Jalutuskäik mu maailmas

He who amazed me

2012-02-11T04:04:00.000-08:00

I watched a video on youtube seconds ago and I just have to share it.

It makes me wanna know him. Isn't he amazing? His obviously poor, but not even a bit bitter. What an inspiration. Part of me wants that he get famous and starts earning lot of money, but the other part is scared that he may lose that special beauty in him, 'cause money often change people. Hope he will not change and that he has the life he deserves. Hope he don't ever have to worry about where to sleep or what to eat. You can tell that the voice comes right from his heart. He gives higher meaning to the word MUSIC. Incredible how much love you can get from music.

The Good Continues

2012-02-09T03:38:00.000-08:00

The prise for getting what I want is letting go of something I didn't know I wanted SO BAD. That's the way life is. No easy ways. But I'm sure it's good for something. I wonder how's life next year the same time. Exciting.

Went to some gay-lesbian thing with my sis. "We don't die, we multiply". In may is going to take place Uppsala Pride and they need help to arrange things. They talked only swedish. I really tried to consentrate on what they where saying, but the attractions... I looked the people and my thoughts flew away.
My sis is AMAZING. Love her. Had a blast with her.

Positivity attracts positivity. I'm gonna start working more soon, which means more money for my future plans. AWESOME! About week ago I got money and that's just indescribable how good it feels to be able to buy things yourself. Independence. I have earned money since I was 11-years old but it was just summer-jobs and the wage was terribly low. It's undefineable how glad I am about how life have changed for me and my family. From counting coins till this. I'm greatful. My guy is amazing. Not perfect but unique. Worth having and keeping. And my future plans.... So much great thigs going on.

Mr Stalker talked. I thought only thing he's able to do is stare. But no, he suprised me. With a girly voice. Nice!

Something good for ears.

The universe is on my side

2012-01-26T03:57:00.000-08:00

Getting what you want is SO GOOD! My life get's better and better. I'm happy :) And I know that it's all so right for me. 100% sure I'm making the right decisions.

MY AFRICAN GIRL IS BACK IN SCHOOL. After school I went to her and saw her little baby girl (almost 1 month old) and son (19 months). I fell in love. They were so unbelievably cute. After 5 or more years I'm gonna get one myself. Nina cooked superdelicious african food. Her boyfriend said that estonian girls are the prettiest. Hahha, worldwide truth :D

I LOVE LIFE

Listen it! So good song!

Dalai Lama test

2012-01-16T03:05:00.000-08:00

I did some Dalai Lama personality test (it's in estonian, but if you google, I'm sure you'll find it in english too) and I had a good good laugh. Here am I according to the test:

List starting from the most important:

PRIDE
FAMILY
LOVE
CAREER
MONEY

I am FAITHFUL

My enemy is NASTY ( I'd feel sorry for myself if I had an enemy)

My life is BEAUTIFUL ( no doubts)

My partner is HAIRY (doubtful)

My attitude to sex is BITTER ( :D kind of)

I'm never gonna forget Chris

My true love is Cherry (you know I love you girl :D )

I'll always remember my mom

My true friend is my dad

My soulmate is Akshay

On some Friday I'm gonna meet someone, 'cause I wished it even though I didin't send that test to 5 persons :D It's just gonna happen...

My good good world

2012-01-11T03:26:00.000-08:00

Maaaaaaaaaaaaaaan. Went to school today. In bus-station was a guy with his girlfriend and the guy was staring at me. And he sat next to me. Like on the other row, not exactly next to. His gf sat with him and he still didn't stop staring. It was actually funny. Like retarded. Then turned out he goes in the same school. Marlvellous! At least not in same class. I'm not saying it was totally gross. Guess I looked good. I felt hot and probably the heat catched others :D

My favorite guy is back in school. He started with me, but then disappeared. Now he's back and I'm happy. He's one of the 2 persons I always can talk english. The other one is my AMAZING AFRICAN GIRL. She was very pregnant when I last saw her :D But now she probably have delivered. I'm so excited!
It was really sweet to see everybody. And it was even nicer to see my schedule :D 10 classes in a week. Wednesday is free. Lot of time to work. CLEAN OFFICES! I don't know why should I be ashamed and not happy. First of all that work fell into my hands. And of course I took it. "No, I don't do that kind of job. It's too low for me.". Seriously?... work is work and yes I'm happy to at least have one. And isn't that HAPPY all that life should be? I'm not saying I'm gonna be cleaner for the rest of my life. Now I'm gonna say something that makes me look pretty stupid :D The money I would get as unemployment benefit would be much more than my wage. I only work 12 hours in a week so yeah.. But it's going to change. I'm not a loser, I can earn my own money. And I'm not a whining bitch. Happy for things I have and things I don't have... I feel sorry for them for not having ME :D

I've been rocking my body with http://www.bodyrock.tv/ and by summer, I'm gonna look amazing. I really suggest to try it out, cause it works. After a bit more than a week my body has already changed a bit. Love it! And the energy and positivity what I get from the videos and workouts is awesome. About 15 minutes training and I'm 400g lighter. What you think about that, huh? Muscles burns calories.

Crazy about chocolate... :D:D About 3 months and it's still going on. Didn't know I had that constancy and commitment left... Doubts and hesitations fight with sureness. But I know, what I have is greater than ever.

2011-12-31T16:17:00.001-08:00

Sometimes we are attracted to things that we don't like.

My attempt to fall asleep failed so I decided that it's more reasonable to chill on the computer than to lay down in bed for hours and force myself to fall asleep. Doesn't work AT ALL. I'm so intensed lately. Most of time nervous and anxious which makes me act like a bitch. Don't like it at all. Yesterday I took 2 sleeping pills IN THE MORNING :D Sure, why not. It eases up emotional stuff. It seems like I have problems, but I DON'T! Life is treating me good. And I am happy. Right now even more than other times. With pretty much no reason. There doesn't need to be a reason for feeling bad or feeling good. It's just all what we let us feel. Let the inside world control the outside world.

Have you discovered a song that you become so addicted that you put it on again and again and again and when you try to listen some other song, the other ones almost disgusts us 'cause it's not the awesome song you wanna listen over again? My addiction is that one:

Listening it makes me so calm and... HAPPY. It's so good to listen it, close my eyes and imagine where I wanna be, what I wanna do and with who. Sometimes imagining things seems so real. Sometimes they are good enough. Like.. I can have all I want without actually having them. Dreaming is good enough.

I discovered a pretty awesome thing called body rocking. It's a fitness training. Or sth like that. I've done it for few days now and gotta say it works. And doing those exerzises makes me laugh, 'cause I start to think of those teaching videos that looks kind of like porn videos :D Just listen that accent and see "the stuff".

Best thing about new years eve was probably songs my lil bro made. We just got an electrical quitar and he feels himself like a real musician already :D Something from his song that he made for me: "Min syster är kär i Christhopher. Jag undrar hur mycket barn de få. Min syster är den snyggaste tjej." In english it's: "My sister is in love with Christhopher. I wonder how many kids they are going to have. My sister is the hottest girl.". Guess which part I liked the most? Kids, kids, kids!! Please! Maybe my having-kids-nightmares are the reasone I can't fall asleep. Just don't wanna see another one. In my dream-world I must be a skank, 'cause all my dream-kids seems to have different dads. AWESOME! I love kids, but don't wanna have them in so young age.

First time in my life I am a taxpayer! Weird that I'm excited and so happy about it. I clean offices... and toilets:D... which actually isn't that bad at all. I kind of like my job. I'm getting money :D And people are giving me respect. And I give myself respect.

I guess I love my life...

Happiness is a choice

2011-12-29T12:22:00.000-08:00

"Whatever you choose for You is right! You cannot get it wrong. If you have chosen something for You, it is right! You cannot fail. It is impossible for you to fail, because how can you fail at being You? You are the perfection of You, because nobody else can be You. You have got You down pat! Do you appreciate that you are an outstanding and total success at being You, right where you are now? "

www.thesecret.tv is the thing I believe in, 'cause it works. Swear to god. And that David Icke stuff... Just a bulls**t to freak people out. My sister got to know about it and she thinks it's pure true and sees things black and white. "We are actually all slaves. Only few people rules the world." I RULE MY OWN WORLD. It's not healty to believe in that trash. But what I recommend, is The Secret. I don't care if some thinks it's naive or whatever. At least I'm feeling awesome. Happy about the present. Finally.
People who always whine are pathetic. It's stupid to only complain and not to see that life is actually good. Like that man with no hands and arms.

"U see, I would try 100 times to get up and if I fail 100 times.. if I fail and I give up, do u think I'll ever gonna get up? "If he can be happy, why can't others? Happiness is a choice...

WAIT OR CREATE

2011-12-25T00:22:00.000-08:00

Guess what it is. First it makes each and one of us become a shopaholic. We also are almost addicted to cleaning, because of it. Then it makes us watch movies, that we have already seen hundred times and listen songs that aren't even our cup of tea. Finally it gives us food pregnancy and get's lost. It's CHRISTMAS!!

Christmas Eve was actually really cool. My lil bro handed out presents. "You can sit on my lap too, if you don't have a poem or song.". Little pal, you wouldn't survive it! Before christmas I made clear if he believes in Santa or not. I had to do it, 'cause he wanted more and more presents. "Santa don't need money. Santa has dwarfs." Well, the real Santa actually needs money.. And I got to know, he's not a believer. He knows exactly where the presents come from, he was just pretending. Sneaky little ones. At the end he bought everybody something (with my money btw :D). When Krista opend the one he got her, he added "I got it for 10 krones from Karlsson.". Hhaha, epic!

The warmest christmas I've ever had. I was so scared that this place gonna turn into Alaska or something. It actually looks like it's getting ready for spring already. Went running the day after christmas and gonna do it again today. Cause I can :D

What I've been feeling for past weeks, is not good at all. Feel like nothing. Sometimes I wanna do bad things, 'cause even the bad is better than nothing. I'm 20 after 5 months and where have I got? nowhere... Yep, I've learned swedish. Yep, I have a job. Yep, I have friends. Yep, I have bf. I have quite everything. I'm still not happy. I'm a big zero. I know swedish, but to get a better job, I gotta learn so many years, that when I finish, I'm kind of old. My crappy job is only on Wednesday and Friday, so I'm not sure if I make enough money to be able to pay a little rent to my mom and still have enough to enjoy life. My really good friends are far. The people I know here aren't that close. My bf.. good but complicated. I don't need men, I need friends. I really miss girl-talk. I wanna be productive. At the moment it feels like I'm more waiting than creating. I wanna make more out of my life, just don't know how. And I'm sick of thinking, that it will all get better in time. Sick of waiting. Time to act.

Yesterday was nice. Some friends came over. My lil bro had also a friend at us. We all danced. Evening ended up with talking about relationships. Even though I didn't tell nothing about mine, it was so what I needed! Girl talk with guys :D Intresting. And they broke my bed :D:D

2011-12-17T04:36:00.000-08:00

And who was in Estonia again? I'm like married to Estonia. That damn paperwork. And I may get some serious problems, because of someone else. Nice huh? "You're not gonna live in Estonia anyway, right?". I have no idea what I'm gonna do or where I'm gonna be. Only thing I know is that I'm still not pleased. Everything's good, but it's still not right. I'll make it right.
This year is nearly over. First moments of that year I knew it will be different and awesome. It haven't been that awesome. It has been quite boring. Whine whine and whine :D

One evening in Estonia I went out with my older sis and her friends. One word AWESOME. Things have change. Now she is asking me out with her, but before I was asking (probably commanding) to go out with her. Nice to be older. I used to be and awful kid. It was insane! Even I can't believe it was me. Probably that's why I'm so calm now. I had my days..

I'm back home now. Paranoid, confused, dissappointed but still kind of happy. Yesterday I went to my friend's scool, which is my sweetie's old school btw. Met some awesome ppl. Everybody stares the new face...
People was in groups. Black guys hanged out with black guys, black girls hanged out with black girls, arabic guys hanged out with arabic guys and Muji (my friend) was hanging out with all types of girls :D
I talked a lot of swedish. It's easier to speak with foreigners, cause they understand better. One day I won't have that weird accent. That day would be GREAT!

Nicki Minaj is the coolest and hottest woman on earth. Just watch her..

I hate my job. At least it makes me study harder. And I earn money. I definitely don't wanna live on social benefit and my mom's wallet. It's just a start. Sweden is a great country.

So far, so good

2011-12-04T10:34:00.001-08:00

This song is so good!! Starting to love swedish music.

In the beginning of last week I went to Estonia AGAIN. It was the last time I was pushed to go there. Now I don't know when I'm gonna go back there. My life in Sweden get's more and more settled down. I GOT A JOB! So happy about it. Even though I'm gonna work only 2 evenings in week. It's just the beginning. Then I got my own room that keeps me busy. My sister's room. I didn't even get to see her before she left and I have no idea how can I keep in touch with her. Anyway I can change the room and make it really nice.

What's buging me today

A guy, who was kind of my friend had said some bulls**t about me. And I have been so nice with him. So disturbing. I would like to say to his face what a bastard he is, but why to bother? His an ass, always been. Treating his friends like trash. I just can't understand why on earth he had to say those things. People blame others in their mistakes. Good luck to him, 'cause time has shown what you give is what you get back. Congratulations douchebag!
(few hours later) I had to be "a real grownup" and make a big deal of it :D I asked him out to clear things up. And guess what? I feel awesome now :D

I don't want to brag, but I got a FRIKING AWESOME GUY. How didn't I see it in the very beginning?

2011-11-24T13:32:00.001-08:00

So, my Estonia. The ship-trip was quite intresting. Ppl on the voyage are so confident and bold. Yeah, of course I wanna hook up with you and your alcohol-breath, you cutie. So many drunk ppl. But I was with my dad, so it was ok. Some swedish guys started to talk with me. First I answered in swedish, then we went over on english. "Ok, I gotta go now."
"Bye! See you later"
"Yeah." I went to my room and I stayed there. YEAH :D In the morning dad said:
"You went to bed that early so I couldn't hand on greetings."
"What are you talking about?"Those swedish guys went to my dad to ask about me. I wish I saw and hear their conversation. Would have been entertaining since my dad doesn't speak neither english nor swedish.

Oh my friking god how many things I had to do and how many places I had go. In the future I'm gonna live in a place where there aren't so many rules and paper-work. My dad said: "That's the grownups world". Well, the grownups world could suck my imaginary ding-dong.

The last night in Estonia. I went to a club with my friends. I love love love them. If I could have them here, my world would rock! But seems I can't have ppl I adore near me. Come on, even my heart had to go away. BUT I'm gonna see him on Saturday!! Anyway, the club.. I felt so good. And I got a kiss on my cheek from a GIRL. She stept on my foot accidentally. Guys were basically walking through me and they didn't even say sorry. Bastards! Then there was an old classmate, who now thinks she's so much better than others. "Yeah, I'm sitting here with my bf and chilling on facebook in my awesome touch-screen phone. I'm too cool to dance. I'm too cool to say hello to my old classmates.". PA-THE-friking-TIC! But dancing with the good ones was awesome! And I looked so club-material-girl. I think there was no girl who was wearing more close than I did :D Cherry, only you were missing from that perfect evening.

Going back to Sweden was so "fun". First the port was full off drunk ppl. Then the women in check-in didn't wan't to give me my ticket.
"You're only 19. Ppl under 20 can only travel with a person who's over 30 in the weekends."WHAT THE ***? Like on workdays I'm adult and in the weekend I'm not? What a weird rule. Becides, they sold me the ticket on the internet. Makes no sence! My dad was pissed off:
"Where's the boss of the company. It's gonna be a court case." And we got my ticket right away :D
Noone messes with my dad. He's like an american. Always wants to go to the court to insist justice. At least it seems to be like that there.

On ship. Stepping in my room. I see 2 grannys. First thing one of them says to me:
"I hoped noone else will come here, but then you came." Hello to you too :D And then she complained how sick she is and how much medicin she have to take and how bad she feels.
"I can't be in a same room with so many ppl. I don't have enough air."The Crew had a security training. Everybody heard alarm. The old women came to the room and said that she was so terrified that she thought she's gonna die right away. Overreacting much? :D
I woke up about 5am and what I saw? She was walking back and forth in the cab. Are you serious? It was freaky. I couldn't fall asleep again. It stinked there. So I got myself ready and went out. When I went back after few hours, the I'm-gonna-die-today woman asked:
"Couldn't you sleep because of me?"I was trying to be nice: "No, I just had enough of sleeping."
"Oh, I thought if you were up because of me, it would have been one and one: you couldn't sleep because of me and I couldn't sleep because of you in the morning."Hahaha, seriously? :D The other grandma' was nice. She was finnish, but she talked swedish too, so we had a nice conversation with her. She was always cheerful and sweet.

On Monday I broke up with thai boxing. If you saw me sparring there, you could realize why I stopped. I can't hit people. I was doing some stupid swimming moves and I closed my eyes, when someone hit me and even when I hit. Becides my boyfriend didn't like my bruises :D

When I look at you, when I talk with you, when I think about you, my pupils are heart-shaped

Never thought I'm such a softy

2011-11-17T13:09:00.001-08:00

On Wednesday I went to school only to make some tests. After that I felt I need to talk with someone, who could know how to make things better. I choosed the teacher I trust and like the most. First I spoke about what happend in the shop.
"Do they have a right to search my bag without a reason?"
"No, no they don't"I talked more abot it, how bad I felt and stuff and then, oh shit, it got so emotional, that I almost burst into tears. My voice was friking weird :D
"It's okay, you can cry. We have time."
She was so nice. Luckily I managed to hold it back. Only few tears. That wasn't even a big deal. When little things bug me that much, then what happens with bigger ones'?
"I wanna do something about it so it will never happen again with me or with anybody else. Can I do something?"
Yes yes yes!! She said she will call to the boss of that shop and ask why they did it. It's obviously not good for the shop either that the cashier did it. They will loose customers. I'm never gonna go back there. I even don't wanna see the shop anymore, cause it will only remind me the humiliation. And probably the people I have told about it, would feel also weird beeing there. When they have a bag, then I think their gonna hesitate going in there. Next week I'm gonna hear what happend.
After that I told to teacher the other problem that's been bugging me. Much more important than the shop insident. AND OH MY GOD, I had to fight with bursting into tears again. What the hell is wrong with me? I didn't think I am so soft. Anyway I got help. She said what should I do.
"After you have done it, please tell me, how did it go and if it worked, okay? I wanna be sure, that everything works out. If it don't help we're gonna figure out something else."
I love her! I'm not just a work for her, like students mostly are for teachers. She really cares about her pupils.
Then I had to go. I took a look in the mirror. Gosh! My chest was filled with big red blots, like I had some rash. When I was on the bus, I discoverd that my heart was still beating out of my chest. I'm so not used to talk about my problems and feelings.

Now I'm in Estonia. At my older sister's home. Love it here. My little niece counted days till my arrival. We did a lot of stuff together. She wanted me to paint a picture with watercolours. I told my sis that my guy is black (I told it to my granny too and she said "Oh my God!" :D I love seeing the reaction of ppl. They are not used to with different ppl) and she was bugging me after that.
"Have you kissed with him? Have you had sex with him?"
And so on.. When I was painting the picture for my niece, sister said to her taughter:
"Do you wanna see Eveli's boyfriend? Let her draw you him."
Challenge accepted! I started to paint and my niece said:
"You can use this to do the face." and guess what colour she was pointing? :D WHITE.
"No dear, she can't use it." said my sis.
I started with the face. My niece looked it and asked:
"What's that?"
"It's his face." I answered.
"Why is it brown?" she was confused.
My sis said to her: "Yeah, sweetie, why is it so? You should know why. Eveli will explain you."
Felt like a society lesson. I said: "He has a different nationality. He's from Africa."
Guess it came into her mind, "A NIGGA!" she said with a cute smile. She was happy, that she knew it.
Just to clear it up, even though "nigga" is politically incorrect word, it's mostly not a swearword in Estonia. At least I haven't ever used it as an insult. There just doesn't find a good word for black people. In estonian it is "neeger". It's simple and mostly doesn't have a bad meaning. Of course there finds some stupid jealous ppl who says bad things about black ppl, some skinheads, who use that word as a swearword, but still.. Why is it inappropriate in the first place? I'm gonna ask that question later to google.

That's what I painted. Sorry, I'm not an artist.

Bad things only makes us stronger

2011-11-15T23:53:00.001-08:00

Very personal. Maybe I shouldn't talk about it, but I really want to get it off my chest and blog is the best place for me even though it's public and others don't have to know about my problems. But still... it's my life and I'm not ashamed or whatever. I'm gonna give all my secrets away. Ok, don't get your hopes up :D

Another sleepless night. Me and mom are sleeping in my sistetrs room, cause sleeping in the same room with dad is impossible because of the reason I already have told. What my sis did? Watched some stupid vampire series (Buffy I think) without headphones. Somehow I still fell asleep. Then about 4am I woke up because of an awful smell. My sis had smoke in the room and not even opend the window. Thank you for harming my health and not letting me and mom sleep. Mom asked if she's gonna watch her stupid show all night long. She said yes. Thoughtful! Yes, I was grateful that she let us sleep in her room, cause we couldn't sleep in our room. Me, my mom and I don't have our own room. We sleep in our living room that are split half with a closet. My dad got my bed, so yeah. My lil bro slept in the same room with dad. Hahha, nothing can disturb him when he's sleeping.

So I woke up 4am and I wasn't able to fall asleep again. So I went to the kitchen to study. I have never drink black coffee, but this morning I drinked 2 cups and I even liked it. Unusual. Anyway when sis came to the kitchen and wanted to smoke there, I got mad and said she can close the window, close and tape the holes of her door and smoke there.
"Are you serious?" she asked.
I said of course I am. I even said thank you for letting us sleep there and I wanted to explain that she was wrong and selfish, but she just said angrily "Shut your mouth" and went to her room. Noone messes with me. I took tape, went to her door and did what I had to :D
My bro woke up "What are u doing?"
I said "Shh!"
He looked and understand "Good work!"
Hahah. He added that I should have taped her window also, cause she could escape through the window by bonding her clothes together. He have watched too much tv. The tape wouldn't stop her going out of her room (I'm not that bad, come on), but the message counted. I had to take it off, so my sis wouldn't be able to accuse us in terrorizing her. Puberty is sooooooooooooooo awesome.

I felt so bad for my mom. She will have a very long and hard day today. First 4 dirty house she needs to clean and then school. She'll be home at 9pm. She was so messed up in the morning. Tyred and sick. When I put my hand on her forehead and hold it there for a while, she almost fell asleep. It's so imprortant that she will have a good sleep. Uhh..

It's so hard. It really is. I love her, but sometimes I wish I lived somewhere else, far away from her. The things she have told to me.. the things she have told others about me... It hurts alot. I thought we were good, that we get a long fine, that we are friends and then she just goes and complains how awful I am.
We have to interrupt, but the swedish childcare system is f*cked up. Children have so many rights and parents so few.

Yesterday happend really disturbing incident. I had some minutes before i had to go to bus, so I went to a foodshop to just look if they had some good offers or new goods. When I hurried on the bus, the shopkeeper stoped me.
"Can I look in to your bag?"
I was so shocked that I had to ask "What?" even though I heard very well what se said.
I felt so embarrased, humiliated. I think my face was red as Snowhites lips. She had no reason at all. I didn't even touch anything. I gave my bag and she searched my bag like I was some thief. I should have asked maybe they wanna search through me too like police searches through hooligans and other crooks WITH A GOOD REASON. Search my pockets and touch my body. Maybe even do a x-ray just for in case I had swallowed something. I'm never gonna go back to that shop. And what's worst, the women even didn't appologize. These kind of things get's me so bad, that I usually cry, but I was holding it back this time. I wish I had said something to that mean woman. Come on, every shop has cameras and alarms... What if I had took apples or sth with from home? What would have happend? What if I had missed the bus because of them? What if I was in hurry? That's just so so so stupid. I told about what happend to my classmates who were also waiting the bus. They said that it have happend before too. The reason why they searched my bag, was that it was big (usual size, just a schoolbag) and if I wanna go to a shop, I should leave my bag to cashier's. ?????????????? That's not normal, really. I'm gonna do sth about it. I promice. Noone have to feel themselves as thieves with no reason.

I close my eyes and I can see a better day.

Estonians as a football gangstas

2011-11-15T08:22:00.001-08:00

This is how it all started

Now we estonians got very pissed off, even though our team is not that good. In fact I think we have never been good in football. That's why I don't watch us playing. Hurts too much :D But this time our team have been a bit better and we actually won some games. Yes, we are so proud. Then came that game with Ireland and lot of ppl had their hopes up. And what we got? We got Viktor Kassai.

