Unustasin rääkida tänasest õhtust. Triin pidi Mannut minema hoidma ja minu ülesandeks jäi koertega asjatamine. 3 koera: bokser, dobermann ja dobermanni kutsikas. Anda söök ette ja viia välja ja ühele tabletti anda. Kõige hulleb oli see tabletti andmine. Pidin koerale suhu toppima selle. Näppudega sisse. Oleks ta alla neeland selle aint, aga ei. 10-15 minutit jändasin sellega. Tablett oli juba poole väiksemaks läinud. Andsin parima. Minu käsi väänlemas koera suus. Vaene koer! Ja see väljas käimine on selle mõttega, et koerad oma häda ära teeks, eks? No selles ma ka feilisin. Kutsikas lasi ikka oma puuri :D Lasin varvast kähku.

Judo - eluarmastus

...mille ma maha pean jätma :/ Või siis hakkaks treeneriks? Lahe oleks.
Nii, täna olid Kaupo mingi V.. mälestusvõistlused. Soomlased, lätlased, leedukad, poolakad, rootslased, venelased ja muidugi eestlased :) Esimene, mis nägin saali sisenedes olid bokserite väel hea kehaga kutid. See täiesti tavaline muide! Me ei häbene üksteist. :D Aga see, küll tavaline ei olnud, et üks kutt lasi mööda saali ringi endal vaid käterätik ümber. Suht kaua aega töllerdas niiviisi.
Niinii väga kibelesin ise ka matile. Oii, kuidas tahaks. Peale minu lahkumist on muutused toimunud reeglites. Kõige madalamat hinnet(koka) pole ja pükstest ei tohi kinni võtta. Kummaline. Mõne võtte puhul annab pükstest "sikutamine" palju juurde!
Võistlejaid oli vägaväga palju. Ühes poistekaalus oli 34 võistlejat. Mul on hüpermegatublid sõbrad. Maadlevad überhästi (Y) Uhke olen :) Osa südamest kuulub neile. JUDOLE. Ma ei pruugi olla mõnega rääkinudki, aga juba on oma! Näites meie au ja uhkus Griiiiša. Pole temaga vist üldse rääkinud, aga külmalt mööda ei lähe üksteisest. See on nii kohutavalt armas, kui hoolivad kõik seal on. Ühele, kellega Läti laagris hästi läbi saime ja mujal ka muidugi, ei julgenud otsa vaadata. Tema poolegi mitte. Kaua aega on mööda läinud ja ma ei tee enam judot ju. Kes olen mina, eksole. "Kõnni ja mööda nagu meid poleks." Nende jaoks olen keegi. Nad ei unusta mind :) Ja see, kes tundus vahepeal kaduvat(ta iseloom.. tundus ülbe vms), ei ole seda sugugi. Sama hea nagu alati :) Tuli rääkima ja puha. Te olete mulle nii tähtsad :/

Vahepeal tuleb lahti lasta inimesest, keda sa oled armastanud. Inimesed muutuvad või siis üks hetk avastame, et nad ongi sellised (N) koguaeg olnud. Kuigi enam ei tahaks sellisega tegemist teha jääb siiki südamesse tühimik. Vb tuleks rohkem aksepteerida teda.. Aru saada. Ta oli ju teistest kallim. Jagas esimest ja teist kohta. Nüüdseks on muidugi mõlemad läinud ja ma pean uue edetabeli koostama, aga ma tahan tagasi teda. Põlgus pole see, mis võiks kauaaegsete sõprade vahel olla. Lepiks natukesegagi. :/

See tunne oli võimas! Oma maailm. Kõigest muust lülitusin välja. Olid ajad...

Palju õnne!

Ärge muretsege. Õnn on mööduv nähtus.


Killing myself. Ei kujuta ette, miks end nõnda piitsutan. Midagi on juhtunud. Edasine kõlaks, kui pubeka suust, kes tahab ainult, et talle vastupidist tõestataks. Aga mul pole vaja, et teised seda teeksid. Ma pean iseendale vastupidist tõestama. Sõnadest ei piisa. Samas teod on karmid. Can't stop myself.


