Veits palju õnnelik olen päikese üle. :) Isegi pori on selle tõttu kannatatav. Täna läksin koju pikemat teed pidi, mida ma pole vägaväga kaua aega käinud. Tahtsin kohe peale kooli postkasti juures käia, sest mulle pidi kiri olema. Oligi. :) Kohe tee peal koju lugesin läbi ka. Nii hullult hea ilm oli, et vedasin õppimise välja. Armastan kevadet! (:
Nii. Kool... Mul on mingi kevadväsimus vms kallal. Aina vingun ja tülitsen ja halan. Hale hakkab juba endast. :D Koolis olen omaette ja nii tõsiselt, et mõni võib arvata, et mul on paha tuju. Õpetaja Kadi tunnid tõstavad alati tuju. "Pane oma käed laua peale!" xD Teema oli siis selline, et Erlendil olid käed laua all ja nagu asjatas seal või midagi... :D Vaevalt tegelikult, aga Kadi on Kadi. :D
Reede oli hea. Playback-show. Liiga palju rahvast oli. :D Nad hingasid kõik õhu ära ja kütsid ruumid kuumaks. :D Väikeste alagrupis said meie kooli pisikesed oma Tea Pack´iga esimese koha ja meie, mehed mustas, saime teise. :) Konkurents oli meie alagrupis hull- 10 gruppi. Suht uhke, aga samas hämmastav ja üllatunud tunne oli lavale minna autasu vastu võtma. Tea Kõre(üks tantsuõpetaja Võrust) nimetas meid oma lemmikuteks. Minul poleks õigus kiidelda, sest põhiline mees oli seal Liisa ju.
Kooli valiku suhtes on kahtlusi tekkinud. Audentesest on mulle nii palju sitta räägitud. Samas KÕIK on tasuta(söök, elukoht, treening...). Isa ajab ka Audentest peale. :S Tartu ei tule kõneallagi. Sellega ta vist ei arvestanud, et siiski mina pean mõne aasta pärast oma elu elama. Tema ei saa minu eest elada ja see otsus on siiski minu enda teha. Või mis?
esmaspäev, 31. märts 2008
Ilm (H)
Posted by Eveli at esmaspäev, märts 31, 2008 0 comments
teisipäev, 25. märts 2008
Sõu sviit!
As we grow up, we learn that even the one person that wasn't supposed to ever let you down probably will. You will have your heart broken probably more than once and it's harder every time. You will break hearts too. So remember how it felt when yours was broken. You will blame a new love for the things an old one did. You will cry because time is passing too fast. And you eventually loose someone you love. So love, like you have never been hurt, Because every sixty seconds you spend upset... Is a minute of happiness you will never get back. Love is giving him the power to destroy you. But trusting him not to. Real-love-stories never have happy endings, because real-love-stories never end. Never make somebody your everything, because when they are gone, you have got nothing... Having the love of your life break up with you and say: "We can still be friends" is like your dog is dying and your mum saying you can still keep it. If you can't get someone out of your head, maybe they are supposed to be there. When you really love someone, you are willing to let them go and when they come back that's true love, because true love is always worth to wait. Never give up on things that make you smile. It hurts when you have someone in your heart, but you can't have them in your arms. The greatest challenge in life is finding someone who knows all flaws, differences and mistakes and still loves you with everything you have. Love is like war- easy to start,hard to end and impossible to forget. The best and most beautiful things in the world cannot be seen or even touched. Never break the heart that truly loves you. So remember- you aren't going to be his first,his last, or his only. He has loved before, he will again. But if he loves you now, what else matters??? He is not perfet. You aren't either. Hold on to him and give the most you can. He is not going to quote poetry. He is not going to be thinking about you every moment, but he will give you a part of him, that he knows you can break. Don't hurt him, don't change him, don't expect more than he can give. Smile when he makes you happy, yell when he makes you mad and miss him when he is not there. Never hold her hand if you are going to break it.
Posted by Eveli at teisipäev, märts 25, 2008 0 comments
reede, 14. märts 2008
Päike paistab pilve tagant!