10 games, 58 yellow cards, 5 red cards. It makes 2 cards in minute.

Then got everything pretty wild on facebook. First "Viktor Kassai dislike" club or whatever that was. I can't remember something more popular with estonians. Now it has over 30 000 likes (there's á bit over a million people in Estonia so it's a pretty big thing). We don't like unjustice. Then came pictures and wall post and all other stuff. Facebook was full on Kassai. People overreacted. Like "Now that Kassai gonna get". "You can't hide.". "If I was him, I would't show my face in Estonia.". I really hope that noone is not that stupid to kick his ass. "Estonian fans handing out red cards in Dublin.". Now I know that overreacting is in my blood :D Anyway it's getting embarrasing.

There was an offering "We're giving away luxurious week for you and your six friends." Couple of ppl put "like" to it. Like 25 000 ppl :D Then it changed to "We support Ireland and Viktor Kassai!" hahah! LOL. Nice prank! Lot of ppl was angry. It's so easy to piss us, estonians off :D It was so entertaining to read the comments there. I got a lot of free time

Anyway today's gonna be another match between Estonia and Ireland! So 21:35 at estonian time it starts. Good luck!

Oh, by the way, I like Ireland ppl (mickeys??). Before the game, after the game.

A comment from a guy in "Victor Kassai dislike" group. Kassai is hungarian btw

"Hey, I'm hungarian and proud member this group, because I see this arogant idiot on every week, Let's go FTC, Let's go Eesti ; )"

2011-11-15T00:33:00.001-08:00

Guess who's going to Estonia tomorror? :D And this time I will actually see my friends too. So good! But first I gotta survive a night on ship with my dad. No man snores more awfully. Seriously. Yesterday night I slept only 3 hours. I woke up, clapt my hands really loud, but of course it didn't help. I couldn't throw something at him, 'cause it would have been so mean. Gosh, I had forgotten how difficult it is to live under the same roof with a man. He's gone soon, so whatever. The whole family is together now and it feels weird. Thanks to this is the bond between me and my sister getting stronger. I love hanging around with her. I think that around her I act much weirder than around others :D Yeah, I'm so 19 years old. At least still a teen.

I'm suprised about that feeling inside me. I really love him. I'm facinated, amazed, happy, happy, happy. That's the way it is with ppl who's in love. It's so ordinary, nothing unseen or unfelt, but gosh.. I think about it every day and it gives me chills. I don't believe in love at first sight. It's just first impression, based only on appearance. It wasn't there in the beginning. But suddenly.. yeah. Guess you learn to love. I ain't letting go. I'm waiting. Patience. No one can see it the way I do. Noone has to know, how it is. HIS MINE

2011-11-10T01:18:00.000-08:00

MY DAD IS IN SWEDEN! Yesterday when I came back from training, I met my dad in corridor. I was like a little child who got a candy. Daddy made supper. So cute! Even my sis sat with us. And they huged :) Progress!
Will I get him to accept the guy I love? Hell yeah! :D I think he's not racist even if he thinks so. In Estonia there just aren't so many different ppl. I'm sure he haven't even speak with a black person before. GET USED TO MY ADDICTION :D

I'm not intrested in men. I'm intrested in one particular exemplar.

On monday in school an arabic guy shocked us He got angry on his wife and got aggressive. I don't know exactly what happend, but the guy hitted his wife and those who tried to intervence. Even the teacher got a hit. We have such a heroes in our class. All guys interrupt. The fight started cause of religion and I don't even blame the guy, who got aggressive. He's a good guy. Just gotta understand, that religion is tender theme and we gotta think before we say something. Especially about things that we don't know much about. Life goes on normally. I still love my school. I'm getting to know people more day by day. Today I talked with my new favourite. He is so calm and sweet. One day when we had firealarm practice and everybody had to go out, he took his jacket off and gave it to his wife. It was freezing and he was on his t-shirt. Cute cute cute. I'm so happy, that I can have conversation with ppl in swedish now. But I'm also happy to have my african girl with who I can talk english.

I hate when estonias (mostly those, who livs or have visited some other country they really liked) fustigate Estonia. "This or that country is so much better." "People in this or that country are much more friendlier." And blablabla. Go to hell, you have been raised in this country, so don't talk sh*t about it. Yes, the economic is going down and it's hard to cope with it. Yes, the people in general aren't that outgoing, but that's the way we are. We are who we are. No matter how messed up it is, I'm still proud of my country. How it has developed so fast and all, how hard-working we are. I'm not sure, if I'm gonna live there one day, probably not, but still... I'm not gonna talk sh*t about my land. Vybz Kartel - Poor People Land I wouldn't say we are poor. No! But the song just suits here. Becides, Vybz is so great! :D

Heart sings

2011-11-04T08:36:00.000-07:00

Miss Wanna Be Single is in love and enjoying it. Didn't see that coming, huh. :D Didn't ask for it. Yeah, I did wish that sth good would happen, but nothing like that. And it's growing and growing and growing till it explodes, breaks and disappears. Haha, just kidding. I'm not saying it's forever, it's not even what I expected to have one day, but I'm friking enjoying it.

The Dalai Lama, when asked what surprised him most about humanity, answered “Man. Because he sacrifices his health in order to make money. Then he sacrifices money to recuperate his health. And then he is so anxious about the future that he does not enjoy the present; the result being that he does not live in the present or the future; he lives as if he is never going to die, and then dies having never really lived.”

I don't wanna be like that. I'm terrified of getting old and regret letting my youth slip through my fingers. Terrified of wasting my life. Actually now I'm back in the point when I just live and wait to be free again. No plans, no responsibilities. I wanna do sth unusual, insane. Like my girl Cherry. Go and explore. Not now. Not yet. I found a feeling I wasn't supposed to find yet. Right kind of wrong. It feels so damn good. I don't even care anymore that I don't have true friends here. I got my old one's and I sure don't need to replace 'em. I don't care that I don't go out to have some fun, that I'm sitting home most of the time. There just aren't noone here, I wanna go out with. I got some good things going on and that's enough. People always want more instead of appreciate good things they have. Stupid!

My dad is coming here in Sweden. I'm so curious about what this will lead to. If my life is boring, I can spice it up with other's drama :D Daddy, be ready to see colours. I'm sure he will get rid of his stupid opinion about black and arabic ppl. He has no other choice.. Who knows.. since I love colours, he may have little chocolate grandchildren one day. :D We'll see about that.

My sis told me few days ago that there's no point to live. That life on the planet is pointless. No suicidal thought, but just.. she explained her thoughts pretty good. Even though I disagreed, I felt so down in the evening, 'cause I couldn't come up with any objection. Yes, I love life. But I don't have any reason why it's good that I live :D What if there was nothing? No life. Just emptyness.. I feel sorry for my sis, 'cause she always have those creepy ideas. She thinks too much.

Midagi, mille olen unustanud blogisse panna.

2011-11-02T14:09:00.000-07:00

(juuni alguses kirjutaud vms)

Olen Rootsis nüüdseks pea 2 nädalat olnud. Stockholmist sõitsin bussiga Uppsalasse, kus emme ja Krista mind ootasid. Jessuke, mu emme on rosinaks muutunud. Jumala hea näeb välja. Tast on mõne kuuga pool järgi jäänud :D Uppsalast sõitsime autoga Vängesse ja läksime bussipeatusesse bussi ootama. Jubepalav oli. Otsustasin seal samas riideid vahetada. Mark mul pole. Miks peakski? Kunagi töllerdasid inimesed vapsee paljalt ringi ju. Inimesi seal ka eriti polnud. Buss hilines umbes 20 minutit ja sellel oli mõjuv põhjus – ÜLEKUUMENEMINE. Konditsioneer ei töötanud. Tundsin end kui mikrolaineahjus ja muretsesin selle šokolaadihunniku pärast, mis mu hiigelkotis ilmselt šokolaadisupiks sulas. Poole tee peal hakkas buss piuksuma ja varsti sõitsime tee äärde. Mõneminutilise peatuse järel sõitsime edasi ja jõudsime tervelt Morgongåva'sse. Emme korter on ülinunnu ja hea. Varsti läksime Arturi kooli. Tal oli arenguvestlus. See väike päkapikk üllatas mul karbi lahti. Rääkis õpetajaga sorinal rootsi keelt. Whaaaaaaaat? Ta on mu tõlk siinmail :) Mis veel üllatuseks tuli, oli see, et talle meeldib lugeda, rootsi keeles muidugi. Selgus, et mu pisike blondipäine musirull on mind endale eeskujuks võtnud. No ausalt, ülivõimas on kellelegi nii oluline ja imetlusväärne olla eriti siis, kui nii mõnigi sind jalaga maa alla surub.

Hea, et ma sain kodust eemale. Ausalt öeldes vahepeal tundus, et isegi praegune asukoht pole piisavalt kaugel. Ikka pääsevad jamad kodumailt minuni. Ikka kellegi mürgised sõnad. Miks meeldib inimestele halvimat uskuda ja veel hullem, halba rääkida, klatšida? Pere ja sugulased on ülekõige. Veri on paksem kui vesi. Sugulased.. õhk on ka paksem kui veri siinkohal. Lihtsalt uskumatu. See teeb haiget. Nii haiget, et tahaks ära kaduda teadmatusse, muutuda olematuks. Ma olen sellest üle. Ma tean, mis ma olen, mis pole. Mul on mingi obsessiv vajadus meeldida. Olla hea. Mida parem püüad olla, seda sitem on. Nii, et nüüd olen nagu olen. Öelgu nad mida tahes. Ma tean, et ma olen hea tüdruk. Nagu teistel vigu poleks, eks. Aga ei, palk enda silmas on köömes, eksole. Nii et enam ma ei seleta, õigusta. Nagu selle ekooli kommentaariga, mis nii mõnelgi õpetajal karvad püsti ajas. Kirjutasin pika seletava kirja juurde, aga sellestki polnud kasu. „A klassi arvamuseavaldaja.“. Olgu peale. Sellega olen juba leppinud. Nüüd tundub see lausa humoorikas. Kui ma saaks lahti halvast harjumusest kõike isiklikult võtta ja südamesse lasta, oleks kõik jättebra. ”It's not personal, it's business.” :D

Tagasi Rootsi juurde. Min lillebror kohta seda ka veel, et tüüp sogas õpetajale, et ta oskab kolme keelt: inglise, rootsi ja saksa. Saksa keelt räägib ta unes :D Mhm! Mina, kui tunnistaja, võin öelda, et sonib poiss rootsi keeles. KUI VEIDER! Mõlege ise: olete eestlane, aga pärast aastat aega mingil võõral maal olemist, sonite ka juba ei tea mis keeles. Kui ühel päeval Rakani ja vennaga väljas käisime, seletas mu pisike rootsi keeles, et ta musitas ühe tüdrukuga 10 minutit vetsus luku taga :D Mhm, skoorib.

Õde on ka paras frukt :D Vanga-usku (kergeukslikele ei soovita, aga teised võivad googeldada Vanga kohta), paranoilisem, kui ma ise, boheemlasliku toaga kullatükk. Temaga on hea kindel. Boksimutt siiski :D Umbes nädal tagasi läks tüdruk ära Eesti. Üsna kuri olen! Oleks tahtnud ikka temaga siin ilma vallutada.

Mida ma Rootsis teinud olen? Paar esimest päeva suurt mitte midagi. Siis hakkasin kohalikega väljas käima. Siinkandis mul ühtki rootslasest sõpra pole :D Kõik on kuskilt Afganistaanist, Iraagist, Kurdistaanist, Liibanonist... Teistsugused inimesed, põneva minevikuga.

Siirdume kohe siiani kõige põnevama osa juurde. Reede õhtu. Alguses ütles Rakan, et neil toimub mingi kräu, aga kogu see teema tundus poolkahtlane, seega otsisin endale teise variandi. Johanna ja Uppsala. Sättisin end valmis, tegin sprite pudelisse joogi kaasa, ja tuligi sms. Rakan, Shafiq ja Muji ootasid. Nende plaan oli järve äärde minna. Aga Ev otsustas, et valib Uppsala. Tüübid saatsid bussipeatusesse ja mu trip algas. Kohe, kui bussist välja sain, oli tunne õige. Olin või seeeees. Jummy, jummy, jummy I got love in my tummy. :D Läksime Johannaga kusagile Malmavägen'isse. Selge pilt, et seal ei oota mind midagi sellist, mis plaanis oli. 2:20 läks buss kesklinnast tagasi koju. Mõtlesin, et nii jõuan veel järveseltskonna ka üle tšekkida. Nii, istun mina (selline algus tähendab alati midagi põnevat, eks :D) bussijaamas ja külmetan. Möödujad vaatavad täpselt sellise näoga nagu mul oleks maas tagurpidi kübar ja hakkan kohe laulma vms. ENTERTAINING! Nii, siis möödub must tüüp, kes sõbralikult naeratab. Ohho, kohe minu lähedale istus. Natuke läheb aega mööda ”Am I disturbing u? I'm eating so loud.”. No ei häiri :D ”Come, sit here. Let's chat.”. Dav, mida muud ma ikka üksi tegema pidin eks. Imelik oleks olnud öelda ei ja siis sealsamas üksi edasi passinud. Rääkis, kuidas ta jupp aega mõtles, kuidas mu poole pöörduda ja siis tuli selle idee peale ja üritas nimme võimalikult kõva häält teha, et ma teda märkaks :D Ma olin ilmselt jälle oma mullis. Tüüp oli ülisõbralik ja tore. Afganistaanlane muide:D Tore, kas ma tutvun mõne rootslasega ka kunagi??? :D Kell oli juba nii palju, et mu buss oleks pidanud ammu kohal olema. Olin jäänud viimasest koju minevast bussist maha. Jessssss! Väike paanika. Johanna ja emme mayday, mayday!!! Kõndisin ühte bussipeatusesse, kust Johanna juurde pidi saama. Ühtki bussi enam ei sõitnud. Seisin seal mõnda aega. Mingi neiu vaatas minu poole ja naeratas. Jube tunne läks ära. Ma olen Uppsalas, rootsi keele ja rootslaste keskel. Sõbralikud näod ja abivalmid inimesed. Läksin järgmisesse peatusesse – ka sealt enam bussi ei sõitnud. Istusin peatuses ja mõtlesin, mis edasi saab. Johanna ütles, et ma tuleks taksoga, nad maksaks kinni, pole probleem. Tahan ikka ise hakkama saada. Kellele ikka meeldiks olla hädapätakas. Mõtlesin, et kuna järgmise bussini on kuskil 4 tundi, siis võiks selle aja ju Uppsalaga tutvuda. Jah, vastikult külm oli, aga kõndides hakkab ju soojem. Samal ajal, kui kõned tehtud ja mõtteid mõlgutasin pöördus minu poole üks noormees. Algul rootsi keeles nagu eelminegi. Pakkus, et võib mu eest taksosõidu maksta, et tal nagunii sama tee. WHAT?? Ma ei suutnud uskuda, et üks inimene võib nii hea olla. Olin nõus. Ta tuli maha samas kohas kus mina, sest taksojuht ei oskanud viia mind õigesse kohta ja mu maapealne ingel pakkus, et tuleb aitab mul üles leida kohta. Ma olin kõigega nõus no :D See oli uskumatu. Tavaliselt ma keeldun abist. Eestlane ju – me tahame ise hakkama saada. Ma tundsin koha ära, aga õige maja juurde minna ei osanud :D Tüüpiline Eveli. Kohe tuli Spliti eksirännakud meelde. Johanna tuli mulle vastu. Ütlesin inglile veelkord aitäh ja ütlesin tsau. Ja teate mis? TA ON ROOTSLANE. :D Päris täitsa rootslane :D
Kella kuue paiku üritasin taaskord bussile saada. 6:30 läks kesklinnast buss. Uurin ja puurin ja küsin ja pärin, et milline buss Sala poole sõidab. Keegi ei teadnud. Seisan ja näen – minu buss. Mu kollane 848 pani must tuimalt mööda. MIDA HEKKKKKKI??? ”Viimane kord, kui bussidega tegemist teen.” oli mul mõtteis. Mõtlesin juba jala minema hakata :D Koju oli umbes sama pikk maa, kui Võrust Tartusse. Kõndisin selles suunas, kuhu buss sõitis. Kuskil pidi ta ikka ju peatuse tegema. Mingi 100m eemal avastasin lõpuks õige bussipeatuse :D Jumala lambikohas. Järgmine buss läks tunni aja pärast. Passida ma ei viitsinud, seega läksin väiksele ringkäigule. Päike paistis ja mõnusalt soe oli. Linn oli põmst tühi. Sirelid õitsesid ja lõhnasid. Mmm. Istusin kuskile päikese kätte. Kui sa oled kuskil üksi ja keegi vastu tuleb ja sa talle otsa vaatad, siis on kindel, et sulle naeratatakse ja öeldakse ”Hei!”. Nii üks onuke tegigi. Kohe läks meel paremaks. Kuidas sa saad kurb olla, kui naeratavad näod mööda käivad. Vaatasin oma alksikoksi, mida ma polnud üldse joonud. See nägi üligrõuss välja. Mingid õli moodi laigud olid sees. Issand, mis saasta ma joonud oleks. Alguses nägi harašho välja. Väkk! Enivei, mu kolmas bussi peale saamise katsetus läks läbi. LÕPUKS! Mis oli esimene asi, mis sõbralik bussijuht ütles? Et tegelikult seisin ma veits vales kohas, aga ta sai aru, et tahan peale. Mul vedas :D Vihkan busse!!

Järgmine nädal on ukse ees ja see tuleb super super. Emmel on bussikaart, millega saab sõita ükskõik kuhu, ükskõik millal (Uppsala läni piires). See on minu jaoks nagu võlukaart :P Uppsala, sind kavatsen ma tundma õppida nagu oma viit sõrme! Ja parem oleks, kui sul mulle üks kena lõpukleit varuks on :D

Esmaspäev, 23. mai.

Sain kokku oma reedeõhtuse päästjaga. Näitas mulle Uppsalat. Ouhjeah! See linn on midagi minu jaoks. Kui oma selle rootslasega rääkisin, siis vahepeal hakkasin automaatselt eesti keeles vastu panema :D See juhtus alati siis, kui ma elevile läksin :D Mm, üks armupaarike vedeles pargis üksteise otsas. Hea, et riided seljas olid :D Hilja õhtul otsustasin, et jõuab veel midagi ette võtta ja koju sõitmise asemel, sõitsin mõned km-id edasi Hebysse Shafiquga kokku saama. Läksime Johanna juurde ja vaatasime ajakirjast naisi :D

Kolmapäev, 25. mai.

Sünnipäevafoobia. Ärkasin juba pool kuus, kuid üles ei julgenud tulla, sest emme ja Krista polnud veel tööle läinud :D Kui lõpuks ajasin end püsti, avastasin oma laualt vaasi hunniku punaste roosidega :) Minu ülesandeks jäi kook teha. Poes on enamus asjad ICA (mingi poekett?) omad ja tekstid rootsi keeles. Võtsin randomly midagi, mis osutuks sobivaks asjaks. Läksin kassa juurde, annan 20 kroonise, 2 ühekroonist münti ja 2 kümnesendist. Müüja annab paberraha tagasi. Ma jään suurte silmadega otsa vaatama. „ÜLETÖÖTANUD OLETE V?“ oli mul mõtteis. Müüja seletas, et seal oli vajalik summa olemas. Lõpuks sain aru, et 10-sendine oli hoopis 10-kroonine.

Another blank bage I filled

2011-10-27T13:57:00.000-07:00

Eile sain kokku musta lihamäega, kelle aafrika aktsendi ja turbokiirusel rääkimise tõttu oli põhiline, mida mina ütlesid "Sorry, what did you say?" "Can you repeat?" "Whaaaaaaat?". Jah, häiriv. Alguses ma palusin, et ta kordaks, aga siis ma lihtsalt teesklesin aru saamist. Vaatasime filmi ja siis ta ütles midagi, mis kõlas nagu ta tahaks, et ma oma dressipluusi ära võtaks. Mu näoilme oli kindlasti priceless. Seal oli sitaks külm, ta hoidis rõduust lahti. Ta vist kannab aafrika päikest endas või midagi. Õnneks ta pakkus mulle hoopis suurt patja :D Vot nii segane oli ta jutt.
Bussipeatuses oli üks kodutu. Käi pekki, kuidas ma kartsin! Ma ei tahtnud ta poole vaadata, aga samas ma ei tahtnud teda silmast lasta, sest kui seljaga ta poole olin, siis kujutlesin, kuidas ta vaikselt ligi tuleb ja nuga annab. Super kujutlusvõime. Mul oli tast kahju. Väljas oli jääkülm. Jube mõelda, et mul on soe kodu, voodi, tekk, padi, aga tal need puuduvad. Oeh!

You are close to me
With me

Whenever I imagine you

You're close not far

You are made for me

Only me

I'm always lost in dreams of you

Lost for you

Isn't it so, when you think something will never happen, it eventually happens? I'm so gone right now. He got me gone. I don't want another short trip. I don't know how long this feeling I have will last. I don't even know what to call it. I was so sure, that it wasn't what I want. That sth else is meant for me. Somebody else. I had my plan... I trust destiny. It will led me to the road that is best for me. I'm happy. Even though things are complicated and difficult.. I just love the feeling I have now.
Natasha Bedingfield- Unwritten I am unwritten. Life isn't a book. You'll never know, 'cause the rest is still unwritten :)

Estonia

2011-10-21T13:16:00.000-07:00

I was making myself ready for going out to cinema on Saturday evening, when suddenly my dad send me a message. He wanted to talk with me in Skype. He needed me come to Estonia as soon as possible. So I fixed up with shipticket for Sunday and went to cinema. "Friends with benefits".. Weird funny movie. The end got corny and too cloying. Mila Kunis is sexy!

On the ship it got creepy. I didn't know what to expect. What will it be like to be back. All my friends are away. So I was a bit scared. Problems? Maybe. I didn't want to just sit in my cab, cause I would have fall asleep there or think bad thoughts and freak myself out for no reason. So I went to "cinema". The screen was quite small and movie("Super 8") was one of the lamest. Waste of time and money. After movie I found my friend. He was funny as hell. Alcohol isn't a good thing.. I hanged out with his friends. In karaoke-bar sang a finish guy a hilarious song. "Miesstrippaaja" ("Manstripper") oh shit!!!!!!! He sang it much much better. And the dance moves...
Last place we went was club. Noone danced there. Then the craziest guy went there and owned it :D Man, wish I had film that. He was loco!! Never seen anything like this. Everybody went to the dance floor and I followed them eventually. Hate club music! I can stand only few songs, but it really isn't the music that turns me on and makes me wanna move my body. Well, my company was good, so why not. Dancefloor is the best way to meet ppl. Turned out, that there was ppl from all over the world. Like it! My night ended chating with a guy who was from Switzerland(?). I was pretty sure he's gay. Good that I didn't ask, 'cause he wasn't. Would have been really akward. Sometimes it's good to talk with total strangers. Especially when u have same point of views.

I saw only 1 friend during my short time in Estonia and even that was accidentally. She almost started to cry when she saw me. Turns out that she's coming to Uppsala soon. I got sth to look forward to.
I saw the little girl I was babysitting when I lived in Estonia. I think she remembered me :) Now she talks a bit and understands much more.

Now I'm back and enjoying the last day, 'cause it's the end of the world after all. At least that's what Harold Campingi saied. He knows the best for sure. 200 million christians go to heaven and others gonna suffer here on earth or sth. Seriously? Like those who don't believe, are all bad ppl? And what the hell.. "The end of the world". BULLSHIT! Ok, some ppl think that the world is gonna end. Think whatever u want, but please shut ur mouth and keep ur stupid thoughts to urself. Some may believe what those ppl say and do sth bad. No worries, my friends. Cheers to the fucking end! See ya tomorrow!

Still waiting that happen. 1h and 43min left :D

2011-10-13T03:49:00.000-07:00

Songs for today: Jah Cure- Never find and P Square- No one like you

I met a friend when I was going on a bus in the morning. She told me some things that opened my mind. I got so many good things around me. Just gotta let go of things that aren't worth holding on to. Everything falls in the right place. I'm blessed. Sometimes I wish I was a believer, so I could thank somebody for the luck. I'm so grateful! The best thing is that I'm finally happy about myself. How I look, how I act.. nothing bothers me. I am who I am and I feel that I'm good.