Öösel kell pool neli helistas kodanik Imre. Leidis, et peab mind ballile kutsuma. Ise mäletad seda? Ma kergelt öeldes naersin toru taga. Siis mingi Immu sõber Hannes jätkas vestlust. Teadvustas mind, millest ma ilma jääks ja kui palju ma kaotaks, kui ei läheks. Midagi presidendiks saamist jahus. Unise peaga olen vägaväga tumba, seega ei jaganud matse välja. Aint naersin. Siis keegi väga täis tüüp tahtis ka rääkida. Imre pidas võitluse maha. Võitis ka loomulikult. Kui kõne ära panin, mõtlesin, kui idioot ma ikka olen. Teised magavad ja ma irnun oma toas.


Galja toob suusad mulle. Hea :) Saan ennast veel rohkem piinata.
Eile õhtul käisin jooksmas ka. Algul oli nii mõnus, aga lõpu poole hakkas paha. Hindasin võimeid üle vist. Kuigi jooksin niigi vähem, kui varasem statistika on näidanud.
Palun kao, nõme tunne! Palun!
Tahaks üksi olla, tahaks sõpru, tahaks... Ja samas ei tahaks. Vihkan ja armastan, sõiman ja hellitan. Päris perses omadega.


Tahan olla teistele sama, mis nad mulle on. Vb tuleks vähem hoolida. Vb tuleks vähem vinguda ja elu nautida. Vabandust, praegu ma ei saa. Õhtul olukord paraneb ehk. Mina oma muutuvate tujudega. Huvitav, kas sellele arstilikku selgitus on? Puberteet? Kõike ei saa puberteediga tõlgendada.

Kus kõik jäänud on?

Vaatamata kõigele, kaob ikka enamus ära

Kertu . says:
appi
Kertu . says:
ma unsuatsi nsu ära

Näete! Ma ei vingu ns.

Oleksin palju õnnelikum, kui ma ei näeks üldse und, kui seda, mida näen. Unepüüdjast poleks kasu, sest see püüab ju aint halvad unenäod kinni. Minu omad pole halvad.

Ma ei saa selles postituses Imret märkimata jätta, sest ta on lihtsalt liiga lahe! :D

Imre says:
Mingi hunnik viievõistluse tšikke päevitas purdel ...
Imre says:
Siis ma võtsin oma rätiku läksin nende vahele ja palusin et nad mulle ruumi teeksid ...
Imre says:
Ja siis hakkasin koos nendega nende ajakirju lugema ...
Imre says:
+ ma sain selle eest 20 eeku ...

Ma teadsin, kui ma liiga elevile satun millestki, läheb kõik viltu! Plaanid nurjuvad jne. Lihtsam on olla õnnetu vist.

Täna esinesime kooriga lasteaias. Nad olid kõik niinii armsad! Mu majatagune naaber Carmen oli ka seal :)

Arutasid ühe poisiga nii:
"Nad teevad kontserti."
Carmen"Ei, nad teevad judot!"
Carmen oli väga kindel oma arvamuses :D Siis mingi hetk ta märkas, et ma ka seal. Tundis ära mu ja puha. Tegi nägusid mulle :D Teate mis? Ma ei kartnud esimest korda elus esinemist. Hääl ei värisenud. Kõik oli super. Ma armastan väikeseid inimesi! Ma armastan ühte neist lauludest, mida laulsime. "Minu Eestimaa".
Seni, kuni oma maailma nunnuimat publikut ootasime, istusime vaibal. Kui tuli laulma hakata tõusime püsti ja üks väike poiss ütles "Nad on nii suured!". Armas :):):)

Reklaamin nädalavahetust. 28. veebruaril kell enne pärastlõunat toimub Tartus A.Le Coq-is mingi Kaupo mälestusvõistlused judos.

Veel parem trall on 14.-15. märtsil. Siis toimub Võru spordihallis judovõistlus Võru Kevad. Need on palju kõvemad võistlused, kui Eesti meistrikad. Vähemalt 5 võõrriiki on alat kohal olnud. Ja ma saan asjapulk olla vist :D Wiiii!

Tsau [}]

When hell unfreezes after having frozen over

Üritan endale meeleheitlikult tegevust leida. Või pigem ootan, et mulle leitakse tegevust. Rääkisin Kristoferiga. See teema on liiga imelik, et seletada seega ei räägi sellest rohkem. Ma olen selletagi liiga kahtlane nii enda kui ka teiste silmis.

K:"Not a problem, really"
E:"I hope that he'll think someday the same"

Hommikul tundsin, et pean koristama. Hoidke alt, kui mul see tuju tuleb. Koristan ja koristan ja koristan. Põhjalikult. Kappide sisu sorteerisin ära, pesin kapid nii väljast kui seest ära. Lapile panin lenorit peale :'D Nüüd on selline hea lõhnav. Tapeet käib pinda. See on veel selline, kuhu oleks imelik mingeid pilte või postreid peale kleepida. Ah, suva. Võtan asja veel täna ette.