Reede, viimane koolipäev, noortemessi päev. See tore päev algas s*talt. Kaks esimest tundi oli känkuru. Teate küll ju, mida see endast kujutab? Haigelt keerulised matemaatika nuputamisülesanded. Puie oli eriliselt närviline hommikul. Muidugi suutsin ma vastustelehe peale valesti kirjutada ja otse loomulikult sai Puiestee oma hääle tugevust katsetada minu peal. Jess :S. Lahendagu ise oma effing ülesandeid, kui tahab. Ega ma seal vabatahtlikult olnud. Peale kängurutamist tuli matemaatika tund. Ma ei saa aru, miks meil nii palju tema tunde peab olema?
Kell 11 tuli õemees mulle ja Liisale kooli järgi. Sõitsime Kandlesse noortemessile (L). Breikarid ja beatboxer olid super! Üks tüüp pani eriti vingelt: jooksis nagu vastu seina, seina peal paar sammu vms ja tegi tagurpidi salto. Karp jäi lahti. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli box oli ilmselt kõige huvitavam. Seal sai mingilt näidiskäelt vms. vereproovi võtta ja õmmelda. Mõlemad olid jubekeerulised. Harjutamise asi. Ma kaotasin oma vereproovi ära :S. Ema juurde ilmselt... „Kui sa mu vere üles leiad, hoia see alles pliis.“ :D. Paadiralli reklaamlipik oli.. kuidas nüüd öelda.. huvitav :D
„Ciao Baby:P, ma vaatan et sa oled suht normaalne tsikkJ et kutsuks sind Rõugesse Paadirallile (5.july btw) – lahe seltskond, mõnus muss.....CHILLL :P...tuled siis väää?“ Muidugi jagasid neid sellised modelliks sobivad tüübid. :D Huvitav, kas poistele jagati samu reklaame...
Õhtu lõpetuseks oli bändikonkurs, kuhu ma kahjuks ei viitsnud jääda. Miki Mous´i ja Analysis´t oleks tahtnud näha muidu.
Kuna homme pean 8.20 koolis olema(don’t ask :D), oleks kasulikum, kui ma lõpetama hakkaks.
Päikest, kevadet ja vähem vihma! :)
Posted by Eveli at reede, märts 14, 2008 0 comments
teisipäev, 11. märts 2008
Päikesepäev :)
Kõndisime isaga Tartus. Nägime ühte kollast tšigulit. Selline väike ja armas. Tagaistmel oli neli väikest last. Mis siis, et nad pisikesed olid, ikka oli ära mahtumisega probleeme. Mina nende asemel oleks aknad lahti teinud ja ruumi autost väljaspoolt otsinud. Igatahes ütlesin isale, et ma tahan ka tšigulit, mitte mingit uhket autot. Muidugi ta naeris mu üle. Autodest ei jaga ma midagi tegelikult. Saksa keele tunnis sain teada natuke, mis kapoti all toimub ja kuulsin esimest korda sõna tosool. SAKSA KEELE TUNNIS. Veits ebanormaalne. Tavaliselt räägitakse ilmast vms., et vestlust arendada. Saksamaal räägiksin autodest ja keskkonnaprobleemidest. Die Umweltproblemen.
Sisseastumiseksamiteks valmistumine läheb edukalt suht. Esimene märgatav progress toimus füüsikast. Veel eile sain tunnikontrollist kolme, veel eile sõimas õpetaja mind(tegelikult meid) madala IQ-ga inimesteks, veel eile kaheldi, kas me kuulume homo sapiensi ehk mõtleva inimese hulka. Täna juba laitsin füüsika valemeid maha(näiteks voolutugevuse arvutamiseks oli mitu valemit. Ühe valemiga tuli üks, teisega teine vastus. Tõsi küll, vahe oli kõigest 0,04A, aga sellest piisas, et ülesande vastus totaalselt erinev tuleks. Mate tunnis oli enam-vähem sama lugu :’D), sain õpetajalt kiita(a), SAIN ARU. Kokkuvõttes oli hea tunne. Päev muutus päikeselisemaks, kui sain teada, et arvuti õpetust polegi täna ja, et sealt on juba hinded väljas, seega karta pole enam midagi.
Neljapäeval peale tunde ja laupäeval olen koolis Kerli ja Liisaga eesti keelt õppimas. Of course, et õpetaja on ka meie juures. Räägitakse, et eesti keel on üks raskemaid keeli. Rääkijatel on effing õigus! Sõnade järjekord lauses on minu jaoks juba suur probleem. Mhh. :/ Tahaks väga Audentesesse sisse saada. HTG olen juba maha matnud, sest isegi kui sünniks selline ime ja ma saaks sinna sisse, poleks mul kusagil elada.