Every now and then I think about what could I wish for. I'd like to have better voice and dancing skills. Then I thought, what if really had it? Have you seen the movie "Bedazzled" where guy gets 10 wishes and after every wish, something else goes wrong. He likes a girl. He wishes to be handsome, successive, funny.. everything to impress the girl. What he gets? The girl really likes him, but then it turns out that he's gay. He wishes to be more sensitive and what he gets? He's so sensitive that the girl can't handle it and she goes away with a crook. He wants to be a famous basketballer and boom, he's awesome player but he's manly honour was too tiny to do things... You can't be perfect. Fuck perfection! So, if I'd really had fierce singing and dancing skills, I wouldn't have some other quality I have now.

Tears on ma pillow 'cause your love is wicked
Cry me a river 'cause your love is wicked

Life, u're so damn wicked!

2011-10-12T05:29:00.000-07:00

When I want to stay away from guys, they keep coming around. It's getting really weird. I gotta stay stick to my plan and do my thing, but I'm a friking human! I don't wanna hurt nobody, but I know, that if I settle down now or sth, I will. I got my plan. I got my dreams. I gotta do some things alone first. I gotta be by myself. But that damn life just sends guys on my way. I'm not a player and I will never be one. If the world didn't suck, we'd all fall off, right? Actually it's not sucking that bad. And I won't slip off my road. Yesterday night I felt like shit! I wasn't planing to do a suicide, I appreciate life too much, but I still felt really bad. Self destruction, baby! Now it's the perfect time to be sick. Would be awesome to have high fever. I'm jealous of my lil bro. He's been sick for 3 days now. Gosh, he's cute, when he's sick. Other times too, but now he is especially adoreable. Anyway in the morning I had the same shitty feeling. Then Hoda (sweet arabic woman from my school) asked how I'm doing and huged me, when I said that not good. We went to bowling with school. Another sweet girl talked with me. Snoopy, from Thailand. Snoopy wanted to play with me. I'm not ignored, for sure :) Ppl should stop saying shit about SFI (the school I'm going in). The pupil are nice, teachers are friendly. Becides I'm actually learning there sth! I really don't like when ppl make fun of it. They don't really know how is it here. Like they're really learning more in their school. Bullshit! I love SFI, so whatever others say.

Everyday is a constant battle between what's wrong and right. I just wanna live my life.

After school I couldn't feel any better. The stupid smile on my face just didn't go away. I rememered that I'm actually doing good. Ppl like me, I like them. Warm smiling faces is the best cure. I break easily, but I also heal easily. Don't need much. I got it good, for now..

One more thing. I got pretty high self-respect (not good). Maybe that's why I have high expectations on ppl. But come on! Don't expect to get all of me, when u're not giving back much. Don't wanna care about ppl, who doesn't care that much about me, 'cause when I give, I give all. Just trying to stay away from getting hurt.

Feel down

2011-10-11T13:34:00.000-07:00

I so don't like guys whoonly talk about sex and how good I look in a very cheap way. It'sreally not working. I'm not just a peace of meat, dude. And I despisestupid guys. What else I don't like? Expecting too much from someppl. The bad part is when they aren't up to my expectations, whenthey don't care enough even though they should... I wan't all ornothing. Ignorance is the worse! Eventually I stop expecting andhoping. I back off. Sooner or later I'll get over the disappointmentby stop caring about the person so much. I won't feel bad anymore,but I won't also ever forget the shitty feeling. So don't suppose toget my everything, when you're giving less. What you give is what youget.

I'm used to look back on good memories or fantasize anddaydream when I'm in bed. It keeps me happy. I woke up crazy early today. My free morning and I'm up about 6am. I din't want to get up, so I just laied there. A lot of time for thinking. I suddenlyremembered how I slept over somewhere with Cherry. The house waspretty big and the basement was „a mysterious place“ where weweren't allowed to go. We were laying on the bed under the blanket,chatting and all. Then we started to talk about scary stuff. It wasdark and painfully quiet. Oh shit, how scared we were. Stupid, Iknow. Anyway we fall asleep, holding each other's hands. When I wokeup, we were still holding hands. Man, I miss my girls! Sleepovers and stuff. Hope you know that I love you.

After rememorizing it, I started to think about other cute things. The more I thought, the better I felt. I'm alive!

Everybody is going to hurt you; you just gotta find the ones worth suffering for. Life is too short to waste it on people who don't care about you.

Inspiration

2011-10-09T09:17:00.000-07:00

"I had this disease called addiction. The shame and the guilt just got to me. This just totally broke me. There is always a chance and there is always a choice. Instead of doing nothing with myself I want my son to see me singing on stages 'cause life is too precious to waste." // Chris Rene

Chris Rene inspires me. He's audition in X Factor USA 2011 was amazing. How the crowd was cheering. I know it meant alot to him to be liked, to be admired. I believe, he can stay away from drugs. U just gotta believe...
Man chooses his own road. At least I feel I'm on right way. Thinking about future makes me so happy. I got a plan and I ain't gonna stop till I get to my destination.

If the door doesn't open, don't wait, use force to knock it down.

Talking swedish makes me glad, 'cause just the fact I can do it after only one and a half month, is awesome! I ain't surely waisting my precious life. Wonderful, how fast I'm moving closer to my goals. I wanna be proud of myself and right now I sure am.

Oh, and by the way, a women asked how to get to the library. Obviously she noticed that I'm not swedish. "Where are u from?". "I'm from Estonia.", "Oh, I thought that from Iceland.". U GOT TO BE KIDDING! I think I should learn about Iceland...

Jah Cure - You deserve the best

2011-10-06T12:43:00.000-07:00

I'm doing good in swedish. Only 1 chapter left. Then comes the second book and woorkbook and then IT'S OVER. I'm in halfawy soon.
We were talking about our homelands one day. One girl from Afganistan asked, what language we speak in Estonia. When I answered that estonian, she said "I thought that english.". Then yesterday a girl came to me and asked where am I from. She thought that I'm from UK. Then many times when I had to say where I'm from, ppl have hurd "Iceland" (in swedish Estonia is Estland and Iceland is Island, guess it sounds similar). Other thing that I had to explain is that Estonia is more like Skandinavian countries, not like Russia, Latvia and Lithuania, even though we share landborder(is it a word?) with fist 2 countries.

I'm good in paint :D

Oh school!! Today we were talking about a persian restaurant. A guy told about different foods that was offered there. He didn't know one name of a food in swedish AND OH MY GOSH, u should have seen, how everybody tryed to explain it with their hands. All others exept me and teacher understanded, what food he meant. If I didn't knew that they are talking about a food, I would have guessed that the word they are explaining is "wanking". It was fucking weird to see all class doing weird moves with hands. Laughed myself under the table.
"Du kan om du vill" ("U can, if u want") is a sentece that I hear pretty much every school-day. No pressure. That I really like. I'm gonna do all exercises teachers give me anyway, but it's still good, that they add that sentence "Du kan om du vill". And they always praise us. Jag kan snacka lite svenska redan :) Men jag vill bli bättre. Mycket bättre! Wanna learn some swedish? One cool sentence is "Har du en hund, katten?". It means "Have u a boyfriend, pretty girl?". When I translate it directly, it's "Do you have a dog, pussycat?" :D I really love swedish!

Family dinners drives me crazy! All I can hear is "This is so good and light. Not much fat in it. It's so light!" blablabla. I really don't care that much. I'm not eating junk, so.. What life it is, when u can't even eat normally? Besides, u gotta have some fat on u. Skinni asses aint that pretty. Eat, train and enjoy the life, for god sake. Not eating makes ppl angry. No food can make u fat if u don't eat it too much. Seriously! Eating alone is boring, but those twisted minds.. Crazy food obsession. I don't wanna feel bad when I eat spagetties with bolognese sauce and salad and in the meanwhile eat em grass :D I enjoy the food, they enjoy the lightness. I like my baseball-size bootie :D Yes, I learnd to like myself. Do so too. It's embarrassing, but once I started to cry, when I looked myself in the mirror. WEIRDOOOO! These days are ovaa! I'm beautiful in my way, 'cause God makes no mistakes (I'm not a believer, but still I WAS BORN THIS WAY!).

"Once u go black, there's no turning back." Daddy, if u'd only knew how much I love chocolate :D Now please don't take it wrong, ok? I googled that saying and I saw an explanation from a presumable racist. He/she said "Because once u go black, we don't want u back.". I actually laughed. There are 2 opportunities how stupid things make me act: I'll be angry or I'll laugh about it. "See when whites came to the black areas..blacks weren't forced to accept them..they just did."... And I accept all coulours :)

We're all the same colour when u turn off the lights

I feel much better. He did the right thing and I'm glad even though I'll miss him as hell!! Everything doesn't have to be perfect. To be honest, I think the bad things may not be that bad at all. Eventually it could be even a good thing. The distance doesn't matter. The difficulties doesn't matter. And becides, I'm never alone even when sometimes feels like I am. I have my ppl. Not all the time, but still. I'll never loose my homies. That reminds me CHERRY, GOOD LUCK IN UK! U're crazy, and I love that. And all others: I'm not the type who forgets :)

Give me one good reason I shouldn't be here this evening rubing and squeezing ur troubles away.

Twisted fiction. Sick addiction.

2011-10-03T12:19:00.000-07:00

Halfway into destruction
But it's not too late
Too late to make a change

Hate to see someone I care about burning his/her life. Shit, can't u see u got the goods to rock it? Everybody choose their own road, but fuck, try to choose carefully, ok?

See I just want you to know

That you deserve the best

You’re beautiful

And I want you to know,

you’re far from the usual

Far from the usual

I lost him. Can't believe it's really happening. I got used to, that he's always around. I got used to hanging in his place and just killing time. I didn't ever think that I'd be so sad after it stops. No I don't have anybody here anymore. Again. It's unbearable, fucking painful.

Well, I have my sis. She's great! Yesterday night I begd her to be and talk with me. Can't be alone. It drives me crazy.

One more thing. I love black. I'm obsessed. I love their music, I love how they look, how they dance and how they act. Chocolate children :)

Living in your shadow

But yet the sun won't shine your way

My beautiful colourful world

2011-09-28T11:55:00.000-07:00

"Mmmm!" kirjeldab mu eelmist nädalavahetust. Meeleolu saamiseks kuulake Vybz Karteli (parimad "Yuh love", "Half on a baby" , "Dedication" ja "Warn him" ) ja Jah Vincit (mu lemmik "Wicked heart" ja "Please don't cry" on ka hea).
Laupäeval sain Salas kokku Chrisiga. Mitu päeva polnud näinud teda. Kui ta mind kallistas veitsa kauem kui vaja, siis üks vanatädi vaatas täpselt siukse näoga: "Oh, kui ilus see armastus ikka on.". Armastus my ass! Läksime suht vastu mu tahtmist minu poole. Emme oli kartulitanguputru teinud. Mul oli hea meel, et saan talle midagi eestipärast pakkuda. Aga see mulle meelde ei tulnud, et ta sealiha ei söö. Usu vastu. Aafriklane, moslem, rastafaarian? Kes sa oled, sõber? Everliving, everfaithful, eversure. Whoever you are, you're wonderful! Igatahes oli tal plaan Uppsalasse minna ja mind kaasa võtta. Mina tahtsin oma õde ka. Läksimegi kolmekesi nagu präänikud Uppsala nö gettosse Gottsundasse. Korterichill. 6-7 tüüpi, kõik šokolaadid, 7 tüdrukut, kellest 5 valget ja 2 šokolaadi. Ma pole elusees nii paljude mustanahalistega ühes ruumis olnud. Ja teate mis? Nad on vapustavad! Üli sõbralikud ja toredad. Mingit effing sebimist ei toimunud. Keegi ei keeletanud kuskil nurgas, keegi ei amelenud. Kõik lihtsalt nautisid muusikat ja seltskonda. Need tüdrukud olid ka no oumaigosh kui toredad. Ma võtaks kõik head sõnad, mida ma tean ja paneks need kõigis keeltes, mida oskan, kokku. Nii hea oligi. Ma arvan, et ma ei suuda kunagi enam klubi nautida. Vybz Kartel, Jah Vinci ja kes iganes veel AITÄH, ET TE OLEMAS OLETE! See muusika omab mind. Mulle pole mitte kunagi niimoodi tantsida meeldinud. Ou shit, kui mõnusalt mustanahalised liiguvad! Nii palju oli, mida nautida. See nädalavahetus oli sama. No peaaegu. Seekord sain veel ühe oma naiska kaasa. Nimelt Anxu. Kunagi ma võib-olla räägin, kui imeline ta on. Eestlane muide. Nii, selle nädalavahetuse chill. Üks uus mustanahaline tüdruk oli. Tal oli nii vinge attitude. Ja kui kuum ta oli. Teine šoksipliks oli ka püss ja väga tore. Kui sõbra mõttes on ka võimalik armuda, siis ma olen ikka väga sees omadega :D Mulle meeldis taaskord. Anx ütles, et parim reede ta elus.

I love colours! Täna koolis tulid haiged tuurid peale. Kõigepealt vaatasin tai naiste nahavärvi, siis pärslaste, siis lõpuks arvuti taga istudes nägin teisel pool mustanahalist ja mu pilk oli naelutatud. Lihtsalt niiiiiii ilus! Siis päeva lõpu poole nägin, et Fru, mu Kameruni naine, oli oma pisikese lapsega puhkeruumis. "Can I look?". OMFG, kui armas pisike poiss! Ma ei saa vist jupp aega üle. Õnneks elavad nad minuga samas kohas.

Kahjuks pole kõik siiski hea. Ma kaotan oma sõbra ühel väga haigel moel. Ta lihtsalt läheb ja kaob varsti. Ma ei taha! Mine pekki, juba kisub vesiseks. Ta peab, kuigi ka tema tahaks jääda. Suures osas minu pärast. Aga ta siiski läheb. Kaugele. Ma ei tea, kas ma temaga ühendustki saan. Sick situation! Ma ei taha, et ta kaotaks end. His way is a tricky way. Hard to stay good, hard to stay on the road. Öäõü, please please please don't waste ur potential, ur life. Olgu, mis on, ma usun endiselt saatusesse. Läheb nii nagu on parem.. Mul on tunne, et ta peabki, must eemale minema. Palju oksi on sellel puul. Nii palju nüansse, nii palju, millest pean vaikima.

Viimane laulusoovitus: Jah Cure (feat. MDMA & Keri Hilson) - World Cry . See on superhea!

Jag har det bra!

2011-09-16T15:42:00.000-07:00

"What now?"
"Killing."
Täna oli mu 11s tai poksi trenn. Ma arenen! Oii, kuidas mulle meeldib, kui Chawan (mu treener) ütleb teistele "She's good! She hits hard." jms. Juba päris mitu trenni olen sparringut teinud. Põmst iga kord, kui löök tuleb, panen ma silmad kinni. Tuleb sellest lahti saada. Ja jalg ei tõuse ka piisavalt kõrgele, kui löön. Põlve löögid on kõige cheekymad. Ma ei taha neid väga teha. Täna sparringu ajal ütlesin, et kingin neile jõuludeks kubemekaitsmed. Mõne aja pärast see juhtuski.. minu esimene jackpot otse kümnesse. AIA! Ma olevat aint riivanud, kuid näoilme reetis piinu. Trennikaaslased on ka super! Millalgi alguse poole uurisid nad, kuidas mulle siin meeldib. Väga meeldib, aga sõpradest tunnen puudust. Siin pole mul ühtegi sellist head sõpra (mitte, et need, kes on, on halvemad, vaid lihtsalt mitte nii lähedased). Üleelmises trennis ütles Patrik (trennikaaslane):"You don't need to go back. You got us now.". Jep, that I do. Mu poksi-perekond.

Keeleõpe läheb ladusalt. Kõik senini tehtud testid on läinud väga hästi. Kolmapäeval teen juba 2 testi. Igaüks saab oma tempo valida. Kolmapäev on muidu testipäev, aga kui tunned, et pole selge, siis ei pea tegema. Ma olen algajate grupist jõudnud järgmisele tasemele. Seal on raskem ja see ongi hea. Tahan keele võimalikult kiiresti selgeks saada. Aa, muide, kool on tasuta. Õpikud, töövihikud, paberid mida koguaeg jagatakse.. kõik tasuta. Kui ma juba enam-vähem rääkida oskan, antakse mulle praktikakoht kuskil. Oii, kuidas ma tahaks tööle minna! Mulle ei meeldi, et mul on nii palju vaba aega. Tahaks hästi palju tegevust. Juba selle nimel, et võimalikult kiiresti tööle saada, pingutan õppimisega kõvasti. Mulle meeldib see süsteem keele õppimisel, mida me kasutame. Kuulamine, kirjutamine, rääkimine, lugemine. Iga kord töötame arvutis mõnda aega. Teeme seal teste ja kuulame hääldust. Aeg ajalt tulevad õpetajad rääkima, et kuidas läheb ja nii. Rootsi keeles of course. Siin on õpetajad kõik väga toredad ja rõõmsad koguaeg. Ja õpilased.. shit, ma olen keset kultuuride ühepajatoitu. Kameruni tüdruk rääkis, et neil on ainult 2 aastaaega: suvi ja kevad. Ja Kamerunis võivad alkot ja suitsu osta ja tarbida/teha kõik, olenemata vanusest. Hämmastav. Ja lapsed alustavad õppimist juba väga noorelt (kuskil 3 aastasena). Mul on sõber, kes on pärit Kongost. Ta on 17 ja räägib inglise, prantsuse, saksa, rootsi ja mis iganes keelt veel ja ta on üleüldse hämmastavalt tark oma vanuse kohta. Aafrika no. Nii palju siis sellest rumalast imagest, et Aafrikas on aint nälg, vaesus ja hariduseta inimesed.

Vahepeal oli Kulturnatten Uppsalas. Erik oli ka sellel ajal siin tennisevõistlustel. Alguses läksingi temaga linna peale tšekkima, mis toimub. Nägime ühte kutti välikohvikus istumas, kitarri mängimas ja laulmas. Ma armusin ära :D Kesklinnas käis õige möll. Väga palju inimesi, erinevad konterdikohad ja muud. Mõnus. Erik läks oma hotelli ja jäi sinna. Siis sain Anxuga kokku. 2 japsi kõndisid mööda ja jäid vahtima. Inimesi oli nii palju, et ma ei pannud neid tähelegi, aga Anx pani. Tahtis nendega juttu ajada. Viimanegi jutuajamisisu nendega kadus, kui üks japsi tüüp terekäe ulatas ja mu kätt hoidma jäi. Siis märkas Anx kutti, kes tema sõnul nägi välja nagu Lil Wayne. Ta oli koos veel paari mustanahalisega. Anx tahtis, et ma hakkaks rääkima nendega. Imelik oli. Oleks enne nende silmi näinud, oleks taibanud, et nad on väga pilves. Eriti Lil Wayne. Varsti nägime tuttavat nägu. Muji! Mul on alati hea meel teda näha. Mõni teine tuttav oli veel koos temaga. Me Anxuga liikusime oma teed. Centralstationis oli araablaste pidu. Araabia muusika pole just paitus mu kõrvadele. Anx tahtis tantsida. Ma olin nõus, aga aint nii, et ma panen kõrvaklapid pähe ja kuulan oma mussi. Ja nii see hakkas. Pole elusees nii vabalt tundnud ja tänaval tantsinud. Ma ei oska tantsida, aga mul oli ükskõik. Nautisin. Inimesed kõndisid mööda, jõllitasid, aga mul oli hea. Anx küsis luba filmida mind. Mul on jumal teab, kui kaua olnud kaamerahirm. Ei mingit pildistamist ega filmimist. Aint ise omaette v õega vms. Aga seekord.. Ei ole mõttet karta. Kaua mul on need kompleksid. Endaga tuleb rahul olla. Nii, et sellest on video ka :D See, mis edasi toimus oli täielik turn off. Tuju langes..

Pühapäeval käisin oma shokolaadi-sõbra juures. Viimase bussiga pidin koju minema. Ootasin ja ootasin. Suht haige on keset eikellegimaad pimeduses tee ääres bussi oodata, kui autod ja suuremad tegelased täiskiirusel suht mööda sõidavad. Kõhe! Pärast pooletunnist ootamist otsustasin hakata hääletama. Sõber tahtis, et ma tema juurde jääks, kui bussi ei tulegi, aga ega ma mingi pussy pole. Kui mul on plaan koju minna, siis koju ma ka jõuan. Ma teadsin, et öösel hääletamine on riskantne. Eestis hääletasin väga palju, aga mitte kunagi öösel. Ma teadsin ka seda, et Rootsis on vähem võimalust peale saaa, sest siin lihtsalt ei hääletata. Aga peale ma sain. 2 araabia noort meest, kellest 1 oskas inglise keelt ja seda ka hullemini, kui ma rootsi keelt oskan. Ma natuke kartsin (no, mis mulje teil araablastest jäänud on? eriti meestest?), aga hea meel võimaliku koju saamise pärast oli suurem. Nad olid toredad. Paar hetke olid siuksed, et "oumaigaad, mind müüakse matrjoškaks". Ükskord kui juht tahavaatepeeglist otse mu silma sisse vaatas ja teine siis, kui nad omavahel araabia keeles tõsiste nägudega rääkisid (kõlas nagu ärijutt "viime ta nüüd sinna metsa sisse oma punkrisse...jnejne"). Aga ei. Koju ma sain. Jahe septembrikuu öö. Üksik tüdruk eikuskit bussipeatuses hääletamas. Kui rootslane sõitis must tuimalt mööda, siis araablane pidas kinni ja viis mu koju. Persse see eelarvamus!

Ja, jag har det jette bra. Peaaegu. Vahepeal on raske end koos hoida. Ma tahan nii väga õiget asja ajada, olla hea, aga alati ei tule välja. And then there are those people who's trying to bring me down. Ta arvab, et ma ei peaks siin olema. Et mul pole õigust. Et ma olen täisealine ja peaks tööl käima. The pressure. Töökoht ei kuku lihtsalt sülle ju. Ma pean keelt oskama kõigepealt. Ta on õel. Nii õel. Aga ma armastan teda ja tahan temaga hästi läbi saada. Vahepeal saamegi, kuid siis.. Tal on vaja abi, ausalt. Ükskord hoidis ta end 3 ööpäeva üleval jumal teab, mis eesmärgil. Ta ei mõtle absoluutselt tulevikule. Enamus ajast veedab arvuti taga. Ja see õelus ja kadedus... Kuskil kuu aega tagasi olin ma tema pärast väga liimist lahti. Nutsin, kui kedagi nägemas polnud. Hoidsin omaette. Ei rääkinud kellegagi. Mulle on nii lihtne haiget teha. Eriti siis, kui mul pole kedagi toeks. Kõik liiguvad oma eluga edasi. Kõik mu sõbrad. Kellelgi pole aega. Kedagi ei huvita. Rääkisin ühe hea sõbrannaga. Kohe oli aru saada, et teda väga ei huvita, kuidas mul läheb, vaid pigem tahtis oma asjadest rääkida. See teeb haiget. Mis seal ikka. Varsti on parem. "You don't need to go back. You got us now.". Eks ma hoian kinni inimestest, kes minust kinni hoiavad. Lihtsalt väga masendav on tõdeda, et mind pole vaja nendele, kes alles mõni aeg tagasi olime väga lähedased. Ma pean tundma end vajalikuna, vajatuna, et mitte laguneda. Ja mul on tõesti vaja vahepeal rääkida, nõu küsida. Kas on keegi, kes üldse huvitub? :/ Mu emopüss hakkas hala tulistama ilmselgelt. Aitab. Ma vihkan enesehaletsust. Ma saan hakkama. Jag har det bra.

Hear no evil, see no evil, speak no evil.

2011-09-06T02:35:00.000-07:00

My favorite song at the time Vybz Kartel - Warn Him (click on the song to listen).

