Tere! :)
Täna, üle pika aja, suutis "kallis" õpetaja Puiestee end kooli vedada. Kõige nunnum on see, et ta annab kolme kõige tähtsamat ainet: matemaatika, füüsika ja keemia. Umbes kahe nädala jagu on mul lüngad. 9. klass ka veel. :/ Õpetaja nägi veits haige välja. Selline nõrk.. Vahepeal oli tunne, et kukub vapsee kokku. Tegelt hea, et ta tagasi tuli, sest ta on üsna asendamatu.
Vasakule kaldumine võib päris lõbus olla. Näiteks täna söögilauas, kui kuulasin empekat, hakkas just üks laul, mille heli oli teistest tugevam. Ehmatasin. Liisa küsis, et mis mul viga on. Ma oskasin muidugi vastata, et mul on kõva. :D Liisa sellepeale: "Makaronidest ikka kõvaks ei läheks ju!?".
Kogunemisel teatati, et dire ema suri ära ja umbes, et me kõik peaksime nüüd leinama vms. No c'mon. See pole normaalne. Kahju muidugi, aga see ausalt öeldes ei koti mind eriti. Mingi väga vana naine, kes on niigi paar aastat surmale võlgu, kooleb ära. So what?(isekas, hoolimatu jne- tean :/)
Homme saan põlvearstile lõpuks. Muidu oleks alles 18.märtsil pidanud minema, aga vedas. :P Ei jõua ära oodata. Loodetavasti pole midagi hullu.
Nii, minu mõtted on otsas(mida juhtub viimasel ajal tihti). Õppinud pole ka veel grammigi. Praegu on kool eriti tähtis, sest kahe nädala pärast on sisseastumiskatsed. Head und!