Minu vaheaeg on sisustatud superhästi. J Laupäev ja pühapäev vaatan judovõistlusi „Võru Kevad“, esmaspäev ja teisipäev on sisseastumiskatsed, teisipäeval pärast katseid näen ühte parimat tüdrukut Marit, kolmapäevast reedeni on kõige kallim poiss minuga. Super!
Pean lõpetama. Vaja õppida ja varsti lähen sauna ka. :P
Posted by Eveli at teisipäev, märts 11, 2008 0 comments
laupäev, 8. märts 2008
Dagö- Jää (Y)
31 minutit naistepäeva veel. Reede hilisõhtu oli jube. Kolmas maailmasõda lausa. Muidugi kaasati sinna ka mind. ;) Kuidas siis muidu. Laupäeva hommik algas üllatavalt hästi. Isa tuli, potilill käes, mind äratama. Eiei, ta ei kavatsenud seda mulle päha visata vaid kinkida. Igatahes see oli temast väga armas. It made my day. Loodetavasti püsib see taim kauem, kui mu eelmine... Nimelt eelmise aasta sünnipäevaks kingiti mulle potilill ning loeti sõnad peale:"Mida kauem sa seda lille elus suudad hoida, seda kauem ka su suhted püsivad.". Pakkuge kaua ta vastu pidas? Alla 24 tunni. :D
Vanaema haual käisime isa ja Galjaga. Tal on täna sünnipäev. Naistepäeval. :) Panin enda tehtud pärlitest lilled teiste kunstlillede juurde, istusin pingile ja mõtlesin. Masendav oli see, et mul pole ühtegi mälestust temast. Mul pole avanenud võimalust teda nähagi. Ainult maal kamina peal aitab mu kujutluspilti koostada.
Kolmapäev oli ka hea. Käisime klassiga Setu Talumuuseumis ja Värska veekeskuses. Värska saunad on (Y). Eriti need uksed. :D Need olid sellised tumedad. Saunast välja nägi, aga sauna sisse ei näinud. Infrapuna saunas oli ainult kolm kohta. Inimesed koguaeg piilusid läbi ukse, kas vaba kohta on. Üks väike tüdruk hakkas ukse ees riideid vahetama :'D. Armas.
Rohkem ei viitsi kirjutada. :D
Posted by Eveli at laupäev, märts 08, 2008 0 comments
esmaspäev, 3. märts 2008
Tere! :)
Täna, üle pika aja, suutis "kallis" õpetaja Puiestee end kooli vedada. Kõige nunnum on see, et ta annab kolme kõige tähtsamat ainet: matemaatika, füüsika ja keemia. Umbes kahe nädala jagu on mul lüngad. 9. klass ka veel. :/ Õpetaja nägi veits haige välja. Selline nõrk.. Vahepeal oli tunne, et kukub vapsee kokku. Tegelt hea, et ta tagasi tuli, sest ta on üsna asendamatu.
Vasakule kaldumine võib päris lõbus olla. Näiteks täna söögilauas, kui kuulasin empekat, hakkas just üks laul, mille heli oli teistest tugevam. Ehmatasin. Liisa küsis, et mis mul viga on. Ma oskasin muidugi vastata, et mul on kõva. :D Liisa sellepeale: "Makaronidest ikka kõvaks ei läheks ju!?".
Kogunemisel teatati, et dire ema suri ära ja umbes, et me kõik peaksime nüüd leinama vms. No c'mon. See pole normaalne. Kahju muidugi, aga see ausalt öeldes ei koti mind eriti. Mingi väga vana naine, kes on niigi paar aastat surmale võlgu, kooleb ära. So what?(isekas, hoolimatu jne- tean :/)
Homme saan põlvearstile lõpuks. Muidu oleks alles 18.märtsil pidanud minema, aga vedas. :P Ei jõua ära oodata. Loodetavasti pole midagi hullu.
Nii, minu mõtted on otsas(mida juhtub viimasel ajal tihti). Õppinud pole ka veel grammigi. Praegu on kool eriti tähtis, sest kahe nädala pärast on sisseastumiskatsed. Head und!
Posted by Eveli at esmaspäev, märts 03, 2008 0 comments