Yesterday was my 7th thai boxing training. My trainer is actually from Thailand and the trainings are in endlish (win win win). Becides me and trainer are there 4 other guys. Even though I suck as hell, even though I got pathetic kick, even though I get hurt every time, I LOVE IT! The most paniful part is kicking boxing bag with legs. It's so damn hard and I don't know yet how to kick right. But I keep trying and hoping that this time I'll score. One day I'll be very good in it. Yesterday I fighted wiht others. It was my first time. I suck in fighting. Today I'm all blue.. OUTSIDE. Bruises all over me. I look like I got problems in my family.... :D

I need a real friend. Not to complain about my life and whine (everything is fine with me). I wanna just hang out, talk, do something fun every day. It's pretty hard to find a friend like that. "Hey! How are you? Bye!" isn't enough. Male persons, who want's to be with me, are interested in another way.. I like a guy in a non-romantic way. I like to hang out with him. I like his company. Everything is just fine, but then he fucking needs to get physical. Hate that! I'm not looking for a relationship. Another thing I don't like are cheap sloppy lines as "You're so beautiful.", "I'd give anything for you.", "Your eyes are like ocean and I feel like I'm drowning when I look in them.". The sucking part is when it's said many many times. One-two times are okay.. Is it really neccessary to say thousand times that you're intrested in my appearance? Isn't there something else to talk about? Is the look only thing I got? "You're gorgeous!" and I'm like what the hell I'm supposed to say? Thank you? Outside I'm ordinary. "You don't see yourself as I see you.". I've seen myself more than you have. I just wanna have good time not to hear about my appearance. I am what I am. I miss my friends in Estonia so so much. :/ The guys there didn't try to hit on or something. Only friendship and that was great, even though sometimes I wanted more. I got used to it and now it's weird to have another kind of attention that much.

It's painful to have a broken heart, but it's also painful to brake someone elses. To see the pain in their eyes. You wish you could feel the same, you even try to feel the same. You're the only thing that makes him feel good and stay away from bad things. You hope that he stops having those feelings. Only time can help...

There is a great thing too. My estonian friend has a competiton in Uppsala. I'm so excited to see him finally! So glad that I can be with a person who I have known in a longer time and with who I can speak my language. Wonderful!

Svenska flicka

2011-08-20T05:18:00.000-07:00

Üleeelmises postituses rääkisin, et mul oli unes 2 väikest tütart, nüüd üks sõps nägi unes, et meil oli 2 eksootilise välimusega nunnut tütart. Kas see on märk? Tuleb hakata tüdruku nimede peale mõtlema :D

Neljapäeval algas kool. Ma käin Hebys(väike linn, mu kodust kuskil 5 km kaugusel) SFI's, mis ongi mõeldud Rootsi sissetulnudtele rootsi keele õppimiseks. Minu rühmas on ainult 1 mees, Remku, kes on pärit Hollandist. Siis on Marjam Afganistaanist, Fru Kamerunist, Özlem Türgist, Halima Palestiinast, Ella Poolast ja üks tailanna, kelle nime ma ei tea. See tailanna on NIIIIIIIII ILUS! Täiesti haige. Üldse kõik tailannad, keda ma kohanud olen, on ilusad. Ella.. oleks ta selline nagu meie Ella, oleks ma võisees, aga ta pole. Ta on lihtsalt väga poolane. Halima on nunnu vanaemake, kes oskab inglise keelt. Respekt! Vahetundide ajal käivad noored palestiinlased teda aitamas ja seda on tohutult nunnu vaadata. Need pealaest jalatallani kinni riietatud tegelased on nii kokkuhoidvad. Halimal on raske harjuda vasakult paremale kirjutamisega. Ma ei oskaks ka ühtäkki hakata vastupidises suunas kirjutama. Esimesel päeval pidime kaardil näitame, kust me tuleme. Özlem läks kaardi juurde ja otsis 10 minutit oma endist kodu. Lõpuks õpetaja palus tal tagasi lauada istuda. Sellel naisel pole vist palju kokkupuuteid kaardiga olnud. Aga ta on tore. Ta kaksikõde, kes käib edasijõudnute rühmas, on ka äge. Fru on mõnus šhokolaadinaine, kellel käib tere juurde alati ka sõbralik naeratus. Marjam on ainus meie rühmast, kes on minust noorem. Ta on 18 aastane, habras ja kleenuke neiu, kes on hästi tagasihoidlik. Ta on nii tohutult nunnu oma tagasihoidlikusega. Remku, ainuke mees, on mu lemmik. Temaga ma põhiliselt räägingi. See hollandlane on alati nii energiline ja rõõmus. Ta on nagu mu issi vanuse ja iseloomu poolest. Minu pinginaaber :D Reedel mängisime päeva lõpu poole mingit rootslaste lemmikut seltskonnamängu. Käi ära, kui äge see oli. Kui Eestisse tulen, siis õpetan!

Reedel pärast kooli sain oma karvaste ja sulelistega kokku. Jälle paar uut tutvust. Üks ülimõnusa välimusega šhokolaadipoiss, kes räägib kuskil seitset võõrkeelt. Impressing! Ta oli kuradi enesekindel. Algus oli hea, aga lõpu poole mängis ta oma žansid maha, kui kekutas sellega, mis tal püksis on. Rääkis, et käis Lätis ja Eestis millalgi ja seal läks ta naistele peale oma nahatooni ja kuulujuttude pärast neegrimeestele omapärase keskmisest suurema spermatootja tõttu. Siinkohal tuleb mulle meelde lõik filmist, kus psühholoog üritas ühele mehele, kes kurtis oma enda arvates väikese meheuhkuse pärast, aru pähe panna. Ta võttis tossu "This is never gonna fit here".... Gosh, no tõesti. Suur türa ja suured rinnad võivad pornotööstusesse sobida, aga no olgem mõistlikud. "21st century sex" - vaadake ja harige end selles osas.

Mõni tund hiljem tšekkisin üle ühte treeningut, millest ma juba esmaspäeval ise osa võtan. Eks pärast esimest trenni räägin sellest. Igatahes olen nii elevil. Täpselt see, mida ma tahan :) Inimesed, treener, suhtumine... Perfecto!

Natuke youtube'i ka.

http://www.youtube.com/watch?v=j54SZtIoccs

http://www.youtube.com/watch?v=JSEALUxjwr4

Stockholm Gay Pride

2011-08-06T16:11:00.000-07:00

Pikk vahe. Jaa! Mul on tänasest veel emotsioonid laes, seega asun kohe selle kallale. Triin tahtis juba pikemat aega Stockholmi Gay Pride'le minna. Ajasime seda asja nii, et higi otsaees, aga pekki jooksis kogu meie planeerimine. Jäi siis nii, et ei hakkakgi minema. Eile õhtul istusime koos nagu 2 kanaema ja mõtlesime, et aitab munade haudumisest. Saagu, mis saab, mitteheterosid peab minema tšekkima. Läksime suht hilja magama teadmata, mis homsest saab. Hommikul vara tuli Triin lausa kilgates mu tuppa. Imede ime, et tšikk sellisel ajal juba nii elurõõmus on, kui ta on harjunud tõusma alles pärastlõunal. Paraadile minek! Bussiga Uppsalasse. Olemas. Nüüd esimene rongikogemus Rootsis. Oijeeeeeeeerum. Sada korda leidsime õige terminali oma jõududega üles. Õnneks mulle meeldib väga teed küsida. Ja kellelt ma küsisin? 2 kutti, avara dekolteega pluusidega, pitsaste pükste, päevitunud naha ja üleüldse perfectse välimusega. Ma ei saanud sinna midagi parata, et ma neid vestluse ajal tohutult jõllitasin. Come on, puuderdatud näoga meest ei näe iga päev. Ja mina nägin lausa kahte korraga. Kanni, kui ideaalsed pealaest jalatallani. Jeps, kohe kindlasti mitte straight-guys. Ja selle tüübi hääl, kes mulle teed juhatas. Mitte siuke plikalik, vaid.. mmmmmmmh, pehme ja ülimõnus. Ja nad olid sõbralikud. Ja mina särasin nagu idioot neile vastu. Saime teada, mis terminal oli. Varsagod! Stock'i rongijaam. Orienteerumismängud. Hea, et sealt üldse välja saime :D Muidugi suutsime leida üles 2 eestlast. Meid on ikka igale poole saanud :) Stock on kuradi suur! Aga 2 prod nagu me Triinuga oleme, leidsime kuuma kohe kiirelt üles. RONGKÄIK! Jesjesjo! Pildid ja videod tulevad hiljem facebooki, aga emotsioonid saate kohe :D Mu kriips oli kõrvuni terve aja. SELLINE RAHVAS! Uhh! Üks rongkäigu kuum naine vaatas otsa, tegi silma ja siis midagi vulgaarset.. aga mine pekki, see ei tundunud üldse pervertne. Oleks mees nii teinud, oleks ta kohe molli saanud ilmselt. Oii, millised minnud mehed seal olid!! Ja kuidas nad kingadega kõndisid. Haha! Olin ekstaasis. Pärast rongkäiku istusime jalga puhkama oma uue lemmikkuju - hiigeldildot meenutava juraka lähedale. Selle all oli vägev purskaev. Kogu teema nägi veider välja. Meie lähedale istusid 3 geyd. Üks oli siuke puuderdatud ja värki. Vaatas end klaasseina peegeldusest ja tegi "olen kuum" nägu.. u know - huuled prunti ja nii.. Pärast neid kalpsas me juurde järgmine. "Can I join u?". Vähe siis ei või! Sitaks äge tüüp oli. Lokkidega ja siuke nunnu. Võttis oma pooltühja Veenuse-nimelise veini välja ja pakkus meilegi. Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii huvitav inimene. "Do you like Rihanna? Ok, then I'll sing u one of her songs a little.". Siristas "Only girl"-i oma superhäälega ja vaatas sealjuures mulle nunnult otsa. Jeppppppiiii, jälle tekkis isu ühe gey-sõbra järele. Natsa aja pärast saime kokku Triinu uue lesbi-sõbrannaga. Järjekorde äge inimene!
Teate, kahte tüüpi suudlemas näha pole üldse rõve. Tee mis tahad, aga mina nautisin vaatepilti :D
Tänase päeva hea mõju on see, et meesteisu kadus ära :D Iial ei või päris kindel olla oma orientatsioonis :D:D Nali naljaks, kusi kaljaks. Mitte-heterod on vinged!

Head öö!

2011-05-06T01:43:00.000-07:00

Aitab inglise keelest! Vähemalt praeguseks. :D Alati, kui ma lõpuks blogspoti jõuan (mida juhtub niigi üliharva) ja tahan hakata uut postitust kirjutama, läheb mul meelest ära, mida kirjutada tahtsin.
A jee, meenus... Üks neist oli see, mis unes nägin. Omamoodi õudusunenägu. Ma nägin, et mul oli kaks väikest tütart. Issand jaaaa. Sellised nunnud, blondid. Väiksem kadus ära ja ma olin elupaanikas. Leidsin ta üles. Ma unes arvutasin, kui vana ma olin, kui lapse sain. 18 või 19. Oh ei!!!!!! Isegi unes tuli ahastus, et mul kõik plaanitu jäi tegemata. Kuigi ma armastasin oma lapsi. See unenägu oli vist tingitud mu "Minu.." raamatutesarja raamatutest, kus enamus raamatutest oli mingi perepunumise jutt. Loodetavasti mu sugutung peab vastu kevade mõjudele.. :D:D Okei, ega ma mingi kiimakott pole. :D Anyway, mingi kümme aastat on ikka lastele ei. Tee, mis tahad. Tsölibaat või mida iganes vaja on.

Millest mul veel rääkida oli.. No, üks meeletult pikk etapp mu elus on nüüd läbi. Gosh, ma olen seda aega oodanud NIIIIII VÄGA. 3. mai oli viimane eksam. Eelmise aasta bio ja keemia tulemusi ei tea ma siiamaani, aga ega sealt midagi ilusat nagunii ei tulnud. Läbi sain vast. Kirjand läks kohutavalt. Ma pole üldse rahul. Ma ei oska enam kirjutada. Ilmselt sellepärast, et olen blogi unarusse jätnud. Hea ahv olen ikka. Ühiskonna eksamiga olen kõige rohkem rahul. Isegi arutlus oli päris harašo. Ma olen suht targaks saanud õppimisega :D Kõige põnevam olid rahvusvahelised suhted, eriti kriisipiirkonnad. Teadsite, et Põhja-Iirimaa on üks retsimaid kriisipiirkondi? Neil on isegi oma terrorirühmitus IRA. Igatahes väääääääääääga põnev. Kusjuures, kui nüüd tuli uudis , et Osama bin Laden ära killiti, olin üllatunud, et ta juba varem surma pole saanud. Ladeni teema tundus olevat nii igivana ja hallitav. Peaaegu sama vana nagu Tammsaare :D Aga näed sa, ei olnudki nii vana. Tänu ühiskonna õppimisele sain sedagi teada, et mõiste maailmakodanik ongi olemas. Ma kunagi mõtlesin, et ülilahe oleks omada maailma kodakondsust ja voilaa, kosmopoliit on see fancy sõna, mis minu kohta käib. Kui hästi läheb, saan ÜRO käest autasu Citizen of the World ühel ilusal päeval oma tubliduse eest, millest kahjuks veel erilise märke pole.
Inka eksam.. Siuke keskmine. Masendust ei tekitanud. Suulise eest sain 17 punkti, mis ka mingeid tundeid ei tekitanud. Keskpärane. Nagu kogu mu elu on siiani olnud põmst. A nüüd on see läbi. Nüüd algab aeg, mida ma olen kaua oodanud. Igakord tuleb naeratus näole, kui sellest mõtlen. Kõige põnevam on see, et ma ei tea, mis must sügisel saab. Kus ma olen või mida teen. Ma olen avatud pakkumistele ja võimalustele. Ja see on hea. Hea on olla mitte seotud. Ma tean ainult seda, et ma olen kuskil, kuhu mu jalg pole veel astunud. Ideid on. Lihtsal on tunne, et midagi head on ootamas. Midagi sellist, mida ma olen tahtnud.

Finito. Järgmine kord, kui kirjutan, olen hoopis võõra keelega maal :D

I wanna run run runaway

2011-04-17T06:38:00.000-07:00

Sunday I went to work as always. 4 and a half hours with green onions. Fun fun fun :D I would have been there longer, but my sister needed me to babysit her taughter. After work I visited my father, who lives near to the greenhouse, where I work. He's unbelievably sweet. He bought me a nice jacket and a digital SKIPPING ROPE from Finland. It's really one of the strangest thing :D Yesterday I tried it out. I jumped a thousand times. Good, that granny wasn't at home. Neighbours probably think I'm weird because of all that whipping and stuff. My granny has been in the hospital for over a week and I've become really paranoid. When someone knockes on the door, I try to be as quiet, as I can and pretend that noone is home. Some of those people, my granny knows, freaks me out. Especially those, who drink too much. Beside that, 3 drinkers live in the same staircase. One night, when I went jogging, I stumbled upon a man who was sleeping in the corridor. There were pitch-dark so obviously I scared the hell out of me. When I went back home, he was still there... Why do we have to live in the same house with those people? That's not normal!
Back to my dad now. When I saied him bye, he huged me and said that he loves me. U probably think that's no big deal. I think I haven't ever heard him say that. Anyway I was really touched :)

I'm in love

with a guy I saw in my dreams :D I was thinking that a dream-relationship would be a great thing :D Hopefully someone invents a way to control dreams, so everyone could see in their dreams, what they want. Wouldn't it be great?!

I've been reading a lot of books lately:
* "My America" by Epp Petrone

* "My America2" by Epp Petrone

* "My Argentina" by Liis Kängsepp

* "My Columbia" by Ave Ungro

* "Heroine of the desert" by Donya Al-Nahi

* "Sold" by Zana Muhsen

I like them all, and I really suggest you to read them. Especially the bottom 2 books. I'm addicted to books :D I'm planning to read all "My..."-series :D 2 bottom books are especially good. Those books are all based by a true story.

I feel so bad. "To be, or not to be" is the famous question. It seems to me, that theres no reason "to be". Everything I do, I do wrong. First my granny. I didn't visit her at first and she made me believe I'm a careless person. Then I wrote first time a comment in ekool (an Internet site, where is all school stuff like marks, homework, events and so on), that made a lot of teachers angry for no reason. They misunderstood and thought the worse. Now I wrote another comment where I explained everything. The third thing that upset me, is that people don't like my plans. I thought that it would me cool and special to sing "Billionaire" in our graduation. It's the song of our class. Moreover it would create a positive and joyful mood, which would be great, cause probably everyone would be sad. First people were in for it, but today, when I asked, who would be willing to do the rap-part and only 2 people were willing to do that and I asked one of my classmate, who loves that song, why she don't want to sing, she saied, that it would be inappropriate, cause it's ceremonial thing and that song doesn't suit. She saied that some other estonian song would be better. Now there would be no song. Singing the usual and boring songs wouldn't be that great at all. Though, I gotta say that she was kind of right. But I still stand by my idea. I would have been really special like or class is. Why everything have to be always the same? Why can't we stand out the borderline? Why can't we be us? Well, I gotta think something new. I'd really like to make our graduation and us unforgettable. It just sad, that I'm the only one. I'm thinking more and more about our class. Yes, we're all friendly. Yes, I like the people from my class, they are really sweet and nice. But we don't do almost nothing. Even when we have some collective events, there're still a lot those, who don't come. We are all friends, but we don't have nothing special. :/

Tears are aomething people should keep themself. There's nothing wrong being emotional and open-minded, but crying and later telling others how the tears came out and all isn't necessary.

I feel like I'm nothing special, and it's really sad. I'm invisible. Gosh, how much I wan't to go to Sweden, where my family is. They really truly like me. They see my bright sides. They make me feel good about myself. They love me. Now most people make me feel like I'm the worst human-being. Like everything is do, I do wrong.

I gotta leave, I gotta go,

there’s nothing here for me no more

I gotta be free, I gotta be
somewhere that I can just be me.
and I run run runaway, run run runaway,
run run runaway, I runaway.

We can make it if we try

2011-03-04T15:42:00.000-08:00

We can make it to the top. Oh, yes we can :) haha, "yes we can" reminds me Obama :D By the way, I participated in a speech contest and one of the prices I got were pictures of Obama.. again! (this I wrote a long time ago)

Today is April Fool's day. And today is the day I finally decided to write sth. Gosh, I feel bad that I've been so superficial. I haven't spend time for thinking over important things. I haven't spend some time for my self. Not enough. I like the way thing were before when I were alone quite often. Now I have always somebody around me and I feel more alone then ever. Maybe it's because I don't have my family (my mom and younger siblings) close to me. When we lived together, we actually were in a privacy. Everybody mind theis own business, but it felt good having them near. Guess I'm just use to that feeling that they are with me. I miss them. Everything can't be perfect. Actually my life is quite good. I can't complain. I'm happy that the school is over soon. I'd be even happier when CC finds me family in USA. I want to go there so bad! Recently I read a book from Epp Petrone "My America". I found out a lot of things that I didn't knew before. Like that there's 2 Americas: red and blue. I knew that there's 2 gangs: crips and bloods. Even in my little town exist those, but they're more like wannabes(especially crips). Nothing serious. Then I found out about the consumer habits, about the streets(incredible that there are no pavements in some city-parts). Then I read about how the people felt about the horrible event that took part on September 11th, 2001. I could say that thanks to the book I got a little taste of the life in USA. I wanna know some more. I wanna be there! I wanna be in an american family.

Love is in the air, but I don't care. I like being single. Friendship is the most I need from a guy right now.

Hopefully next time I write will be much sooner :D

Can't hold on to

2011-01-26T12:20:00.000-08:00

Gosh, how much I like Matisyahu. Keep my feet on ground and my head in the clouds. He and his music are great!

I found in my friend's blog a great quote by Remarque: "If you let anything come too near you want to hold on to it. And there is nothing a man can hold on to.". I think I go by that quote. At least now. I can't be bounded with this place. I have to be free to follow my dreams. I know, that when I find someone, I won't need anything more and that's bad. I need to have more ames, more reasons to wake up. That's why I like being alone.

All my mindpower will work for me and things will be just the way I expect and wish. I know it's selfish for wanting what I want but I can't help myself. I need something extra good happen to feel better. One day I'll be much better person. Hopefully. I have good examples.

Gosh, I better don't think anymore. I see only black and white colours.

It consumed me. I was strong out. drifting apart...

Heartbreaking story

2011-01-14T09:13:00.000-08:00

Listen it while u're reading. Love that song.
http://www.youtube.com/watch?v=k9Kf4esMvdE

My friend send me a story and it was so good, that I have to share it with u guys. Please be patient and read it. It's worth every second u spend reading this.

I was walking around in a Target store, when I saw a cashier hand this little boy some money back. The boy couldn’t have been more than 5 or 6 years old. The cashier said, “I’m sorry, but you don’t have enough money to buy this doll.” Then the little boy turned to the old woman next to him: ”Granny, are you sure I don’t have enough money?” The old lady replied: ”You know that you don’t have enough money to buy this doll, my dear.” Then she asked him to stay there for just 5 minutes while she went to look a round. She left quickly. The little boy was still holding the doll in his hand. Finally, I walked toward him and I asked him who he wished to give this doll to. “It’s the doll that my sister loved most and wanted so much for Christmas. She was sure that Santa Claus would bring it to her.” I replied to him that maybe Santa Claus would bring it to her afterall, and not to worry. But he replied to me sadly. “No, Santa Claus can’t bring it to her where she is now. I have to give the doll to my mommy so that she can give it to my sister when she goes there.” His eyes were so sad while saying this. “My sister has gone to be with God. Daddy says that Mommy is going to see God very soon too, so I thought that she could take the doll with her to give it to my sister.” My heart nearly stopped. The little boy looked up at me and said: “I told daddy to tell mommy not to go yet. I need her to wait until I come back from the mall.” Then he showed me a very nice photo of him where he was laughing. He then told me “I want mommy to take my picture with her so she won’t forget me. I love my mommy and I wish she doesn’t have to leave me, but daddy says that she has to go to be with my little sister.” Then he looked again at the doll with sad eyes, very quietly. I quickly reached for my wallet and said to the boy. “Suppose we check again, just in case you do have enough money for the doll?” “OK,” he said, “I hope I do have enough.” I added some of my money to his without him seeing and we started to count it. There was enough for the doll and even some spare money. The little boy said: “Thank you God for giving me enough money!” Then he looked at me and added, “I asked last night before I went to sleep for God to make sure I had enough money to buy this doll, so that mommy could give it to my sister. He heard me!” “I also wanted to have enough money to buy a white rose for my mommy, but I didn’t dare to ask God for too much. But He gave me enough to buy the doll and a white rose.” “My mommy loves white roses.” A few minutes later, the old lady returned and I left with my basket. I finished my shopping in a totally different state from when I started. I couldn’t get the little boy out of my mind. Then I remembered a local newspaper article two days ago, which mentioned a drunk man in a truck, who hit a car occupied by a young woman and a little girl. The little girl died right away, and the mother was left in a critical state. The family had to decide whether to pull the plug on the life-sustaining machine, because the young woman would not be able to recover from the coma. Was this the family of the little boy? Two days after this encounter with the little boy, I read in the newspaper that the young woman had passed away. I couldn’t stop myself as I bought a bunch of white roses and I went to the funeral home where the body of the young woman was exposed for people to see and make last wishes before her burial. She was there, in her coffin, holding a beautiful white rose in her hand with the photo of the little boy and the doll placed over her chest. I left the place, teary-eyed, feeling that my life had been changed forever.. The love that the little boy had for his mother and his sister is still, to this day, hard to imagine. And in a fraction of a second, a drunk driver had taken all this away from him.

This week was our music teacher a brazilian. She spoke about brazilian music and history. It was pretty facinating. She had to come in the lesson on friday also but she got sick. Anyway I asked our teacher who replaced her, why do she like Estonia so much, why did she came here, why is she planning to move IN VÕRU. It's so small and boring town. Our teacher saied, that the brazillian heard somewhere something about Estonia and she got curious. Then one day she came here and she liked my country a lot. She wonderd why are we so sad and when we got everything we need to be happy. Brazilia is quite underdeveloped and there take place nature catastrophes every now and then. People have 2 options: die or fight for their life. Even though there's quite hard, the people are joyful. Anyway our brazilian wants to spread joy :) She's real sweetheart. I like her a lot. She likes snow and the cold :D Amazing, right.

2010-12-23T14:31:00.000-08:00

First days of the new year have been great and so will be all others :) From the first seconds I knew that 2011 will surely be the best I ever had. I'm gonna graduate. 3 months left with my sweet class. My classmates are like my brothers and sisters. I love them! I'll never forget them and in the beginning I'll probably miss them terribly but I hope I won't be too sad. Life goes on and I have so many good days ahead. Better enjoy each day. People come and people go. Some stay and be close to you forever, somes path moves away from urs. It's important to learn how to let go.

I love living. Sometimes I don't like myself but lukyly these days are rare. My friends love me and I love them. What else matters? My future plans are great! I don't worry too much. I believe that next year at the same time I'll be in Sweden with my family. It doesn't matter where I live. When I'm with them, I'm always home. They just moved to a bigger apartment in Morgongova. It's a much better location than where their former apartment were (in Runhällen). Morgongova is closer to Uppsala. Gosh, I even like the name of that place more :D

I love Kertu!