Pärastlõuna paiku hakkas mu tänaval rahvas voolama. Tekitasid sama hirmsa tunde nagu selle pildi tüübid.

Pikad patsi pandud juuksed, pikk must nahkmantel seljas. Kirsad jalas. Ma ei saa midagi teha, et nad mus õudust tekitasid. Kuigi mõnda neist tundsin ja tean, et tegelt nad hästi sõbralikud. Aga välimus.. nagu neil oleks nuga tagataskus :'D
Sellist punk ja emo stiilis rahvast kõndis ka maja eest mööda. Sain teada, et Juicis(ööklubi, mis asub mu majast 20 m kaugusel) on mingi metal värk. Juic näeb väljastpoolt nii rott välja. Nagu oleks mahajäetud maja. Sisse pole mingit soovi minna :D

Uusi tutvusi olen saanud ja vanade tuttavatega paremateks sõpradeks saanud. Üks tagatasku sõber on nüüd esitaskus :) Mulle meeldib. Suve plaanid kaugele ette planeeritud. Ma ei taha üksi olla. Aitab kooliaegsest erakuks olemisest.

Do you love me?

How far can we go being tolerant?

Good afternoon. For the next few minutes I am going to give you a presentation „How far can we go being tolerant?”

At first I was a little surprised about this topic, thinking how being tolerant can be even questioned and would it be possible to go too far with it. Being tolerant can be defined as an ability to bear, accept and trust different opinions, beliefs, attitudes, customs, manners, ideologies and above all-cultures. Being tolerant does not have to mean approval and understanding, but it sure means respect for all above mentioned factors. But being tolerant as we know generally means being polite and never question or remonstrate and here I can understand that it is possible to go too far with tolerance.

The famous philosopher Aristoteles from old Creece sees tolerance as the virtue being in the middle of apathy and cruelty or as said more precisely being between extremely tolerant and extremely in-tolerant. I believe he is right. Present-day people seem to be too much on the edges forgetting their personality, who they are and what is characteristic of them. Being extremely polite is widespread all over the World and this makes us, to be honest, quite phony and fake. If long time ago asking others how they are meant a real interest then the present-day this is only asked because it is thought to be very ethical and polite behavior. This kind of fake interest, I believe, is exactly being extremely tolerant. We should not disgrace others and above all ourselves with being too tolerant meaning being fake. Being tolerant as Aristoteles sees is much more respectful and truly makes our spirits more pure as we stand firm to ourselves. On the other hand, being too tolerant can be seen through tolerance towards other cultures. It is great and even impellent to respect and be interested in different cultures but only as far as it does not impact negatively our own cultural beliefs. It is intrinsic to some religions to impose their beliefs and if we let this happen by our tolerance then it could mean that we have gone too far.

And coming back to previously mentioned politeness – we have gone too far with our tolerance if we really do not respect these people we are speaking with and only pretend interest in hence of being ethical. Finally and most importantly, we have gone too far with being tolerant if we forget our own beliefs and distinctive limit of tolerance. I believe that we must be only moderately tolerant and stand firm to ourselves and to other people we have to maintain our character.

Thank you for listening and if you have any questions I will gladly answer them.


Kõne lõpp oli paras naljanumber. Ütlesin ära, et võite küsida. Keegi vist ei kuulanudki seda vaid hakkasid kohe plaksutama. Ma sain naerda! :)

Imede läbi jõudsin päris vara toast välja. Nats peale poolt kaheksat. Mõttet hajevil nagu alati. Kahtlesin, kas see oli ikka õige tegu, et ei lähe kõnelema. See oleks ainus viis, kuidas ma nähtamatust nähtavasse satuks. Jõudis kätte teine tund, inglise keel. Õpetaja suutis mind ümber veenda. Avastasin, et mu kõne on kodus. Õpetaja lasi sellele järgi minna. Tahtsin vaadata, et palju mul aega on kodus käimiseks. TELEFONI POLE! Käisin siiski kõnel järel ja tegin parandusi ka seal. Endal närvid krussis. Kuidas saab nii loll olla? Sandra kallis saatis sõnumi "Kui sa mind leiad, siis vii mind kantseleisse, olen Eveli M2gi telefon. ;D".

