So there's this girl I know,
that I met on facebook not so long ago
she's got dark eyes and red lips that must drive
all the boys wild.
I imagine they're all over her
From cobra's to kangaroos
She's got them in her very own zoo(animal
planet is on the tv so work with me)..

Yes she's a zookeeper, an equal lover.
There are no favourites on her list,
so if i may, I'd like to make a wish,
that if i turn into a frog for her
she'd release me with a kiss

Oh
yes its her cautious smile and quick wit,
that must drive all the boys wild.
I've seen them all over her,
In China and Estonia too,
she's got them in her very own zoo
Yes she's a zookeeper, an equal lover,
her heart belongs to each and every one,
and I would compete for her attention,
but I know, such devotion, would only build up the tension
between I and her



before I finish this song I must admit.
that this is no fun, no walk in the park.
To know there's little hope on such an obvious spark
But its all worth the risk to me,
to know another day
and get familar with her adorable ways!


Kiire käik Eestis tehtud. Viisa on passis! Turvakontrolli inimesed olid supervinged. Muljed Eestist? Oeh, elu oleks ilus, kui aint eesti keelt Eestis kuuleks, aga need friking sibulad, kes aru ei saa kus riigis nad on. Nägin ühte osa eesti tippmodellidest. APPPPPPPPI, KUI HALE. See on lausa piinlik, mis ajukääbikud seal on. Ma ei tea, kas kõik, aga suur enamus. Kui välimust on, siis aju ei pea olema ju. Ja siis see üks vene tüdruk, kes eesti keelt ei osanud ütles, et ta elab Narvas ja tal pole huvi ega vajadust olnud, et eesti keelt õppida. KUS KURADI RIIGIS SA OLED IDIKAS?? MINE OMA VENEMAALE, TROPP! Ma olen kuri. Nii kuri! Sibulad ajavad mu ropendama. Sellised sõnad tulevad mu suust, et ise ka ei usu, et ma neid ütlen. Ma ei tahaks olla rassist, aga ma tõepoolest ei salli neid... Võib-olla on mu sallimatus isa elukaaslase suhtes lihtsalt nii tugev, et kõik venkud tuletavad mulle natuke teda meelde ja siis automaatselt ei meeldi ka teised "liigikaaslased mulle. Vahepeal mõtlen, et paras oleks, kui Narva läheks Venemaa alla. Nautigu oma sibulaelu siis. Oeh! Sinine lauvärv ja punased huuled. Sädelevad litritega riided. Õõõh! Vähemalt tean ühte venelast, kes mulle väga väga meeldib.
Üks asi, mis mind veel hullult häiris oli üks rahvahääletus Tallinnas. "Tulge hääletage tasuta ühistranspordi poolt". Kõigepealt raiskavad raha sellise idiootse küsitluse peale, mille vastus on ju ilmselge. Arvata on, et inimesed tahavad tasuta ühistransporti. Ja siis mille arvelt seda rahastama hakatakse? Naeruväärne, kui paigast ära asjad on. Isegi uudised on nii mõttetud, ebaolulised. Jah, mulle meeldivad mu inimesed, eestlased. Jah, mulle meeldib mu maa, Eesti loodus. Mulle meeldib see tunne, kui ma olen seal. Mõistmine. They just get me. See lihtsus. Nii hea! Aga ma olen 99% kindel, et ma ei ela Eestis ka kaugemas tulevikus. Ma lihtsalt ei taha. Mul on kergem mujal. Peaaegu 9 kuud Rootsis on möödas. Ma pole mitte kunagi olnud õnnelikum ja rahulolevam. See on kodu. Kõik on nii oma. Ma tunnen juba inimesi mu pisikeses linnakeses. Vanainimesed on sõbralikud. Poemüüjad on viisakad ja heatujulised. VENEKEELT EI KUULE PEAAEGU KUNAGI. Palk on mitu korda suurem, kui mul Eestis oli. Sotsiaalelu on ka juba suht sama, mis Eestis. Ma olen rahul endaga. Rootsi keele õpingud saavad varsti läbi ja siis saab ülikooli minna. Elame näeme.
Kahe kuu pärast teen minekut. No fear, just very excited. Ja ma pole kurb, kuigi maha jääb palju, MA TULEN JU TAGASI! Kõik räägivad mulle mingist mehe leidmisest USAs ja et kui ma sinna saan, siis nagunii jään kauemaks kui aasta. Jah, kõik on võimalik, aga mu eesmärk pole armastuse leidmine. See on mul olemas juba. Ja ma ei usu, et ma tahaks USAs elama hakata. Ma pole ennustaja, seega eks näis, mis saab. Õnnelik praegu ja õnnelik tulevikus.