2010-12-20T09:17:00.001-08:00

My dear friend had to write for english class about a friend and she wrote about me. Here it is.

"The person who i´m going to talk about has tought me alot in my life. I could say that she has been my mentor-like she has gave me a lot of importnat toughts to think about.

I met her accidentaly couple of years ago in Rakvere, while she was visiting her boyfriend here. At first she was shy and didn´t even want to look staright into my eyes, but some days later i used internet to get contact with her. She was gracefully suprised to see me wanting to be her friend. Days passed and we started to become closer with every word-it felt like we have so much in common and we had some much to discuss about: people, feelings, relationships, policies, communication...

As well as she has great personality, she shines with happy smile always i´ve met her. The most beautiful thing about her are her almond shaped green eyes what are fitting perfectly with her long slightly streaked blonde hair. She usually wears her hair in ponytale and she doesen´t have a fringe. Her face looks thin and she is fairish. Her pencil thin eyebrows are shaping perfeclty her face and are bringing out her natural beauty. Compeared to me she is about 5 cm taller than i am. Altough she has a great slim figure and tall legs she isn´t wearing skirts a lot but i am quit sure that she would look stunning in skirts and dresses. As all of students she likes to wear casual and comfotable close: like close-fitting blue jeans, different patterned top´s and low-heeled shoes or low-heeled boots. Looking her dresscode i must say that her favourte colours must be green, brown and blue.

Like in the beginning i already started describing her shiny personality i must continue it. As i sayd before, i love everything about her. She can hear all of my problems and give them fair assay. There were also times when we could sit in computer and chat about diffrent topics about 5 hours successively and we didn´t feel bored at all. We had perfect confidence to eachother and when one of us had a problem we could give eachothers a call even in the night time. I also think that we gave eachother support in diffrent situatsions what we had to face in life. Sometimes it felt like we were completeing each other in themes what we at first didn´t know much at all.

But listening and solving the probloms isn´t really all that my firned is good at. She loves sport-especially judo and she was good at it in several years. Unfortunately she injured herself couple of years ago in judo and she has had many surgerys with her knee-but it isn´t as good as it was years ago and makes pain. That is also the reason why she had to gave up judo. But i must say that her love towards judo hasn´t left her, she is still going to competitions with her friends and she is cheering for them.

In conclusion i must say that it is hard to put in words what my friend has gave to me. I feel so lucky that i even met her and hopefully she can say the same things about me. "

Wasn't it sweet? She's so so cute! And I'm also very glad that I met her. There were times when we talked every day. She was my favourite girl and I enjoyed having a conversation with her. It's a pitty that she lives so far away, but like it sayed 'far from distance, near to heart'. Sad that we haven't spoke last year as much as she deserves but I'll make it up to u honey! See u in christmas. Mein Stern! I love u :)

2010-12-10T18:58:00.000-08:00

Hope it's not too distractive that I'm writing in english and u'll keep reading stuff I write. I have to practise.

Best word characterizing last weeks is KINKY. First things sticks in throat, then "21st Century Sex", then positions, then people asking what lingery I'm wearing, then making weird videos, then "Lolita" with it's Humber Humbert who had sexual desires all the effing time. Like my friend said "Please do sexwash to my brain".

It's been crazily busy week. On Monday I felt awful cause I slept only 2 hours. I was in the middle of dreamland and reality. Right after school our class went to Vastseliina's boarding school. Our goal was to do some good. First most of us were quite scared. We thought they will dislike us and threw tomatos or sth at us :D I knew from the start that even if they behave ill, they aren't bad. The more we got to know them, the more I started to like them. When we asked what they want for christmas, thay saied that smoke and such.. Gosh, they were only 9 or 10. Seems like even if they have dreams, they don't believe that dreams can come true. Kids from that school didn't have any plans for the future. How could it be possible?? :/ Life has taken their dreams away. It was so unfair. Anyway I hope that I'll see them again soon.

I won't speak about things I had to do because of school this week, but I will talk about how happy I am, that I decided to go there and not some other school. I love my people. Even some teachers are great! Especially my german teacher :D Gosh, she's so funny! We'll make a party in the last german class. Next week on Wednesday. Can't wait!! And my classmates. Oh damn, they are heaven sent!

I haven't sleep normally for so long time. My usual sleephours extends 2-3 hours. What the hell is wrong with me? :D Luckyly the chistmas holiday starts soon.

I love it when you say "got ya". Ur voice and the way u nod ur head... gosh!

In the absence of the sun you will shine and burn and blaze.

2010-12-01T08:47:00.000-08:00

I forgot to say, that I love my psychology teacher. She's the only teacher who says we're wonderful and remembers it to us in every class we have with her. She's great! Most teachers say's only negative things. And I think they're incorrect most time.

What if you have only a week left. 7 days and then you're gone for good. What would you do with your remaining time?
When I had only a week, I'd like to spend it with my friends. Those who live right here, and those who are far far away. I'll make my dreams come true. I'll swim with dolphins, dance all night, find my magic man and do some more things.. Sorry, it's too embarrassing to tell it here. No, not embarrassing, but too personal.
Then I wonder, why don't I do all these things right now? Why can't I live my dreams every single day? I could have heaven right here on the earth..

I saw a shooting star the day before yesterday. I felt like it saied to me that everything's gonna be alright. :)

2010-12-01T06:29:00.000-08:00

The day before yesterday I had a little crises with my selfesteem. Gosh, how bad it was. People should learn how to love themselves, 'cause they are absolutelly perfect just the way you are. Like in that song of Bruno Mars. Actually I didn't like, that the girl in the video was so gorgeous. Her appearance truly was perfect. It just seemed to be little fake. I would have liked it much more if there wasn't have been so pretty girl.
For me, just to clear it up, perfect doesn't mean that you have to be flawless. Not at all. :)
Anyway me and my selfesteem, we're cool now. :) Stupid me :D

Do you like christmas? And snow? And the peacefulness? I, for example, do. I'd like to have a silence day soon. Then I'm not allowed to talk during the whole day :D Think I'm capable of that. I like to experiment. Think after silence day I appreciate much more the opportunity of talking with my friends whenever I'd like to.
Yeah, christmas is cool :) My mother, little sister and brother comes to Estonia for christmas. That's so great!

I have curly hair today. Seems, like my friends liked it. BUT DON'T CALL ME A BARBIE. I'M NOT PLASTIC. Wanna touch? :D Anyway I had some nice compliments and it made me feel good.

People, compliment each other! Try to see the best of others and let them know how good they are.

Oh, and if here're mistakes, be free to correct me :)

Be positive

2010-11-29T06:29:00.000-08:00

Yesterday in the evening I was thinking that I wanna do something good. Save a life or just make people happy. In the morning I already accidentally did a favor for someone. My lovely jeans took a gum what was stuck under the table. So noone's clothes will be ruin because of that gum. :D Exept mine. But that's okey. I don't mind it. I can cut a hole in my jeans. Very sexy :D

In psychology Cherry and Priit discussed about me becoming the president OF UNITED STATES of AMERICA. Cherry was sure, that I'll be it :D It means I should move there soon. Otherwise there will be no president Ev. Good, that my friends consider me as so powerful girl. lol

Don't care, don't care, don't care.... A thousand times more and I may even believe it. Hahha. I should not care what happens. My happiness shouldn't depend on others. I mean that if someone decides not to talk with me anymore, I shouldn't become sad. Cause there's many other's who likes me and who I like. They won't disappeare. They'll stand by me no matter what. These are the people I should care of but not those who may reject me. I don't like to be rejected :/ So DON'T CARE. Who is willing to hit me, when I still ignore my order and I'll be awfully sad because of rejection? Sometimes I really need to be back on the earth. I, hopless girl, live in the clouds too often. I should be okey. Ofc I will, I always do :)

Oh, and I'll win with lottery soon :D

They say what goes up must come down, but don't let me fall.

Bye!
Don't you guys dear to reject me! :/

Parem kui kunagi varem

2010-11-26T13:35:00.000-08:00

Täna käis meil koolis Valdo Randpere. Ta pidas maha ülivägeva loengu, kuidas ta oma naisega Rootsi põgenes nõuka ajal ja ta väike laps pidi Eestisse maha jääma. Kuidas ta võitles, et saaks oma lapse enda juurde. Kuidas ta saatis A.Lindgrenile kirja ja põmst tänu viimasele saadetigi Randpere tütar oma vanemate juurde. Ta on nii meeldiv inimene! Rääkis, et tema arust on see "Talendid tagasi koju" (vmt) kampaania on täielik bullshit. Et see 25 inimest, kes siia tuleks, ei annaks midagi. Ja miks arvatakse, et just talendid kuskil laiali on? Ta soovitas noortel pärast kooli lõpetamist just lendu tõusta ja siit minema põrutada. Näha, olla, õppida ja kui tahavad siis tagasi tulla. Ma olen su poolt! Kogu loengu teemaks oli "Kas sellist Eestit me tahtsimegi?", millele meie külaline lõpuks vastas, et jah. Järjekordselt oli tal õigus. Eesti on ikka sitaks arenenud. Jah, siin pole küll täiuslik, aga ikka kõvasti parem, kui varem. Võib-olla kunagi, kui olen oma trippimised ära teinud, hakkan kodumaad igatsema ja leian, et siin on ikka kõige parem. Võib-olla. Praegu aga tahan kogu maailma tunda ja kogeda. Oleks selline asi olemas nagu maailma kodakondsus, siis ma hakkaks maailma kodanikuks. :D

Mis vahepeal toimunud on? Ma olen nii effing õnnelikuks saanud, et ma tõesti tunnen, et suudan kõigega toime tulla. Mu hinded on paremad. Ajaloo arutluse sain viie, kuigi ma sakin arutluste kirjutamises ja pealegi ei tundunud, et hea töö sai. mu suhted teistega on soojemad, mu suhted iseendaga on teinud läbi tõelise progressi. Life is WODNER FULL. Ma pole vist mitte kunagi niimoodi säranud. See, mis toimub, on nii ulmeliselt hea, et vahepeal mõtlen, et olen totaalselt segi läinud ja kujutan asju ette. Aga ei. Kõik on nii reaalne. Ja võimas. Uskumatu! Ta lubas, et temaga olles lähebki kõik ainult paremaks. Jah, läheb. Ja kui ta mingil põhjusel peaks kaduma, olen ikkagi superõnnelik, sest see, mis ta mu maailmale juurde on andnud, on vapustav. Ta täiendas mind, ta avas mind. Saatus, ma tänan sind, et ta mulle saatsid. I wear my sunglasses, cause he's shining so bright. Mõni ütleb selle kohta, et ma olen armunud. Rumal armunud tüdruk. Ma ei tea, mis see on, aga see inimene paneb mind ennast hästi tundma. Ausalt, mind ei huvita, kui mõni ütleb, et ma olen nii naiivne. Solvaku, kui tahavad. Kadedus on see lihtsalt. Nad ei tea midagi. Nad ei tea, mida ma tunnen. Jumal küll, enam ammu ei oota ma meestest sittagi. Ja kui usungi, et ta on hea ja aus ja siiras? Peab siis inimestest alati ainult kõige halvemat arvama? Ma elan olevikus ja olevikus on hea. See just ongi oluline. Olla õnnelik. Ma ei tea kaua see "teema" kestab, kuid peamine on see, mis praegu on.

2010-11-17T10:11:00.000-08:00

Iga päev on uus tunne. Üks kord olen hullult õnnelik, et ma ei tunne vajadust kellegi järele (vastassugupoolt pean silmas), siis järgmine hetk olen liblikaid täis ja leian vana tunde üles ning kolmandal hetkel tahaks nutta, sest avastan, et mul pole teatud isikust ikka veel ükskõik. Oeh, kui masendav see on. No ma ausalt ka, ei taha mingit meest. Päriselt! Aga siiski ei suuda ma külmaks jääda. Effing nõme on. And I can't do nothing about it. Rõve! See on nii tobe, kuidas ma võin selgelt tunda, et mu süda kiiremini ja kõvemini taob, kui ta lähedusse satub. MIKS? Pagan küll! Miks ma olen selliseks loodud, et kui inimesse ära kiindud, siis vahet pole, mida ma ka ei teeks, ei saa ma sellest tundest lahti. No pika aja pärast saan, aga siis pole ka garanteeritud, et see tagasi ei tule nagu bumerang. Väkk väkk väkk. Iiveldama ajab, kui hale see kõik on.

Täna on madalseisu päev nagu näha. Peale selle, et ise genereerin probleeme, tulevad need reaalsed ja tõsised probleemid ise ka ligi nagu kärbsed kärbsepaberile. Võibolla ongi hea, kui need PÄRIS probleemid mul on. Ehk jääb siis vähem aega ise tekitatud jamade jaoks. Uhh jeerum. Vihkan end sellepärast, et ma nii saamatu olen, et ma teen vähem, kui ma suudaks. Näiteks praegu peaksin olema mere taga toeks, aga ma idikas sean kooli takistuseks. Ma loodan, et hiljem seda kahetsema ei pea. :S Lihtsalt ulme, kui eraldatud ma olen oma perekonnast. Ma hullult loodan, et kõik läheb nii nagu ma plaanin ja.. mhh :/ Ma tohutult tahaks.

Heaven on the earth

2010-11-05T14:20:00.000-07:00

Enne vaheaega oli mu elu kohtav. Pigistasin endast välja nii palju, kui suutsin ja lõpuks olin tühjem kui neegrilapse kõht. Ma ei meeldinud endale enam. Õnneks oli mul väljapääs sellest kõigest. Rootsi Kuningriik. Sellepärast ootasingi vaheaega. Pärast poolt aastat oli mul võimalus ema, õde ja venda näha. Lisaks sain minna riiki, kus ma varem pole käinud, aga väga olen tahtnud minna. Ma armastasin Rootsit juba enne sinna jõudmist.

Pühapäev. Häälega Tallinnasse minek. Mul vedas. Sain kohe peale. Kahe autoga sõitsin. Teine autojuht algul hirmutas täiega ära. Tal oli seljas poolpikk nahkmantel ja peas nahkmüts, mis kattis vaid pool tema paljast pealage. Ta nägi tõepoolest kahtlane välja. Õnneks polnud välimus ja iseloom omavahel seotud. Tüüp rääkis, kus ta reisinud on. Täpselt see teema, mis mind huvitab.

Laev väljus 18:00. Taas olin lucky bastard. Sain üksikkajuti. Algul mõtlesin, et lähen häävin fanni, aga no.. Jäin oma kajutisse ja pidasin maha private party. Vaatasin telekast ka, mis laevas toimub. Mingid tüübid tegid strippi. Põnev! Esmaspäeva hommikuks olin kohal. Stockholmis pidin bussile minema. Pilet oli juba tellitud ja mu nimi oli bussijuhil kirjas. Esimene buss, mille juurde läksin, oli õige. Järjekordne vedamine. Sealt sõitsin Uppsalasse (~70 km). Uppsalas tuli õde koos ema bossiga mulle vastu. Oii, kui hästi Triin lõhnas! Uppsalast sõitsime autoga Vängesse(~30 km). Vänges läksime Triinuga bussile ja sõitsime Hebysse(~50 km). Jube eks? :D Sõit sõidu järel. Koguaeg oli tunne, et no nüüd võiks küll kohal olla :D Lõpuks olime. Läksime Triinu kooli. Hämmastav, kui informeeritud kõik mu tulekust olid. Inimesed olid supersõbralikud ja head mu vastu. Eriti Rakan :D:D He was staring me like I'm some person. I tried to stare back, but I couldn't handle it :D When I saw my little brother, I was amazed. He is so much taller and not so cute as he were before :D He is a big boy now. I like when he speaks swedish. It sound so sweet. :) After school we went home. Another buss-ride. 15 km to Runhällen. I liked the apartment. It was small but sweet. Siis sai Triin telefonikõnesid. "Kas su õde tuleb meiega välja? aga kui me peo teeme, kas ta tuleb?". Armas :)

Teisipäeval käisin koolis kaasas. Jummel küll sõbrad, sellises koolis tahaks isegi käia. Meeldis! Tähelepanu sain seekordki rohkem, kui väärt olen. Vahelduseks on väga hea olla kuskil, kus oled nähtav. Ausalt, vaikselt tekkis tunne, et ma olengi ilus, tark ja osav. Naljakas, kui Eestis olen eikeegi ja siis mingis teises riigis... Oeh. Ma ei hakka eitama, et ma nautisin seda kõike. Vahepeal oli ebamugav, aga sellegipoolest meelitav. Ma passisin enamus ajast ühes klassis. Keeleõppeklass oli too. Nii nunnu oli jälgida kuidas noored poisid eputamas käisid. Kes õppis mingi eesti keelse lause ära, kes seisis mu laua ees, kes piilus ukse vahelt. Üks väike tüdruk oli ka hullult armas. Ta läks põlvili, pani käed kokku ja ütles "I love you". Kui ma lugesin, istus ta oma raamatuga mu kõrvale ja hakkas ka lugema. Seal oli veel toredaid tüdrukuid.

Kolmapäeval läksin emmega tööle kaasa. Ta on koristaja. Tubli emme mul :) 8 tundi 5 korda nädalas. Siuke trenn ikka. Mamps on jummelest kokku kuivand sellega. Kui bussiga Hebysse jõudsime ja seal pussipeatuses Runhällenisse minemiseks bussi ootasime, saime Triinu ja Johannaga kokku. Teate, kui ilusasti kõlab rootsi keel eestlase suust? Mmmmmmm.

Neljapäeval pidime emmega Uppsalasse kluppi minema, aga see jäi ära, sest Rakan uuris välja, et siis pole pidu normaalsetes klubides. Tüüp sebis oma venna autoga meid Uppsalasse viima. Suht vägev oli. Iraaklastest kolm venda ja siis meie Triinuga :D Läksime piljardit mängima. Suhelda nendega ei saanud, sest inglise keelt nad ei osanud ja rootsi keelt Triin eriti ei haba veel. Nii, et kehakeel ja näoilmed workisid. Kõik, kes muga piljardit on mänginud peaksid teadma, et ma sakin :D No, seekord läks õnneks ja olin kogemata pro mõnel löögil :D

Reedel pidu Johanna pool. Oioioi :D Pidu sisaldas kõike! Ausalt, üks sündmusterohkemaid pidusid. Siuke action.

Laupäev. TRAVIS MCCOY JA BRUNO MARS STOCKHOLMIS. Isssssssssand, kui hea see oli! Isegi emmele meeldis. Emmele on üldse mu muusika meeldima hakanud :D Näiteks Cutmasta-Kuukivid ja pärlid läks talle peale. Igatahes see kontsert jääb mulle elulõpuni meelde.

Pühapäeval veetsin põmst terve päeva uute rootsi semudega. Minu viimane päev nendega. Rakan andis mulle mälestuseks käevõru. Shafik andis oma kaelakee ja käevõru. Hästi hästi hästi armas.

Jõuluvaheajal lähen tagasi. Raudselt. Juba igatsen kõiki. Eriti oma õde ja Johannat.

2010-10-18T11:15:00.000-07:00

"Eestlaste sõnaahtruse tõttu plaanib Eesti Keele Instituut kasutusele jätta vaid viis käänet - mõnitav, ihaldav, omastav, äraütlev ja mittemidagiütlev. Lisaks kaalutakse, kas mitte lülitada grammatikasse ka umbusaldavat kõneviisi ja mõningad ringkonnad tunnevad puudust järelminevast käändest. See vastaks küsimusele: kes läheb järele?"

Täna olin doonor ja loovutasin 450ml (vist) oma 0 positiivset verd. Kui keegi tahab mu positiivsust, siis küsige vaid. Tegin väikest uuringut ja sain teada, et mu veri on väga mõttetu ja levinud. Positiivse veregrupiga on 83% eestlastest. Negatiivsetele aga positiivne veri ei sobi. Kuigi 0 pidi sobima kõigile, ei sobi minu positiivne veri negatiivsetele kahjuks. 0 negatiivne on unikaalne. Tahaks olla negatiivne :( Tahaks, et mu veri oleks kõigile hea :/ Noh, aga null positiivne on peaaegu nagu negatiivne ju :D Null ehk mitte midagi. Olen mitte midagi positiivne. Oh, ma ikka nii excited oma veregrupist. Andeksi. Igatahes huvitav tunne oli ajul, kui ta pahandas minuga peavalu näol, et ta saab liiga vähe verd.

Täna saime tähtsad kirjandid kätte. Kui õpetaja kommenteeris neid, siis ma tõsiselt kartsin, et mu kirjandist midagi head ei tulnud. Kätte sain, oli paberil 5 kahe miinusega ja õnneks vähem punast, kui enamusel, aga tee mis tahad, mul on tunne, et sain ebaõiglaselt hea hinde. Ma tunnen, et ma polnud seda väärt. Tunnen, et sain viie sellepärast, et ma olen Eveli. Arvan, et õpetaja lihtsalt ei tahtnud mulle nelja panna. Oeh :( Väga niru tunne on. Anyway võin panna selle siia ka kunagi. Teema mulle iseenesest suht meeldis, aga mõtted on mul tühjad, igavad, pointless.

Scmetterlingen haben in meinem Bauch gefliegt.

Pikakannu metsade vahelt

2010-10-16T11:05:00.000-07:00

Mul on tunne nagu oleksin seesama Eveli, kes 5 aastat tagasi, kui ma veel siin, Pikakannul elasin. selline nunnult tagasihoidlik ja arg. Siis on veel mingi siuke kihelus sees. Nagu külmavärinad pooleldi. Seda tunnet on raske seletada. Viimasel ajal on mul olnud palju selliseid mälestuse tundeid. Mingid lõhnad, kohad, laulud... ikka tuleb meelde mingi konkreetne tunne, mis mul teatud ajahetkel oli.

Täna oli suur kooriproov. Kestis umbes 4 tundi. Kuna mu õde oli teatud põhjustel suremise äärel, võtsin Mannu endaga laulma kaasa, et õde saaks rahu ja vaikust. Ja oii jeerum, mis tsirkus sellest välja tuli :D Algus oli suht ladna, aga lõpu poole hakkas see pisike metskiisuks. Ronis mu otsas ja nööpis kampsunit lahti koguaeg :D Hea, et ta oma keeletamistrikki ei teinud. Muidugi tegi soolot ka, kui kooriga laulsime, musitas laulikut, vaatas kooripoisse kurjalt jne :D Kurtis, et poisid ütlesid talle "Jou!" :D Aga see-eest olid kõik tädid ilusad.

Eilne õhtu, oii sõbrad, kui te vaid teaksite, naeraksite koos minuga :D Terve tänane päev olen omaette muiganud. Ausalt, tahaks kõva häälega naerda vaid :D Uskumatu, kui metsikuks võib õhtu kiskuda. Vähemalt on meil üks sõber juures :D:D:D Täiega sorri, et siin omaette naeran, aga ma lihtsalt ei või avaldada, mis juhtus :D Pealegi mulle hullult meeldib kiusata oma salatsemistega :D

Nii palju koolon D-sid pole mul elusees ühes sissekandes olnud vist.

Ich liebe all of teid mucho mucho.

2010-10-13T11:34:00.000-07:00

Hei :) Kuidagi nii tagasihoidlik on olla siin. Nagu näeks vana head sõpra, keda pole jupp aega näinud. Küllalt kaua, et vestlus alguses pisut kohmakas on. Nii on mul praegu blogiga ja ausalt öeldes üldse kirjutamisega. Kahtlustan, et mu ajul on midagi viga, et ma teen midagi väga valesti endaga. Ma ei suuda keskenduda. Näiteks tahtsin ma mingi päev kontrolltööks korralikult õppida ja selgeks saada midagi, aga vot ei võtnud see pagana pea mul. Lugesin tuimalt. Ja mu kirjutamisoskus. Õhh, see häirib mind kõige enam. Ma pole enam oma kirjanditega rahul. Tunnen, et minus pole enam midagi. Olen end ammendanud. Esmaspäeval oli tahtmine tõsta käed üles ja anda alla. Ma ei saanud hakkama enam. Tundsin end ülimalt rumalana. Naljakas, et matemaatika suudab mind nii rivist välja lüüa :D Ma ei saa sinna midagi parata, et see aine paneb mind võistlema. Tahan olla üle keskmise. Ausalt, tahaks tark olla. Või no natukegi intelligentsem. Ja esmaspäeval.. õhh. Nutuäärel olin. Kogu see pinge.. kool, autokool, lapsehoidmine... Muide täna olen kolmest saati last hoidmas. Mul pole selle vastu väga midagi, aga lihtsalt muud asjad kannatavad. Eeskätt mu uneaeg, sest ma jopskin võtan endale ju lisaks olemasolevatele kohustustele veel kohustusi. Mu "must to do list". Kõik läheb kergemaks. Varsti. Aitab halast.