Eesti keelest läksin kõnet harjutama. Natuke enne kahte, kui esinemine pidi algama, avastasin, et ka koolikott on kadunud. Mul on hämmastav võime enda ümbert kõik kaduma panna. Ka inimesi. Ega neil vist kahju polegi kaduda. Kõne esitamine oli jube! Süda tagus nagu siis... Aga vähemalt oli hääl selge ja kõlav. Sain isegi eriauhinna kõige huvitavama kõne eest. Õel on hea meel kindlasti :) Peale künet läksin kohe laulma. Meeldivaks üllatuseks sain teada, et laulame esmaspäeval "Minu Eestimaa"-d. Küll kiirelt selgeks saan. See on nii hea laul! Järgnevalt läksin esimese ettejuhtuva koristaja poole küsima, ega ta pole näinud koolikotti või telefoni. Noup, polnud. A tädil oli nii hea meel, et keegi rääkima tuli ja ajas ikka hulga juttu. Armas, hooliv :) Aga mina olin paanikas ja kõndisin edasi kuulmata täpselt, mis ta rääkis. Sosistas veel järgi midagi mingist kutist endal kaval nägu peas. Priit tuli mu taga ja trepi peal jõudis järgi "Ta ütles midagi, et ma olen su poiss" :D (Y) Egas jah. Esimene ettejuhtuv kutt on mu poiss ju. Sibasin kantseleisse, äkki veab. Tegin ukse lahti ja pidin poolsurnuks ehamatama. Seal oli hunnik õpetajaid, kes mind nähes läksid äksi täis "Eveli! Eveli!". Sain õnneks nii koolikoti, kui telefoni kätte. Ma usun, et see ei jää viimaseks korraks.

Ananassi-porgandi salatit ostsin. Porgan oli vapsee saast, aga ananass (L) Jamh, ananassi söömine..

N.Lannon- Turn time around läheb juba päris mitmendat korda. Järgmiseks tuleb mustmiljon korda "Everytime"-i kuulamist.

Ärge laske mul teid kaotada!
Tsau! [}]

Üks hea päev üle mitme kuu!

Sõrmed on külmast kanged, juuksed pulgas, a tuju on niiiiiii hea :) Käisime Veemäel tuubidega sõitmas. Lastekodu lapsed olid ka. Õige trall hakkas pihta peale sõitu, kui bussi ootasime. Raske küsimus, kes alustas :D Igatahes sai nii mõnigi hange tunda. Ma panin poolspagaadi ka maha. Nii libe oli! Mul on parim klass ever! Vägamahe oli. Mingi nunnu väike 5-6 aastane tüdruk oli ka seal. Nats mängisin temaga. Esimest korda sel talvel oli tunne, et see valge saast ei tähendagi ainult halba. Midagi sellist võiks rohkem olla.
"Noh, tüdrukud, bussi lükkama"
Liana:"Misasja?"
"Nalja tegin."
Liana:"Väga hea nali"
Ma ei tea temast lahedamat. Siukest huumorit teeb ja on samal ajal püha rahu ise :D Mul on hea meel, et ta meil on. Üldse on meil klassis palju pärleid.

Ma vaatan kõrvadega ka, aga selline tunne, et mõni usaldab silmi alati rohkem.

Okei. Kutsu tuuakse mulle tuppa. Mängin taga :)
Tsau[}]

Närvipäev.

Tral-la-la. Läksin kooli, tuju paha. Põdesin kõne pärast. Peale selle, et see mu oma polnud oli seal veel üks aspekt mille pärast põdeda... Ja ma tegin seda eriti raskel moel. Peale inka tundi lasin lõdvaks alles. Siis oli ka veel tegelt pinge laes. Sain ju kõnega edasi võistlema. A mõte jooksis ja lahendasin selle enda jaoks. Lihtsalt ei lähe! Mis kasu sellest saab, kui õpin lampi teksti pähe? Ega vist ei saagi ju. Pinge langes ja tõusis uuesti, kui tuli meelde, et ohhoo, keemia knt. Kohe tuli välja, et valehäire. Alles õpime knt. Kus mu mõtted küll viibivad? Omaarust on mu pea päris tihti täiesti tühi. Mate knt läks enam-vähem. Oskasi, aga viit ei looda. Ühe ülesande tegin vapsee kavalalt :D Ei tea, kas õige. Kui töö kätte saan, siis panen siia ka.
Aint 6 nigelat tunnikest oligi.