Neljapäeval käisin mingi luulelaagri sarnasel asjal jälle. Seekord oli aint Võrumaa noored. Väga noored. Läksin küll vastumeelselt sinna (pidin samal päeval õppima, õppima, õppima). Õpetaja tahtis, et ma sellest augustikuu ENKO laagrist räägiks. Olin ju ainus võrukas, kes seal käis. Üllataval kombel ma ei pabistanud teiste ees seistes ja rääkides asjast, millest ma eriti midagi ei mäletanud. Isegi mu hääl ei värisenud. Näed, vahepeal olen ikka tubli ka. Need mõned tunnid, mis seal olin, olid head. Isegi kahetsen, et ei jäänud sinna edasi. Öösel oli nii mõndagi juhtunud.. :D Oleks tahtnud tunnistajaks olla seal ja pärast koolis näpuga näidata ja naerda mõne üle. Oih, nii on õel :/ Päh, Ev! Mm, kas on imelik iseendaga rääkida?..

Tänane oli vahva. Teised 12ndikud läksid Tallinnasse, aga ma jäin Võrru, sest muidu poleks jõudnud tööle. Seega hommikupoolik oli vaba. Kuni kella kaheni. Mina muidugi läksin teiseks tunniks kooli matat järgi vastama ja siis õppima. Õpetaja andis mulle töö kätta ja lubas mul minna ülesandeid lahendama kuskile. Läksin raamatukokku. Seal avastasin, et mul pole mata vihikut kaasas. Ilma selleta ei osanud ma aga neid ülesandeid lahendada. Tänu mu supermälule. No, siis ma jooksin koju. Otsisin vihikud, paanitsesin. Ei leidnud. Jooksin tagasi kooli. Vaatasin uuesti oma kotti ja voilaa. Vihik oli kõige peal ja nii nähtaval, kui vähegi võimalik. Siit moraal: ära paanitse, kui sa midagi otsid :D Joosta sain.
Koolivabal päeval olin mitu tundi koolis. Olen normaalne või mis? Mulle peab ikka hullult seal meeldima :D No. Ja siis tuli autokooli sõit, milles ma taaskord sakkisin. Ja siis lapsehoidmine. Mulle nii meeldivad Liisu vanemad!

Oki, mul kiire koju minekuga.

Tsauuuuuuuuuuuuuuuuu

Kui kellelgi mind vaja on siis teadke, ma olen alati olemas.

2010-10-01T09:43:00.000-07:00

Liana blogi sissekanne, kus ta mainis, et tema sünnipäeval (6.august) visati Hiroshimale tuumapomm ajendas mind vaatma, mis minu sünnikuupäeval juhtunud on. Huvitavamad panen ka siia (eesti keeles ei kõla hästi, seega kirjutan need inglise keeles, sorri)

Africa Day
Day of Youth
Geek Pride Day
Integrity Day
National Missing Children's Day

Day of Youth... Integrity.. jeps. I appreciate the youth. It's terribly sad to watch, how people around me changes. They grow up. No, that's not bad but it's still awully sad to see it how they lose their youth. Spend major part of their lives living for the precious Other Half. They disappear. It's like they doesn't exist anymore. They are happy but it seems to me like their dreams are vanished. They don't live their lives, the life lives them. In fetters, in their own little box. They are completely happy with their lives. I don't understand. I'm content with my life too, but I know that I could do better and oh, I will do better.. soon! Peoples values are different, patently. Uh, it really tears me apart to see how youth thirst of life silently fades. Life without great dreams, without reason to live. I love people who has the fire in their eyes. I love the faith in disbelief, 'cause now I know that I can pull off with things which I previously thought are impossible. Dream and react.

Eesti peale tagasi. 1. okt oli mu viimane õpetajate päev. Tunnid kestsid vaid 30 piinavat minutit. Esimene tund oli mul inka neljanda a klassiga. Mängisime mingit mängu ja pärast mõnda minutit sain aru, et neile see väga peale ei lähe. Isegi mul oli metsikult igav. Mis siis veel neil, kes nad armastasid tegutseda. Küsisin, mis nad teha tahtsid ja.... Kord läks käest pisut, aga ausalt öeldes ei häirinud see mind. Absoluutselt! Natuke korrale vb kutsusin. Järgmine tund oli saksa 9.b-ga. Teadsin kohe, et nendega pole mõtet hakata midagi korraldama. "Mul on teile ainult üks ülesanne. Öelge kes on puudujad?". Siis natuke rääkisin ns maast ja ilmast. 2 tüdrukut lasin koridori akna juurde rääkima. Anarhia ühesõnaga. Aga nad olid vaiksed ja rahulikud. Kui ma klassist välja läksin, pani Martin oma sõpsudega klassist plehku. Pärast tuli välja, et nad olid pahandust teinud ja tehti ettepanek nad kooli nimekirjast eemaldada. Tubli Ev! :D Sinust saaks hea õpetaja. Kolmas ja ühtlasi viimane tund oli inglise keel 4b-klassiga. Minu lemmikud :D Väga ülemeelikud. Mulle meeldis nende energiaüleküllus. Üks mu lemmikpliks nägi välja nagu Lindsay Lohan filmis "Kaks tilka vett". Ta oli väga metsik! Tegi poistega õhupoksi, niheles koguaeg, mängis tiigrit, püüdis oma klassivenda ära needa (ofc käisid sinna juurde tema metsikud pilgud ja graatsilised käteliigutused). Ühesõnaga oli ta ägedaim väike tüdruk, keda mu silm näinud on. Kas ma keelasin, käskisin, piirasin? EI! Kui tund sai läbi, andis üks pisike tüdruk mulle lille ja aitas toolid üles panna. Üks väike poiss tuli ka klassi tagasi mulle appi. Jättis positiivse emotsiooni. Kui ma lugesin Liana sissekannet õpetajete päevast jäi küll karp väga lahti. Tal käis ikka korralik action. Liana, olen su üle uhke!

Triin (mu Rootsis elav õde) läks oma afganistaanlasest eksiga afganistaanlaste peole, kus oli terve hunnik afganistaani poisse, kes tantsisid nagu naised ja ta oli ainus naissoost isik seal. Armastan seda, kui sürrilt see kõlab.

Faithfully yours

Eveli

2010-09-24T12:04:00.000-07:00

Heips! Alguses hakkasin inglise keeles kirjutama, aga siis sain aru, kui jubedalt ma selles sakin, nii et ei üritagi hakata siin pingutama ja kirjutan parem koduses eesti keeles. Kodune.. sellist asja pole ammu tundnud. Kodu.. Endiselt pole mul kodu ja peret. Nii imelik, kui see teile ka ei tunduks, ei suuda ma enam õppidagi, sest vanaema juures, kus ma praegu elan, pole mu kodu. Lisaks on mul õppimiseks vaja ka arvutit. Weird, aga nii juba asjad on. Aeg ajalt kujutan ette, kuidas emmel, Triinul ja Arturil seal kuningriigis teisel pool merd läheb. Minu kujutlustes läheb neil hästi. Mu kujutlustes olen vahepeal koos nendega. Võibolla oleks pidanud nendega kaasa minema. Jah, raske oleks olnud, aga mis siis! Mõne kuuga oleks rootsi keelega sõbraks saanud ja ... oleks, jälle see nõmekas oleks. Igatahes olen saanud nendega veitsa rääkida. Jep, neil läheb ülesmäge. Tagasilöök tuli ka. Nimelt murti emme autosse sisse ja varastati mitmete korterite võtmed. Emme on koristusfirmas tööl ja käib kortereid küürimas, sp olid tal igast võtmed. Igatahes mingi idikas pätsas need ära ja 2 korteriomanikku nõuab lukuvahetust. 1 lukuvahetus on kuskil 3000 krooni, nii et jeps... Loo moraal: ära kunagi jäta väärtesemeid autosse.

Kuidas mul läheb? Superhästi. Olen enamus ajast rõõmus ja positiivne, käin tööl (lapsehoidmine), läksin autokooli, külastan kooli. Tegemist on peaaegu igaks päevaks. Olen õnnelik. Sain lahti kinnisideedest. Olen vaba. Ausalt, hea on! Olen rahul. Ootan vaheaega. Oiiii, kohe räägin miks ta my cup of tea tuleb :)

Kavatsen minna mõne sõbrannaga Rootsi. 30. oktoobril lähen Göta Källare'sse Travis McCoyd ja Bruno Mars'i kuulama. Liblikad keerlevad kõhus, kui sellele mõtlen. Üüüüüüüh! Lisaks sellele oleksin mitu head päeva Rootsis, näeks emmet, Triinu ja Arturit, oleksin rootslaste keskel. Mmmmmm. Rootslased on mu top1 rahvus vist. I wonder why... :D Rootsi keel... oi deem. Nii vähe ongi õnneks vaja. Jah, vaheajale mõtlemine topib mu näkku iseenesest naeratuse. Mõni üksik nädal veel.. Aeg läheb õnneks kiiresti. Eriti mu kool-autokool-lapsehoidmine stiilis elul läheb aeg superkiiresti. Mulle meeldib see. Mida vähem vaba aega, seda vähem aega tunda end üksi ja mõelda elu kurvaks.

Viimasel ajal leian end mõtlemas väärakaid mõtteid. Näiteks esmaspäeval autokoolis. Õpetaja seletas midagi tahvli ees. Vaatasin tuima näoga. Keha oli seal, ise olin hoopis kuskil mujal. Ühes pervokas mälestuses. Nägin silme ees asju, mida tegelikult mu silmad tol hetkel ei näinud. Kui ma lõpuks aru sain, kui haige see on, mis mu peas toimub, kiskus suu iseenesest naerule. Tõesti, see on ülimalt friik :D Mul pole mingeid kahtlasi ihasid. Hormoonid ei mölla. Lihtsalt iseenesest tulid mingid mälupildid ja sealt edasi tegi fantaasia oma räpase töö. Tahes tahtmata. Tekib tunne nagu elaks mu see peale minu veel keegi. Keegi metsik, rebel, naughty. Las elab :D Ta teeb mulle nalja oma imelikkusega.

Marise (kes omakorda sai idee Marilt) 18 asja enne 18 aastaseks saamist inspireeris mind sama tegema. Tegin ka listi. Lausa kaks. Üks on "Must to do list 2010", teine "Must to do during my eurotrip". See 2010 aasta must-to-do's on kuude kaupa pandud kirja, mida ma tegema pean. Näiteks septembrikuus on:

Mehis Heinsaare loominguga tutvumine
2 nädalat pilatest
Rattaga Tartusse sõitmine
Kitarril "When you say nothing at all"
*****'i leidmine

2 esimest on tehtud, kolmanda teen homme, neljas jääb vist ära ja viimane on puhtalt saatuses kinni, sest omalt poolt olen andnud juba piisavalt, et leida... jeps.
Mulle nii meeldib see listide teema. See sunnib mind tegutsema, kui ma peakski jääma mõttetult vahtima. Eurotripi list on.... uuuh :) Seda on hea lugeda, sest ma tean, et aasta pärast tripil viin kõik ellu, mis seal listis on. Tahan endale näidata, et suudan oma unistusi ja eesmärke järgida, et mul on piisavalt südikust.

"..kunagi ei takista Armastus inimest Oma Loo otsimisel. Kui nii peaks juhtuma, siis sellepärast, et see ei olnud tõeline Armastus, see, mis räägib Maailma Keeles." (P.Coelho "Alkeemik")
Inimene on nagu ta on. Tal on õigus unistustele ja vabadusele neid ellu viia. Isegi tähtis Teine Pool ei peaks teda takistama. Veel vähem muutma.

Lugesin just läbi Mehis Heinsaare "Artur Sandmani lugu ehk Teekond iseenda teise otsa". Selle peategelane on mees, kes lasi oma Teisel Poolel ja tervel üldsusel summutada oma Mina, mattis maha oma unistused ja hakkas elama üksluiset ja rutiinset elu nagu ülejäänud inimass. See elamata jäänud elu hakkas teda niimoodi piinama, et lõpuks läks ta hing rändama. See paistis olevat midagi astraalrännaku, unistamise ja unenäo vahepealselt, mis ta läbi elas.
Ma vihkan, kui keegi kedagi muuta tahab või etteheiteid teeb. Käseb või keelab. Pean silmas sellist "käseb ja keelab" mis pole seotud kasvatamisega või õpetamisega vaid puhtalt teise inimese muutmisega endale meelepärasemaks. Miks ei suuda mõni võtta inimest nagu ta on?Koos tema heade ja halbade külgedega. Ütlen selle peale vaid üht: BÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ!

Homme on mul ees pikk rattasõit, seega aitab tänaseks. Pealegi pole mu silmad enam harjunud vahtima tundide kaupa arvutiekraani.

Tsauuuuuuu

XOXO

2010-08-29T02:34:00.000-07:00

Go ahead and say goodbye,

I'll be alright.

Go ahead and make me cry,

I'll be alright.

It sucks when I do willingly things that I actually hate. I wanna be proud of myself. I guess doing stupid things is in humen nature and I'm a regular erring human being (just making excuses). I don't regret anything but I'm angry on myself that let my feelings show. I don't like when I'm baldfaced. Seems like everybody can see what am I thinking.

"Oeh, jälle see metslane puges su sisse."

One day when I strolled around the town with Tiina's child my former teacher walked to me and sayd "Oh what a beautiful baby. Is it yours?". My jaw fell to the pavement and my eyes were wide open. I was shocked! I'm too young for it despite the fact that my mother had her first child when she was only 17. Different times, different life.

2010-08-27T14:55:00.000-07:00

Olime puhkusel Triinu, Arturi ja ühe tüübiga, kes oli mu tuttav. Olime hotellitoas, kus see tüüp terroriseeris meid. Me ei tohtinud välja minna loata. Ma ei mäleta (v ei teagi), mis plaanid tal olid. Vist minu omamine. Nagu kaksikute iseloomustuses seisavad, et nad tahavad parterit ainult endale. Ütlesin, et pean vetsu minema. Ta lubas. WC asus hotellitoast koridorist kõndides umbes 20 meetrit eemal. Mu eesmärk oli minna esimesele korrusele (olime kuuendal) vastuvõttu ja leida keegi, kes mind aitaks. Lifti ukse avanemine võttis palju aega. Otsustasin minna trepist, mis oli päris pikk. Varsti jõudsin esimesela korrusele. Tõmbasin mingi hotellitöötaja väikesesse ruumi, mis osutus vetsuks. Päris weird oli. Siuke pervokas värk tundus teistele vast. Igatahes rääkisin tollele tüübile kõik kiiresti ära. Lahkusime wc-st. Triin ja Artur olid allkorrusel ja vaatasid multikaid. Vaatasin koos nendega. Mõtlesin, et peaks sellele terrori-tüübile ütlema, kus oleme ja mis teeme. Ma ei tahtnud teda vihastada. Kartsin teda. Härra Terror jõudis just liftiga alla. Lift suitses. Mingi rike. Ta ei näinud mind. Läksin teise liftiga üles, et oma olulised asjad võtta. Tuba oli piinlikult korras ja esialgu ei leidnudki oma asju. Osad oli see terror-mees ära võtnud. Tegin väga kiiresti. Kartsin oma väikese õe ja venna pärast. Liftiga alla minna ma ei julgenud, sest tundsin, et Härra Terror tuleb sealt just välja. Otsustasin treppide kasuks taaskord. Vastu tuli 2 noormeest, kellest üks oli päris my cup of tea. Pilk pilgus kõndisime üksteise poole. Silmanurgast nägin vana tuttavat terroriseerijat. Ta vaatas mulle korra otsa ja kõndis kuskile minema. Aimasin halba. My-cup-of-tea tundis mu vastu huvi. Ta küsis mu telefoninubrit. Pidin selle talle paberile kirjutama. 578 kirjutamisega sain kenasti hakkama, aga edasi tekkis komplikatsioone. Kuidagi ei saanud hakkama. 010-i kirjutamine läks vapsee metsa. Ühe asemel tuli igast jama. Siis avastasin, et 37 on ka keskelt puudu. Igatahes jah, ülimalt veider. Panin selle kiirustamise arvele. Tahtsin terrorile järgi joosta. Ma pidin. Lõpuks sai number kirja, õigesti või mitte, igatahes panin kohe Hr. Terrori juurde ajama. Küsisin süüdistavalt ja poolkarjudes, kus Artur ja Triin on. Mida ta nendega tegi? Ta oli neil ma ei tea kuhu käskinud kõndida. Võõral maal, võõras kohas. Nad olid raudselt eksinud ja hirmul. Arvatavasti üritasin peituda selle psaiko eest. Imelik, aga see psaiko ei tundunud enam nii hull kui muidu. Ta tahtsi aidata neid leida isegi. Minuga oli veel üks sõbranna, keda ma täielikult usaldasin. Otsustasime kolmekesi hargneda. Küsisin Hr. Terrorilt, kust otsima peaks. Ta ütles, et metsaradadelt. Telefon helises. Jaanika. Ta kõne ja jutt ajas mind närvi. Nii segane. Ta tahtsis Terroriga rääkida. Pärast kõnet läksime otsingutele. Ma ei usaldanud seda meest, aga vähemalt aitas ta mul otsida. Ma ei tahtnud, et ta hetkekski Arturi ja Triinuga jääks, kuid minu jaoks oli veel tähtsam nende leidmine. Tahtsin neid väga näha. Ärkasin...

Öeldakse, et unenägudes elatakse tihtipeale läbi igapäevaelu põhilisi mõtetes olevaid sündmusi vms. Jah, ma igatsen oma venda ja õde. Emmet ikka ka. Aga eriti oma väiksemaid. Mõtlen pidevalt kuidas neil läheb. Ma tean, et neil on raske. Tahaks toeks olla. Tahaks aidata. See on probleem nr 1.

Probleem nr 2. on see, et mul on harukordne vajadus romantika järele ja see ajab mind oksele. Minu kevad-südames algas nüüd. See on lihtsalt jube! Palun päästke mind. Ma ei taha tahta midagi, mida ma ei saa.

Probleem nr 3. on see, et ma ei saa mida tahan kohe nüüdsama, sest mul on kohustused. Ma ei saa minna far far away. The sun is shining, but it's far away.

Kõndisin eile kosmeetikapoes omas mullis olles vastu klaasseina. Can't break my bubble.

Am I bright enough to shine in your spaces?

Fantasy Island

2010-08-14T07:04:00.000-07:00

Meeletult raske on edasi elada seal, kus terve elu elanud olen, kui olen saanud maitse suhu lõunamaisest täiuslikkusest. Killuke paradiisi, mille peale mõtlen iga kuradi päev. Ma lihtsalt ei suuda lahti lasta. See kõik kestis liiga üürikest aega. Kokkuvõttes 1 ideaalne nädal. Ainus lohutus on see, et mul tuleb Võrus olla vaid kuni keskkooli lõpuni ehk siis vähem kui aasta. Seda pole palju. Siiski on valus mõelda, et mõnda inimest, keda Splitis kohtasin, ei pruugi ma enam kunagi näha. Neid näen vast, kes mind facebookis üles on leidnud või keda ma ise leidnud olen, aga teised.. No ok, mis teised, Oscar :D Või Oskar?.. Gosh, kui hopeless. Kõige hullem on see, et ma pole valmis alla andma. Saatsin facebookis kuuele potentsiaalsele Horvaatia- Oskarile kirja, et äkki joppab ja tüüp ongi see, keda otsin. Ei jopanud. Aga 2 Oskarit hakkasid minuga pikemalt rääkima. Üks püüab aidata ja teine ütles, et ma Stockholmi otsima tuleks :D:D:D Mõlemad Oskarid on bänditüübid. No mida hekki, eksole. Oskar-triangle. Olen nii friik, aga ausalt öeldes who cares? Mul on eesmärgid ja ma teen vähemalt midagi, et neid täita. Näiteks hetkel töötan kolmes kohas. Esmaspäev- laupäev kell 7-13 turul, pärast seda tavaliselt Tiina last hoidma viie-kuueni ja siis vahepeal harva kui vaja Kadri-Triinu koera jalutama või last hoidma.

Juulis panin netti üles tasuta tööotsimiskuulutuse ja seni on mulle tööd pakkunud 5 (maybe rohkem) inimest. Kadri-Triin oli teine, kelle pakkumise kahe käega vastu võtsin. Tal on iiri setter Robi, kes absoluutselt ei reageeri mulle. Vahepeal mõtlesin, et äkki on ta kurt, kuid ilmselt on asi siiski selles, et ma olen ta silmis mittekeegi :D Nice! Eriti siis, kui ta teist koera näeb ja metsiku jõuga tõmbama hakkab, nii et ma vaevu kinni hoida jõuan. Mul on meeletult kahju, sest ta saab niimoodi väga haiget. Böö! Kadri-Triinu last, Miat (paariaastane vist) olen ka korra hoidnud. Nunnu, nunnu, nunnu!

Umbes nädal tagasi helistas mulle Tiina ja soovis ka lapsehoiduteenust. Ofc olin nõus. Ajad klappisid ideaalselt. Tiina ja ta mees Kristjan on minu vastu nii head. Olen ainult kaks päeva nende juures käinud, kuid juba kohtlevad nad mind kui pereliiget. Pluss veel see, et nende pisike 11-kuune tütar Liisu on super laps. Mmmh. Eile käisin pärast turgu last hoidmas ja siis õhtul kella kümneks läksin uuesti, sest tal tulid mingid bestikad kokku, keda kaua polnud näinud ja nad plaanisid Madhouse'i vallutada. Oh sa püha lehm, mis püssid seal koos olid. No tõesti. Modellimaja. Riided, kingad, meik, figuur.. kõik kõik kõik! Piltilusad ühesõnaga. Ja mitte ainult ilusad vaid toredad ka. Unustasin mainida, et Kadri-Triin ja Tiina on sõbrannad ja Kadri-Triin oli ka seal. Üks naine oli suvepuhkused Eestis. Muidu elab USAs. No mmmh! Istusin diivanil ja vaatasin telekat. Tiina tuli minu juurde "Ütle, kui sul igav on. Ma võin mida iganes teha - tantsida laulda, et sul lõbusam oleks.". Ulmseliselt hoolitsev. Öö veetsin seal igaks juhuks, kui Liisu peaks üles ärkama vms, mida ta ei teinud. Magada sain 3-4 tundi. Kristjan kohe tervitas mind hommikul, enne kui jõudsin veel silmad päris avada. Vaatas, et mul hea olla oleks ja tegi kõik. Rääkisime teetassi taga juttu. Ta ütles, et kui neil oleks suurem korter, võtaks nad mind enda juurde. No deem! Ma tean neid inimesi alles paar päeva, aga juba on nad mulle nagu perekond. Jutt venis nii pikaks, et jäin turule 20 mintsa hiljaks :D Vedasin end kohale verd täisvalgunud silmadega. Hurmav kindlasti. Mul on mingi teema silmadega pärast Horvaatiat. Jubeebameeldiv. Arsti juurde esimene vaba aeg on 17 sept. AJUVABA! Eks ma lihtsalt üks päev pressin end kuskile vahele, kui asi hulluks jälle läheb. Vahepeal on nii, et silmi lahti hoida on vastik. Nende kinnihoidminegi pole mingi lust ja lillepidu.

Tegin oma elus ühe ebakindla otsuse. Terve suvi olen pendeldanud ühest kohast teise. Teoorias elasin vanaema juures, aga tegelt olin suht siin-seal koguaeg. Kuna ma ei tahtnud vanaemale koormaks olla ja papsil oli liitlast ja ühtlasi oma best friendy ( arvan natuke liiga palju endast) kõrvale vaja ja ma tundsin väga puudust sellisest asjast nagu perekond, otsustasin oma perenatukese juurde elama minna, kes mul siia veel jäänud on. Ehk siis olen nüüd jälle Pikakannu Eveli. Mina ja mu isa naine elame harmooniliselt koos ühe katuse all seni kuni issi aeg ajalt Soomemail maju kokku klopsib. Tõotab tulla ilus elu.
Oh jeerum, kui mul vaid oleks võimalus, läheksin otsejoones emme juurde Rootsi elama. Igatsen metsikult oma väikest venda ja õde (jah, isegi Triinut, kellega ma suurem osa ajast läbi ei saanud). Veel üks põhjus, miks gümnaasiumi lõppu ootan. Kuigi kohe sügisvaheajal lähen nagunii külla. Oeh! Koguaeg on keegi, keda igatseda.

Tsau praeguseks!

Elage Oma Loo järgi. :)

A little bit heaven in my life

2010-07-28T07:38:00.000-07:00

Spliti rannapeo kohad.

Spliti rand ja peokohad.

Minu Horvaatia aeg on otsas. Igatsen seda meeletult. Vihikusse kirjutasin juba 16 lehekülge oma seiklustest ja nüüd oleks aeg siia ka mingi ülevaade panna.

14. juulil algas minu trip. Läksin sinna õe, tema mehe Kinzu ja 3-aastase tütre Mannuga. Esimesed päeval jõudsime Tšehhi, kus veetsime öö hotellis. Hommikul sain elu parima kohvi. Tavaliselt ma seda saasta ei joo, aga seal oli see imeliselt maitsev. Tšehhi oli päris odav (Y).

15. juulil läksime Triestesse (Itaalias) ja käisime seal umbes pooleteist tundi shoppamas, sest seal on odavad riided. Sain 2 imelist kleiti. Edasi sõitsime mööda mereäärt Sloveeniasse. Olekisn tahtnud kohe merre hüpata ja pärast lõunamaalaste kõrvale visata ja päikest võtta. Kahjuks pidime minema kämpingut otsima. Selle leidmise ja üles panemisega läks nii palju aega, et jõudsime alles õhtul merre, mis oli täielik supp. Soe ühesõnaga.

Järgmisel päeval (16. juulil) jõudsime Horvaatiasse ja põrutasime kohe Krk'i saarele, kuhu viis metsikult vinge sild. Kõik oli nii ilus, aga ma oleks tahtnud seda kõike oma käega katsuda ja mitte põsk vastu autoklaasi jõllata. Järjekordne päev möödus normaalset kämpingut otsides. Muide see, et oma telk kuskile kämpingule maha panna maksab 160-180 krooni öö. Muidugi oli seal dušš ja wc, kuid siiski on seda natuke palju. Kuna Krk-is polnud ühtki kohta, millega Kinz rahul oleks, läksime saarelt minema ja otsisime mandril sobivat kohta. Mul oli villand sellisest tripist, sest absoluutselt iga päev läks midagi halvasti ja hommikust õhtuni autoga sõita polnud ka meeldiv. Õnneks oli ka õel siiber seega naistevõim otsustas, et järgmisel päeval otsime endale apartmenti. Õhtuks leidsime kämpingu ja panime kohe telgid püsti. Suht pime oli, kui ujuma läksime. Vesi oli jahe ja lained metsikud seega kauaks me vette ei jäänud. Jäin suurele purdele lesima ja tähti piiluma. Ei mingeid sääski (L)(L) Sinna oleks võinud kasvõi magama jääda. Hiljem mängiti seal kitarri ja lauldi. Nad olid kas itaalased või hispaanlased või kohalikud. Mõtlesin, et peaks nende juurde minema, et oma reisi natukenegi huvitavaks muuta, kuid otsustasin telgi juurde jääda ja lihtsalt kuulata. I'm shy.

17. juulil sõitsime Spliti, mis asub Horvaatia lõunatipus. See on suur ja elav linn. Turismiinfost küsisin mingit odavat apartmenti, mille ka saime. 70 eurot öö. Õhtul käisime rannas, millega Kinz ega õde rahul polnud. Järgimsel päeval pidime uue koha otsima, sest hind arvutuste kohaselt pidi ka siiski pisut kalliks jääma. No kurat, eks. Korter oli hea. SEAL OLI KONDITSIONEER! Otsustasin, et pean kuskile tantsima saama. Pean kuskile mõnusale peole saama. Järgnesime Kinzuga kuhu mass liikus ja viimasks leidsimegi koha mere ääres. Rahvast oli metsikult, aga kõik istusid. Sain teada, et pisut vara on veel, et tantsida. Läksime koju, vahetasin kleiti ja jahtusin maha jahedas korteris. Õde ja Kinz hoiatasid mind moslemitest eest. Alguses puidid nad toredad olema, aga pärast, kui kokku kolime (miks ma seda oleks pidanud tegema??:D) pidid nad jubedaks muutuma. Siis veel hoiatasid, et kui mulle jooki välja tehakse jälgiksin, et sinna sisse ei pandaks midagi kahtlast. Läksin üksi randa tagasi. Siis tuli meelde, et ehk peaks raha ja id-kaardi ka võtma. Läksin tagasi korterisse. See oli umbes 100 m kaugusel rannast, aga ma suutsin ikka ära eksida. That's me. Tänavad olid ühesugused ja risti-rästi. Okei, ma ei õigusta end. Olen pathetic väikelinna pliks. Lõpuks leidsin korteri üles. Randa tagasi minnes polnud pidu ikka veel hoos. Kõndisin ringi ja otsustasin uuesti korterisse minna natukeseks. Uskumatu, aga jälle ei leidnud korraga seda üles. Päris kõva orienteeruja olen. Vähemalt sai mingi osa sellest linnast mulle vägagi tuttavaks. Tagasi rannaklubisse minnes oli pidu täies hoos. Mul oli täiesti ükskõik, et ma seal ihuüksi olin ja kedagi ei tundnud. Läksin keset tantsuplatsi, panin silmad kinni ja tunnetasin muusikat, mis mulle üllatuseks oli täpselt selline nagu Eesti klubides. Vahe oli selles, et rahvast oli nii palju, et kätega vehkida kohe kindlasti ei saanud. Kui silmad lahti tegin avastasin, et tantsin mingi kambaga koos. Kamba ainus tüdruk oli nunnu lokkidega pliks. Naeratasime üksteisele. Seal oli veel 2 lokkidega(lokid, lokid, lokid!!!) kutti ja 1 rasta. Pärast mõnda minutit otsustasin tolle tüdrukuga juttu teha. Need 4 suurepärast inimest olid 19-21 aastased šveitslased, kes võtsid mu kohe omaks. Sõprade leidmise pluss oli veel see, et nii olin kaitstud pealetükkivate pervertide eest. Bettina ja Lucasega suhtlesin neist neljast põhiliselt. Tantsisime kella neljani ja läksime merre ujuma. Mmm! Kahjuks läksid nad järgmisel päeval ära, seega rohkem ma neid ei näinud.

18. juuli läksime ütlema, et 70 eurot käib meil siiski ülejõu. Olin metsikult nukker, sest lõpuks leidsin koha, mis mulle tõsiselt meeldis. Õnneks meil vedas ja meile pakuti 60 euro eest korterit, mis oli parem, kui eelmine. Rõõm puges seest välja. Split oli väärt iga krooni, mida maksma pidin. Kui olime end uues imelises korteris sisse seadnud, läksime otsima normaalset randa, mille ka leidsime. Imeline rand väikeste kivikestega ja merega, mis nägi välja täpselt nagu mu unistustes. Õhtul läksin taas sinna peole. Tee peal oli mul esimest korda hirm nahas. Sain aru, et üksik tüdruk on kerge saak. Soovisin välja näha koledam ja et mul oleks vähem avar dekoltee. Randa minek ei möödunud viperusteta. Samal tänavapoolel, kus kõndisin, rahuldas end mingi mees meetrikõrguse aia taga näoga tänava poole. Kui teda märkasin, läksin kiiresti teisele poole teed. See naeratus, millega ta mind vaatas, ei lähe mul vist elusees meelest. Tunnetasin ta pilku endal. See oli vastik! Kartsin nii metsikult, et ta tuleb mulle järgi or sth. Õnneks oli ta endaga liiga busy. Nii palju kui ma teda näha jõudsin, tundus ta kena välimusega noor mees olevat. Ma ei mõista... Mu tuju oli miinustes, kuid koju minna ma ei kavatsenud. Juba mõte sellest aiast mööda minna tekitas külmavärinaid. Pealegi tahtsin oma aega Splitis maksimaalselt ära kasutada üritasin siiski nautida õhtut. Minu juurde tuli 29 aastane norrakas (oli vist?), kes ei tahtnud, et ma tusatseks. Ta kutsus mu tantsima ja kuna ta paistis olevat viisakas ja kena mees, läksingi. Esmamulje on tihti petlik. Või no.. mulle vähemalt tundus, et ta tahab mulle liiga lähedal olla... Kehakeel räägib iseenese eest. Nii tema, kui minu oma. Minu oma ütles "Mine ära!". Läkski. Jäin edasi tantsima. Õige pea hakkas minuga rääkima üks 21 aastane britt. Läksime suure lärmi seest välja mere äärde. Briti aksent on jumalik, aga kohati on raske sellest aru saada. Igatahes sain kõva inglise keele praktika ja tuttavaks ühe meeldiva kutiga, kelle peamine eesmärk polnud minu krabamine. Nathaniel andis mulle laia lilla patsikummi, mis nüüd Eestis olles on iga hetk minuga. Split on minuga. Seda vaadates olen kindel, et mu reis polnud unenägu.

19. juuli algas päris vara. Liiga vara tüdruku jaoks, kes jõudis koju kell 6 hommikul. Pärast hommikusööki randa merd ja päikest nautima. Kell kaks sain kokku Nathanieliga. Ma olin liiga zombie, et rääkida. Eriti veel inglise keeles. Seega läksin koju ja üritasin magada. Keegi võiks mulle õpetada, kuidas tudumine käib. Kohe üldse ei tulnud välja. Õhtul läksin ohtralt vahtu täis vanni, mis mõjus mulle väga hästi. Väsimusest polnud jälgegi. Taaskord sättisin end randa minekuks. Olin überõnnelik, kui möödusin sellest hand-job-mehe aiast ja kõik harašo oli. Kui Natahanieli nägin, panin ta kohe pihta, sest ma tõesti ei viitsinud tantsida sama muusika saatel, mis iga õhtu kõlas. Ajasime juttu ja hängisime niisama. Nat läks burksi ostma ja ma jäin nats eemale istuma. Umbes 5 minuti pärast olid mu kõrval hunnik briti tüüpe. Ainus kaine neist hakkas minuga rääkima. Gosh, kui naljakad need teised olid :D Ajasime Nat ja nende teiste inglastega juttu, kuni nad ära läksid. Nad pidid 4 tunni pärast lennujaamas olema. Tundsin kaasa ainsale kainele inimesele tolles kambas. Mu õhtu lõppes varem, kui muidu. Umbes nelja ajal olin kodus. Finally sain normaalselt magada.

20. juuli. Läksin üksi päevitama. Teised läksid linna peale oma päikesepõlenud ihuga. Oh, kuidas ma seda merd ja randa armastan! Olin aint 2 tundi rannas, sest ei tahtnud päikesega liiale minna. Kahjuks avastasin õhtul, et olen siiski punane ja siuke palaviku tunne oli. Sel õhtul jäin koju. Kavatsesin end korralikult välja puhata järgmiseks päevaks.

21. juuli. Õhtune pidu. Panin selga oma uue kleidi, mille olin samal päeval turult ostnud. Meganunnu rannakleit. Mul oli suva, kas see oli sobilik või mitte. Mulle niimoodi meeldis. Taaskord üksinda tantsimine. Mingi düüd arvas heast peast, et mulle retsilt meeldib, kui ta end vastu mind hõõrub. Panin käe ta rinnale ja lükkasin eemale. Sellest piisas, et taaskord omapäi jääda tantsuplatsile.

Some of them want to use you

Some of them want to get used by you

Some of them want to abuse you

Some of them want to be abused

Mulle isegi meeldis üksi tantsida. Silmad kinni. Kedagi teist polnud mu maailmas. Muusika oli sama, mis iga õhtu. Ehk siis peamiselt jube! :D Läksin veits eemale istuma. Seal oli mingi kamm toimunud. Üks mees oli pikali maas. Ta silmad olid lahti ja miski temas ei viidanud elule. See oli üks jubedamaid vaatepilte mu elus. Õnneks ta lõpuks liigutas end. Hingasin kergendatult. "Liigne alkohol." mõtlesin ma. Kõndisin mõnda aega ringi ja istusin tagasi sinna. Nüüd oli selle tüübi ümber hunnik inimesi. Ei läinud palju aega, kui politsei platsis oli. Ma olin hämmingus, et sellisest asjast nii suur number tehtis. Meil Eestis kutsutakse ikka kiirabi või viiakse inimene kainenema or sth, aga seal tõmmati politsei lint ümber selle koha, kus tüüp oli. Asi pidi tõsine olema.
Otsustasin teha oma viimase tiiru ja siis koju minna. Viimane võimalus kohata ka sel õhtul kedagi toredat või siis mitte ja minna koju magama. Paistis, et käiku läheb see viimane plaan. Kuid siiis... peatas mind üks rootsi kutt. Oskar hakkas mulle kohe meeldima. Tema olek ja kõik. Totaalne erinevus teistest käperdajatest. "Why aren't you dancing?" "Cause I can't here any music." Selle politsei teema pärast lõpetati muusika mängimine. "Then we do like this." Ta võttis mu ümbert kinni ja tegi beatboxi sarnast muusikat, mis kõlas paremini, kui kõik laulud kokku, mida seal kuulnud olin. Isegi "Tik Tok" ei ületanud seda. Ja me tantsisime tema muusika järgi mõned sekundid. Oskar tutvustas mulle oma sõpru. Mul oli oma kamp, kui nii võib öelda. Läksime kõrvalklubisse. Oh sa vana püss, mis muusika seal oli!! Siukest polnud ma elusees kuulnud. Miljon korda parem, kui tavaline klubimuusika. Siuke mõnus lõunamaine. Pärast tantsimist läksime ujuma. Mina koos oma uue lemmiku kleidiga. Pesu väele väga ei võtaks ju. Vesimaadlus ja värgid. Ma olen õnnelik oma judoaastate üle... :D Umbes kell 5 oli kojuminek. Mu rootslased läksid koju edasi tsillima ja kutsusid mind ka. Olin kahevahel. Oskar pani käed mu kõrvadele ja pööras mu näo teistest eemale "Just think for yourself. What do you want?". Ei loe mida ma tahan. Luges see, mis oli õige. Õde oleks end hulluks muretsenud, kui mind hommikul kodus poleks olnud. Pealegi tundus vale minna kaasa nelja rootsi tüübiga, mis sest, et nad olid supertoredad. Ma tean, et nendega poleks mul ohtu olnud. For god sake, NO! Kuid siiski. Mu õde.. Pealegi oli homme ka päev. Oskar tahtis mu numbrit, et siis kokku saada, kuid seda polnud mõttet anda. Välismaal mu telfu ei funga. Levi njetu. Aga ma olin kindel, et seal peol me näeks. Nii, et tsau Oskar ja teised, kelle nimed olid meelde jätmiseks liiga keerulised.

Sain teada ka sellest politsei värgist. Mees, keda maas halvas seisus nägin... no.. ta suri. Politsei sõnul "was beaten to death". Seda kuuldes olin rohkem kui šokeeritud. Ma ei suutnud uskuda, et asi tõepoolest nii tõsine oli. Samuti oli täiesti ulme, et inimesed, kes ta juures olid, ei kutsunud kiirabi. Alles siis, kui mees surnud oli, tehti midagi.

22. juuli. Asun kohe õhtu kallale, sest need olid kõige põnevamad. Mul polnud isu kohata kedagi uut. Oleks tahtnud tuttavaid nägusid. Tuttavaid rootsi nägusid. Esimest korda seal oldud aja jooksul sain eelistatuks blondi juuksevärvi tõttu. Ungarlane. Veidike purjus ja jututujus. Kainena oleks ta kindlasti päris tore olnud, aga nii.. Rääkisime mõnda aega juttu ja läksin otsingutuurile. Missioon "leia rootslased". Neid polnud. Selle eest tahtis minuga juttu ajada 21 aastane Kanadalane. Kuidagi jutukas õhtu tõotas tulla. :D Ta oli kaine, mis sobis mulle. Ta avaldas mulle muljet oma viisakuse ja üldse kogu oma eluga. Noor, sihikindel, arukas. Tahtsin metsikult viimast õhtut veeta oma rootslastega. Nad olid ainsad, keda mul oleks olnud võimalus näha ka pärast Horvaatiat. Mu emme ju elab Rootsis. Suht lähedal neile. Aga läks teisiti ja mu õhtu möödus jutukalt.

23. juuli hommikul lahkusime Splitist ja käisime Horvaatia rahvuslikus pargis. Iga inimene peaks seal korra elus ära käima. Seal oli võrratult ilus. Pärast seda algas mu maseaeg. Mida kaugemale Splitist läksime, seda hullemaks kõik muutus. Ilm oli põhja pool pilvisem, külmem. Sääski oli palju. Oleksin soovinud tagasi minna ja jääda Spliti. Kasvõi terveks eluks. Mul on hea meel, et mu esimene reis polnud hääletamistrip. Niimoodi kindlalt koos õe ja ta perega minnes sain aimu kuidas asjad käivad ja millega arvestada oleks vaja. Olen hääletripiks valmis. Esmalt kogun raha ja siis teen asja ära. Järgmine suvi. Aga talv... tahaks kuskile minna. Kuskile päikese alla. Mu trip polnud selline nagu plaanisin, aga see oli siiski imeline. Kliima, inimesed.. Pole end vist kunagi nii väärtusliku ja erilisena tundnud, kui seal olles. Minus nähti head. Ma sain olla inimene ilma minevikuta. Ilma mineviku vigadeta. Olin ainult oleviku Eveli. What u see is what u get. Ma võisin seal teostada iga oma idee ja olla täiesti vaba, piirideta. Näiteks Eestis ma küll üksi kuskile tantsima ei julgeks minna. Eestis ma ei julgeks teha komplimenti suvalisele naisele, et kiita tema ilusat salli.

I'm breaking out of this cage

2010-06-30T12:31:00.000-07:00

Hei!! Tulin tagasi eesti keele juurde nagu näha. Nii. Väga bisi on olnud. Sebisin endale töö ja nüüd teen palju jaksan, et Horvaatia jaoks raha saada. Õe ja ta perega on väike trip plaanis. Pärast seda tahaks väga väga Ungarisse minna, kus mind ootaks superhead inimesed. Raha raha raha. Vastik hakkab lausa, et seda nii väga vaja on, aga raske piisavas koguses teenida. Ma olen igasuguseid variante läbi mõelnud. Olen jõudnud oma utoopia kõrgeima tasemeni lausa. Kes Paolo Coelho "11 minutit" on lugenud võib aimata, mis ideed peast läbi on käinud. Kiire rahateenimine, aga eneseväärikuse kaotamine. Midagi on siiski tähtsam kui raha... Oh jeerum, ma olen niigi häbi endale teinud.

Praegu on mul käsil Coelho "Alkeemik". See raamat sobib mulle. See kirjanik sobib mulle. Ta on võrratu! Igatahes see raamat.. oeh! Mõtlesin, et viin oma unistusi ellu kui tahan. Et ma saan ja suudan, aga mis praegu teen? Müün oma keha, energiat ja rõõmu maasikapõllul, et veidikenegi raha teenida oma Horvaatia reisi jaoks, kuigi mu unistus on hoopis Portugal ja nüüd ka Ungari sõpsude külastamine, aga need jäävad ära, kuna nõuavad palju raha. MIKS MA OLEN RAHAS KINNI? Kirjutan teile siia ühe katkendi "Alkeemikust".

(vanamees)"Miks te lambakarjus olete?"
(poiss)"Sest mulle meeldib rännata."

Vanamees osutas pagarile, kes väljakuäärsel poeaknal askeldas.

"Ka pagar ihkas kunagi rännata. Aga enne otsustas ta osta endale pagariäri ja veidi raha koguda. Hiljem, vanas eas, kavatseb ta mõneks kuuks Aafrikasse minna. Ta ei mõista, et kogu aeg on meil võimalus teha seda, mida me igatseme.
"Ta oleks võinud lambakarjuseks hakata," mõtles poiss valjusti.

"Ta kaalus ka seda," ütles vanamees vastu. "Aga pagarid on palju mõjukamad isikud kui lambakarjused. Pagaritel on kodu, samal ajal kui karjused magavad lageda taeva all. Oma tütar antakse meelsamini naiseks pagarile kui karjusele." ...................... "Ühesõnaga, see, mida teised mõtlevad pagaritest ja karjustest, muutub inimese silmis tähtsamaks kui tema Oma Lugu."

Kas see ei teinud kurvaks? Tegi! Eriti see, et seatakse endale barjääre, kuigi neid pole üldse vaja. Ise tehakse olukord enda jaoks raskemaks. Ma võiks minna üksi, ilma rahata, ilma sõbrata, aga hirm takistab mind. Ilmselt ma ei usalda end piisavalt, ei usu endasse piisavalt. Arvasin, et mu tahtejõud, eneseusk ja muu säärane on piiritu, aga nüüd leian, et olen lihtsalt üks argpüks, kes julgeb unistada, aga kardab unistusi täide viia. Milleks oodata ning päevast päeva vaid unistada ja igatseda kuhugi, kus ma praegu pole? Vaatamata sellele, käin ikka need mõned päevad tööl, lähen siis kuhugi, mis polnud mu unistus. Valisin lihtsam tee. Horvaatias on kindlasti ideaalne, aga ma ei kujutanud oma suvetrippi ette nii nagu ta ilmselt tuleb. Aeg ajalt lapse hoidmine ja teiste soovide kohaselt olemine, käimine. Oeh! Ma ei oska nautida olemasolevat. Või noh, oskan, aga tahaks siiski midagi muud. Elada läbi stseen, mis mu mõtteis on korduvalt läbi mängitud.

Kui nüüd aus olla, siis ma vahepeal isegi naudid seda töö tegemist :D Kõige parem on turu peal müümine. Naeratada inimestele, soovida neil ilusat päeva, nende üllatunud nägu mu viisakusest ja seejärel soe naeratus. Nii hea! Vahepeal korjan kogemata pooltooreid maasikaid ja siis söön süümekatest ruttu ära, et ostjatele need ei satuks ning hiljem vaevlen tapvas kõhuvalus. Muruniitmine on ka päris nauditav. Välja arvatud muidugi parmud, kes suhu, kõrva, silma ja ninna lendavad. Vastikud jobud ikka. Neil hetkedel unistan oma kaugest soojast maast, kus kindlasti pole sellist jama.

Universum aitab kaasa soovide täitumisele. Rumal on lasta saatusel end juhtida. Ma tahan Oma Lugu.

And I just can't keep living this way
So starting today, I'm breaking out of this cage

Stab the tires

2010-05-31T06:14:00.000-07:00

I try to reach to the next level with my blog and write in english. Sometimes it's even easier to speak in english despait fact that I know too few words. So I hope it won't be hard to write in english. Please don't mind the mistakes.

Anyway, I wanted to talk about my last week, 'cause it was amazing. On wednesday I drove to Tallinn by buss. There where sth about comenius project. The students of some european countries(Hungary, Portugal, German, Luxenbourg, German, Poland, Estonia of course and and and one boy was from Ukraine, the brutal one :D) got together to learn each others culture and so on. First my teachers said that my host will be a girl from 9th grade but 1 day before the trip, they said she's actually a 18-year-old boy. My host was Aleksander. He's father is judo-coach. Aleksander and her sister Katja are judo-wrestlers (weird word) like I was. He lives alone in his apartment. First it was little strange to be alone with some guy who I don't know, but later it was okay. He introduced me his friends Nikita (he has an amazing horse) and ... gosh, I don't remember who the girl was. I like them a lot. Mne nravitsa? Da? In Tallinn I met so many great people who was involved in the same project where I was.

On Friday we had a game where all the students were split to groups and had to find some places in Old Town. In my group was a hungarian girl Dorka. While the other group members were finding the places, me and Dorka were just talking and following the others. Suprisingly we had so much in common. First it was difficult to speak with each other but later it wasn't so bad. We went shopping together (3 hungarian girls, 2 russian boys and me). Later all the students drive in Võru where the comenius project continued. I was Nikitas host so he (or SHE... honey, you know it's okay to be gay. he's not) came with me to my granny's place. He had very romantic relationship with my granny's cat. I just can't understand why cats like men more than women. Anyway, Nikita was very sweet. He wanted to kick my ass all the time. He thought I am sad when I don't smile. He can speak estonian, but we spoke in english main time. I don't know why.

On saturday I had to sing in some sing festival called "Uma pido" so I couldn't be with my new friends. But the festival was still good. When I had a strange sad mood what came nowhere and had no reason, I went to my friend and hugged her. We hugged and sang "Üksteist peab hoidma tuulte ja külma käes. Armastus annab sooja südamel mis on jääs." I try to translate it: "You have to take care for each other for the wind and cold. Love gives warmth to a ice-glad heart". There's a lovely video of that song in youtube.