Msn-is ajasime õega juttu kõne ja kooli teemal. Tal vaesekesel tuleb reedel eksam. Läksin talle appi õppima. Siukest asja teeks iga päev! Pealegi saab ise ka nats targemaks.
Ma pole vist siin veel maininud, et tal on hämmastav lauluhääl ja julgus. Aga tervis on see, mis kõik ära rikub(ei usu, et tuttav tunne). Nimelt suudab ta vaid paar laulu laulda, kui tal juba kurk valus on. Takka otsa tõuseb ka palavik. Täna, kui ta mulle küsimustele vastas, läks ka hääl ära.

Järgnes kiirkõnd Kubja metsade vahel. Emmel on eesmärk! Palju õnne talle.

Nüüd vaatasin pilte, mis õe arvutist saime. Triin on kõvasti modellitsenud. Sadamusttriljon pilti teinud endast. Riietevahetused toimusid ka tal aeg ajalt. Päris karm või mis?

At night I pray that soon your face will fade away.
Britney Spears- Everytime
Selle sain äsja avastatud blogist.

Tsau [}]

Keegi kooliõuel karjub sulle värdjas. Sa ei tee sellest välja.

Päris targalt postitasin tühja postituse :D See tuletab mulle meelde, et koolis oli ka jubetühi tunne. Nagu mõistust poleks. No, 8 tundi ja hommikune kohv sees vaid. See võis ka vabalt mõju anda. Arenguvestlus oli ülimõttetu. Klassijuhatajal oli selline situatsioon esmakordne. Kusjuures minu arust on ta täitsa okei. Pole ühtegi halba sõna. Ehk ei meeldi ta mõnele sellepärast, et tal on õpetaja staatus? Ei tea, ei tea. Klassi kohta polnud ühtki halba sõna öelda. Aksepteeritav.

Saksa õpa läks ülinärvi täna :D Enamus ei osanud rääkida. Ise ütles umbes, et koolis hoiab ta end tagasi a kodus hullem. Mismõttes? Mu arust oli see juba hull. Lambi koha pealt närvi. Me Liisiga muidugi naersime suht kuuldavalt :'D Ilmselt see ajas teda veel rohkem ketasse. Ja nagu tavaliselt peale kella on mul siuke hoog saksa klassist välja minnes! Enne seda, kui õpetaja lahkuda lubab, olen ma juba uksest väljas.

Täna oli mul trepijooksupäev. Mõistus tahtis nii. Vaatasin hommikul tunniplaani. Ahhaa, bio esimene. Sibasin kolmandale, kedagi polnud. Vaatsin uuesti tunniplaani.. täna pole vist teisipäev :D Tuli teise maja kolmandale korrusele minna (Y) Siis kunsti tunniks tõttasin esimeselt korruselt neljandale. Jälle kedagi polnud. Kunsti tunnid toimuvad meil ju teise maja esimesel. Sinna minemiseks tuleb kõigepealt teise maja kolmandale minna. Lõbusat jooksmist, kui ise nii loll olen :D Kunsti tunnis läksin oma kohale lausega "Ailina istus seal!". Teda pole enam :/ Läks Otepääle. Temata on imelik. Aga matsud ei lõppenud! Kus sa sellega! Avastasin enda kõrvalt oma lemmikpoisi. Ma extremely tolerant!

See õnnetu tolerantsus. Nüüd tuli veel ka eesti keeles sellest juttu. Just see, mis oleks suureks abiks kõne tegemisel. Mu musumusu õeke tegi selle ära ja nii hästi! Sõnaraamatuga koos lugesin teksti :D Aga tõesti hea oli. Mul õega rohkem ühist, kui ema ja isaga kokku. Ükskord sain juuksuris sellise soengu, et nägin väga tema moodi välja. Sa mu ema vä? :D Ja kusjuures ta veel mu poolõde. And even though we had different daddy's.. On mille üle uhkust tunda :)

Orkutis tekkis kellegi pildi alla mõtlematuid kommentaare. Kuigi minusse see absoluutselt ei puutu, tuleb ikka soov kaasa rääkida. See tüüp võttis ise asja suht rahulikult. Ma oleks küll väga närvi läinud. Muide, ma olen papsi lühkad jalga ajanud nalja pärast ja ükskord panin lausa ülikonna. Päris taunimisväärt ju!

Mõtted otsas. Tsau! [}]
:)