In the evening I did a little city tour to Nikita, Dorka, her host and 1 other hungarian girl (sorry, I have bad memory for names). We went to the beach to see the bitch. Actually no, we were just hanging around. Don't point a finger to full moon! :D

Sunday evening was the last evening to be together. PARTY AT JÜRGEN'S PLACE! There were

hungarians - Garci (Guy, who could understand what I want to say before I say it. Like a mindreader.), Janos (vibrating guy he was shivering behind the table. very funny guy), Dorka (a girl who is very easy to talk with. in my heart already.), Vera?(like her, like her, like her) and and... don't remeber. Sorry!
estonians - some of my classmates and few of others
No one were drunk. Everyone was having just good time. We were talking about embarrassing stories, nasty things and so on. Damn, I started to love hungarians, especially our ones. Our ones :) So when I'm planning my eurotrip, then Hungary would be definitely one of the main destinations. The other is Portugal, as you already know.

We get to sleep about 1 and a half hour and then everyone started their trip back home. We hugged and took pictures. I guess now are the hungarians in Hungary. I miss them :/ Not only them but some others too. People from Pae Gümnasium are great! At least those who I learned to know.

Thank you all :) Hope I'll see you again.

Merehümn

2010-05-24T14:19:00.000-07:00

Minu esimene riiklik eksam. Bioloogia. Tänu sellele metsikule õppimisele haban vaikselt midagi. Mul on isegi bioloogia vastu huvi tekkinud. Tahaks veel õppida. Ilma naljata. Kahju, et selle ainega nüüd lõpparve on.
Eksaminandid ootasid kõik aula ukse taga. Nimekirja alusel kutsuti inimesi ühekaupa sisse. Istusin esiritta eksamikomsjoni ette nagu õige tuupur kunagi. Pärast sain teada, et kohad olid kindlalt määratud ja ma pidingi sinna minema :D Närvi polnud absoluutselt sees. Ainult kibelesin eksami kätte saamisega. Tahtsin niiiii väga näha, mis ülesanded seal on. Lõpuks saingi kätte, aga midagi rõõmustavat seal ei olnud. Ikka viimse hetkeni lootsin, et kuskil on hulk mõisteid, mida peab seletama, aga ei. Nukker! Ei saanudki särada. Töö polnud raske, aga ma polnud õppinud õigeid asju. Eksamitöövihikut mul ka ei olnud, kust oleks õppida saanud. Tollest oleks palju kasu olnud. Vaatmata faktile, et mul hästi ei läinud (kui 20 punkti saan on juba hea), olen väga õnnelik, et see läbi on. Kui järgmine aasta jõuan, teen uuesti.
Kas ma sain hiilata? Ikka sain! Lõpetasin töö, tõusin püsti ja sammusin vapralt ukse poole, kuigi ette oli nähtud peale töö lõpetamist eksam lauale viia ja allkiri anda. Saali tagaotsas oli mu kott, kus oli ID-kaart. Ma teadsin, et seda oli vaja. Kuigi ilmselgelt tunneb mind direktor ka selleta. Igatahes üritasin kõigest väest naeru kinni hoida, kui ID-kaarti tooma läksin, sest tundsin, kuidas komisjon ja mõned õpilased mulle mokk töllakil järgi vaatavad :D Oleks tahtnud nende nägusid näha.

Siuke värk on, et ma nüüd 18. Algab varajane küpsusiga. Tunnen, et meioos töötab katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega ja mul valmib julmalt sugurakke. Päikese kaudu olen saanud metsikult hormooni D-vitamiin. Neerupealised toodavad adrenaliini rohkem, kui varem. Mitoos jaotab kromatiide kahe tütarrakku vahel võrdselt. Vanad rakud vahetuvad kõik välja. Mu arenemise etapp on praegu sigimisperiood. Agoonia on õnneks kauge nähtus. Kollageenigi pole metsikult veel. Okei... Loodan, et tekstiga väga pange ei pannud. Paljud väidavad, et 18 aastaseks saamisega ei muutu midagi. Tunne on sama ja 18nda eluea täitumine jätab neid täiesti külmaks. Kuis nii saab? Mul on küll hästi hea tunne. Eriti nüüd, kui täitus üks mu unistustest. Kohe räägin lähemalt.
Olen pesuväel (vajalik teave) ja hakkan end venitama jooksust. Ma ei taha, et mu säär paisuks piimahappest vms. Kuulen - värava kiruksumine. Mõtlen - vanaisal jälle hilisõhtul mees külas. Küll on ikka veider vanaisa mul. Siis kuulen - kivi vmt visatakse vasta mu akent. Panen käbe pluusi selga ja avan akna. MIDA MU 18 AASTASED SILMAD NÄEVAD JA KÕRVAD KUULEVAD?? Krissu, Eliis, Jeltsu, Oha, Priit on mu akna all ja laulavad mulle. Paar päeva tagasi ütlesin ühele tüübile, et mu unistus on, et keegi mulle serenaadi laulaks JA NÜÜD!!! Oeh, sõbrad, see oli imeline! Aitäh!

Mu emotsiooni väljendaks SEE lugu.

Soovid on selged ja sihid on siirad

2010-05-10T12:39:00.000-07:00

Saate aru inimesed, ma olen iga päev juba oma eurotripil. Panen silmad kinni ja olen kohal. Kui ma ükskord sinna päriselt kohale jõuan, tuleks kindlasti kohati dejavu tunne. Tahate tunda, mida ma tunnen? Nii, kõigepealt pange Billionaire (klõpsa nüüd Billionairel :D) käima ja vaadake see lõpuni. Pange see uuesti käima ja pange silmad kinni ning kujutlege ette sarnast kohta. Teine riik, teine kliima, teine õhkkond. Olete rannas, päike loojub, meri on tasane. Inimesi ümberringi on vaid natuke. Mängite või keegi läheduses mängib kitarril "I'm yours"-i vms. Laulate kaasa ja naudite. Kuskil lähedal teeb keegi vesikat, seega õhk on täis mõnusat vessarilõhna. Teil pole absoluutselt mingeid kohustusi. Teil pole aimugi mis päev on või mis kell on ja sellel polegi tähtsust! Kohalikud on sõbralikud. Pole isegi märkimisväärne, et saate päeva jooksul miljon naeratust. Ööd mööduvad rannaliival, kuskil privaatses kohas, kuhu inimesed ei satu, seega ei pea muretsema, et keegi teid poole öö pealt nagu lille üles korjab. Päeval hängid kohalikega. Lihtsalt lähed juurde, kui nad näiteks võrku mängivad ja pelad koos nendega. Mõnest saab lausa sõber, kes tutvustab sulle ümbrust ja näitab kohti, kuhu ise ei oleks osanud minnagi. Nende traditsioonilised südantsoojendavad põsemusid ei jää ka tulemata. "Ärge siis pahandage, kui ma ükskord lähen ja tagasi ei tule. "

Oma Antoine värgiga olen, tuleb tunnistada, väga friiki pannud. Ma ausalt kardaks end isegi sellises situatsioonis. Olen Eesti türklane nagu Krissu ütles. Midagi rõvedat ei tee, aga päris obsessed ja spioonilik võin tunduda. Kõigepealt topin oma msn-i pihku ja jooksen ära, siis lähen hotelli järgi, siis otsin facebookis üles ja lisan sõbraks, kuigi tüübil ju on mu msn... Oleks ta tahtnud mind lisada, oleks ta seda juba teinud. Tegelt ma ei taha ju midagi siukest kahtlast.. :D Tahan teada, kuidas sealpool inimsed suhtlevad. Kas neil on samasugune huumorimeel nagu meil või tunduks me neile oma naljadega imelikud? Kas nad on võõraste suhtes tõrjuvad või võtavad nad kiiresti omaks inimesi? Mul on palju küsimusi. Ei tahaks ju anda valesid signaale lihtsate asjadega.
Eniveiiii, kujutlesime täna Krissu ja Priiduga mind mu driimländi tänavamuusikuna. Kitarr käes "I'm yours"-i mängimas ja laulmas. Kas meil läks käest ära? Muidugi! Mina silma tegemas I'm yours, I'm yours, I'm yours... "Well you done done me"... Ilmselt ei tasuks päris nii teha seal kuskil, kuhu ma lähen. Mine tea, pärast olengi läinud pliks. Igatahes see tänavamuusikuvärk kuulub ka mu must-to-do listi. Uskuge, sõbrad, ma jõuan sinna ja teen kõik, mis teha olen plaaninud. :)

Rasmus nägi minust õudusunenägu sellest, kuidas ma autoga sõitsin :D Pidin mainima.

@Kutt says (23:31):
ma su väikse õe nime ei tea aint
@Kutt says (23:31):
aga ta ütles et sa sõidadki nii hullult
@Kutt says (23:31):
aga ema pidi muidu su kooli viima aga sa panid ise autoga minema

Endiselt otsin meessoost isikut, kes tahaks pöidlaküüdiga tripile tulla. Minu msn evelima@hot.ee

Tsauuuuuuuu :)

2010-05-05T09:00:00.000-07:00

Olen kuuma saanud, kui suhtun oma unistustesse ja nende teostamisse tõsiselt? I don't think so. Öelgu teised, mis tahavad. Naergu mu pühendumist, kui tahavad. See viib mu tuju alla, aga mitte mu unistusi. Selle kohta tuleb meelde üks hea lause. See oli midagi sellist, et ärge võtke inimeselt tema unistusi, sest tal ei pruugi peale nende midagi olla.
Teate, mis need eriti heaks teeb? Võimalikkus. Ma ei taha midagi utoopilist, vaid täiesti saavutatavat.
There's not a star in heaven that we can't reach if we're trying.
Kui midagi haardeulatusest väljas on, ei tähenda, et ta kättesaamatu on.

(mõned kohad tuli veits ära tööelda. mõni võib valesti aru saada)
Täna sain oma unistusteplakatiga valmis. Kui see mul alati silma all on, püüdlen unistuste poole. Kui mitte tegudes, siis vähemalt mõtetes.
Oh, what a tangled web we weave when first we practice to believe.

Halvasti õmmeldud riie on tegelikult vägagi kantav. Ma ei tohiks seda kandes karta, et mind sellega imelikult vaadatakse vms. Mind ja mu mõistukõnet..
Pühapäevane madalseis jätkus esmaspäeval. Koolis olemisest ei tulnud midagi välja, seega pärast teist tundi läksin Eliisi soovitusel koju. Kertu sõnade järgi nägin välja nagu tahaks end oksa tõmmata, "masendusehunnik". Igatahes koolist ära saamine tegi imet ja minus oli rohkem päiksest, kui päikeses endas. Päris imalat juttu oskan ajada :D Igatahes oli parem kui kunagi varem. Nii mul need tujud vahelduvadki. Ei tohiks igast cräppi nii raskelt üle elada, aga parem olla selline, kui ükskõikne ja kergemeelne. Ei saaks ka öelda, et tühiste asjade pärast halan. Oooookei, enough! Ma ei taha, et mu jutt läheks nagu on näiteks "Kuritöös ja karistuses" - lehekülgedepikkuseks mulisemiseks, et raamat paksem saaks. Hinnatud raamat küll, aga minu arust kiskus väga tüütuks, kui põhimõtteliselt sama lauset oli mustmiljon korda trükitud.

Viimastel päevadel on jutud rõvedaks kiskunud. ROPS ROPS ROPS! Tooks väikese näite? Kes süüa kavatseb lähiajal, jätke see osa vahele. Mulle räägiti väike armas lugu ühest peost. Noortel läks öösel köögis ahjude ja muude küttekehade (aga ilmselt kõige enam üksteise tõttu) kuumaks ja asi arenes üksteise põhjalikuks tundma õppimiseks. Hommikul tehti näljastele peolistele katuleid kõhutäiteks. Peale sööki avaldati väike saladus valgest möksist, mis kartulite peale purskas (Y) Mis ma oskan öelda? Inimesi on igasuguseid.

Eveli says: "Päris söödav porgand." IU IU IU IU IU! Nagu tänane imemise teema kirjanduses. Ma ei tea teemat seega lasin kujutlusvõime tööle ja mu imagination kulgeb vaid perversses suunas vist.
eliis " World is nicer when you dream" says: PERVO
Eveli says (15:24): Tuleb nii välja. Ma sain Tallinnas elu rõvedaimat porgandit. Ligane ja pehme. Öko pidi olema
eliis " World is nicer when you dream" says: haha nüüd töötab minu kujutlusvõime

Alates tänasest panen oma postituste lõppu järgneva meheotsingu kuulutuse: Oled kuum ilus 18 aastane või vanem mees ning otsid püsisuhet, võta minuga ühendust! Minu number on 57837...
Ma tahaks teie nägusid näha praegu :D Tegelt on asi siuke, et mul oleks vaja meessoost isikut, kes tahaks suvel Portugali hääletada. On kindlam ja ohutum, kui keegi selline kaasas on. Never know, mis perverte ringi liigub. Niisiis, kes sooviks suvel Euroopat avastada, eelkõige Portugali, võiks minuga ühendust võtta. Msn-is võib minult rohkem infot saada:
evelima@hot.ee

Järgmise korrani! :)

Tühi auk

2010-05-02T10:13:00.000-07:00

Nagu õmblusmasina nõel riiet. Sitt õmblus, aga üles harutamine pole võimalik.

Ma ei saa aru, mis lahti on. MIS TOIMUB? Kuidas nii saab? See pole mu elu. See pole mina. Mis juhtunud on? Ma ei tea, kas see on asja juures hea või halb, et ma ei tunne süümekaid ega kahetse midagi. Elan ja olen piiranguteta. See, mida olen ette kujutanud ka juhtub täpselt nagu tahan. Tahan ja ei taha. Ma kardan. Ma ei oska enam vahet teha heal ja halval. Ma ei keela end. Mul pole kindlat suunda. Külmavärinad tulevad peale, kui mõtlema hakkan. Vastutustundmatu ja ebaküps. Ma ei ela selles maailmas. Mul on mingi oma maailm. Reaalsuse tajumattus. Mulle meeldib see spontaansus ja väike hullumeelsus, aga... ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea... veel pooli puid ja maid. Tahaks uuesti alustada kuskil mujal, kus keegi mind ei tea. Kus kellelgi pole minust mingit esmamuljet. Head ega halba, mitte mingisugust. Saaksin luua neile puhta mina mitte mingisuguse vastandliku isiku, kes ma praegu olen. Raske on olla iseenda vastu ja samas poolt ka. Keeruline? MA TEAN! Tahaks kedagi, kes saaks aru sellest tundest, kes vb on ka ise seda kogenud. Kardan meeletult, et mul jääb midagi tegemata. Elu on lühike. See hirm paneb mind tegutsema mu mõtete järgi.
You see things, and you say “Why?” but I dream things that never were, and I say “Why not?”
See ei too just igakord head..
Don't laugh at a youth for his affectations; he is only trying on one face after another to find his own.

Reedel läksin häälega Tallinna. Taaskord sain tarkuseteri eluks kaasa. Tallinnas otsisin Krissu ja teised klassikad üles. Istusime vanalinnas. Ühtäkki tuli meie juurde mingi mees. Ütlesin "I don't understad you.". Siis hakkas juba eesti keelt puhuma. Ma viisakalt üritasin temaga rääkida. Suht varsti sain aru, et tegu pole kaine inimesega. Kutsus kuskile kaasa mind. Ma ütlesin, et ma ei taha. Tõusin püsti, et teisele poole lauda Krissu, Vanse ja Heleni juurde minna, sest ma istusin üksi ühel pool lauda. See mees tahtis must kinni võtta ja vägisi ära viia. Kartsin jubedalt. Lõpuks sain tast kuidagi mööda ja istusin ruttu oma tüdrukute lähedusse. Aga see mees ei lahknud ja tülitas meid edasi. Lõpuks tuli meie superman "Tüdrukud, on teil probleem?" ja ajas selle jubeduse minema, kusjuures ütles vaid paar sõna. Mõjus. Suur tänu sulle võõras! Me vaatasime teda nagu tõelist kaitseinglit. Hea, et valdavas ükskõiksuses leidub ka mõni hooliv inimene.

Mõne aja pärast liikusime nukuteatrisse, et vaadata "High school musicali". Norman Salumäe (Y). Ei hakka sellel pikemalt peatuma. Super etendus oli minu arust.
Ööbisin sugulaste juures, keda viimati dinosauruste ajal nägin.
Umbes kell 10 viidi mind Tallinna kesklinna. Veetsin umbes 5 tundi Viru keskuses. Sõbrad, see on ulme! Vb on leevendavaks asjaoluks see, et enamus ajast veetsin Raamatupoes Portugali ja reisimise kohta infot lugedes.
Edasi põrutasime Krässuga mööda linna ringi kuniks tuli hakata sünnipäevale minema. Ootasime trammi. Meil vedas. Armaani võttis meid peale ja saime temaga õigesse kohta. Pisut teistsugune pidu. Jätan siinkohal oma sealt-siia-siit-sinna pooleli. Mulle endale käib juba närvidele. Nagu annaks blogis aru mis tegin, kus ja kellega. IGAV! Ma ei taha enam üldse midagi kirjutada. Üks tark mees ütles, et oma hinge ei tohi kellelegi täielikult avada. Midagi peab endale jääma.

Tagasi Võrru hääletades mind enam ei eksisteerinud.

Läbi ja lõhki väntsutatud, pooleks kistud.
Pesen kõik maha.

Punane Moskva lõhnaõli

2010-04-24T10:56:00.000-07:00

Ma olen juba Tartus nagu kohalik. Reede õhtul oli suund taaskord sinna. Häälega, mina ja Krissu. Saime bemmiga sõita, mis sõitis peaaegu kahesajaga. Linna peal oli natuke asjatamist ja siis Krässu poole. Tal on meeletult vinge korter. Veits aega valmistusime seal ja siis klubidesse õnne proovima. Probleemiks olin mina, kui ainuke alaealine. Illusiooni juurde kõndides mõtlesime, mida ma teha võiks, et sisse saada. Seal ees olid mingid tüübid. Läksin nende juurde ja rääkisin oma probleemist ja ütesin, et üks neist mu deiti mängiks. Igatahes ei vedanud välja. Turva oli kindlameelne. Aga ka meie olime kindlameelsed kluppi saamise osas. Läksime järgmisesse kluppi. Pattaya. "Kas siin on pilet ka?". Turva ütles ei ja ma lihtsalt kõndisin sisse. Krissult ja Krässult küsiti doki. Paistab, et mul oli õnne. Ühe turva jaoks nägin ma jubenoor välja, teise jaoks olin harašo. Ma pole elus naljakamas klubis käinud. Kuigi ma umbes kolmes olengi aint käinud :D Selles klubis hakkavad naised ka rohkem meeldima kui mehed. For riil. Silmad kinni tantsides nautisid muusikat, silmad lahti tehes sai jälle naerda, kuidas mõni postiga ameleb vms. Mõni naine oli ka naljakas, kes meeleheitlikult püüdis tähelepanu saada. Esiteks oma olematu riietusega, teiseks oma hottide liigutustega. Märkimata ei saaks jätta ka ühte meest, kellele meeldis keelega kõike tunnetada.. Jah, see klubi oli huumor. Kuu aega veel ja saan Illusiooni ka üle vaadata. See näeb juba väljast üliäge välja. Sees on mitu klubiruumi erinevat stiili muusikaga. Saab ise valida, mis meeldib.

Tagasi Krässu poole jõudes kadusime suht kiirelt tuttu ära. Proovisin seda 50-st 1-ni unenäo värki teha, aga ei jõudnud 40-nigi. Unes nägin seda Illuka turvat, kes mind sisse ei lasknud :D Oleks tahtnud midagi muud näha.. Hommikul unelesime ja pärast mitut tundi suutsime end linna vedada. Seal nägime deemonit. Ma pole elus kedagi nii jubedat näinud. Ma arvan, et ta oli vaimuhaige. Kujutasin ette, kuidas ta selja tagant ligi tuleb ja must kinni võtab.
Sõitsime linnaliiniga linnast välja, et hääletama hakata. OII, SEE BUSS. Kui metsik hais! Mul oli lõhn kotis. Võtsin välja ja pihustasin enda ja Krissu peale ning õhku. Mingi kodutu (ilmselt) magas seal oma aroomidega. Terve bussitäis rahvast oli näost ära. Ilmselt see pakkuski meile nalja. Lõpuks ei kannatanud seda haisu välja ja läksime ette poole istuma lootes, et seal parem on. Seal hakkas mingi vana naine meiega rääkima sellest haisust :D Et mingid paar vana meest haisevad nii. Nimetas seda punaseks Moskva lõhnaõliks :D jne jne jne...

Tsau!

Cinderella

2010-04-21T09:38:00.000-07:00

Nüüd ma kirjutan postituse, mille puhul ma sügavalt kahtlesin, kas ikka riputada see üles siia või kirjutada vihikublogisse. Ma otsustasin, et mul pole midagi varjata. Kes tahab must halvasti mõelda or sth, see saab seda ka ilma põhjusteta edukalt teha.

Laupäev-pühapäev oli Tartus judo MK etapp. Oi blinn, oi blinn, oi blinn! Sellised matšid, sellised tegijad. Käisin mõlemal päeval häälega. Laupäeval tagasi tulles ja pühapäeval minnes sattusin sama inimese peale. Tuli välja, et Navitrolla vend. Ülimuhe mees. Rääkisin talle oma suveplaanidest häälega eurotripile minna ja ta kiitis heaks. Esimene sel juhul. Aga samas hoiatas ka. "Kui autos on õhtu ja autos on 4 vene meest, siis ära peale mine!". Tegelikult päris tõsine asi, aga ma lihtsalt ei suuda enda unistustele käega lüüa. Kui ma midagi väga tahan, siis annan omalt poolt maksimumi, et seda saavutada. Julguse taha enam asi kinni ei jää. Igatahes hääletamine on mulle palju tarkusi kaasa andnud. Liigume nüüd põhiteema juurde - võistlused. Suht huvitav on, kui istud rahulikult, vaatad võistlust ja siis hakkab mingi kutt su ees riideid ära võtma :D Ma ei kurda tegelt. Türklastelt sai taaskord "ma tahan sind vägistada" pilke. Nendest lausa õhkab seda. On ka erandeid kindlasti. Pole erandite süü, et need kahtlased domineerivad ja siis arvataksegi, et türklased on kõik perverdid. Tunnen kaasa. Ma ei tahaks küll, et mind mingi stereotüübi järgi hinnataks.

Laupäeval jäi mulle üks portugallane silma. Maadles üliprolt. Okei, mis ma keerutan, kena oli ka. Või no, ta aura oli meeletu. Pühapäeval läksin konkreetselt tema pärast tagasi. Pühapäeval tekkiski mul idee, millest ma ei saanud lahti lasta. Otsustasin, et pean temaga tuttavaks saama. Juba sellepärast, et ma lähen eurotripile ja siis oleks jõhkralt hea, kui ma teaks kedagi kuskilt kaugelt. Portugal on ju päris hea koht. Niisama rääkima minna ma ei julgenud, sest mu inglise keel on alla igasugust arvestust. Eriti veel siis, kui ma laivis pean rääkima. Jooksen kokku, aje! Lõppus tuligi üks idee. Krissust inspireerituna kirjutasin oma msn-i paberile ja otsustasin selle talle anda sõnagi lausumata. Nägin teda väljas sõprade keskel. Ma ei julgenud minna. Nägin kuidas ta lahkus bussi. Ma teadsin, et kahetsen väga, kui võimaluse mööda lasen. Läksin talle bussi järele. Õnneks istus ta suht ees. Vaatasin paremale ja vasakule koguaeg. Kari poisse vaatab naerusui otsa. Mul oli creepy. Jõudsin temani. Andsin talle selle paberi, kuhu oma msn-i olin kirjutanud. Ta oli ülišokis :D Ei saanud midagi aru. Ta ei jõudnud mulle otsagi vaadata, kui ma juba läinud olin. Bussi ukse peal tuli mulle vastu üks sõbralik Rootsi treener. "Are u coming with us?". Hea meelega oleks läinud. Õhtul sõitsin koju tagasi ja öösel nägin Antoine'st (see portugallane) und :D Olen kuuma saand? Ja! Igatahes veider uni oli. Ta suudles seal ühte poissi :D Mis ma oskan öelda? Näen nunnusid unenägusid. Esmaspäeval tegelesin metsikult uurimistööga. Otsustasin, et lähen teisipäeval ka Tartusse. Judokatel oli laager. Portugallased jäid ka sinna, kuigi nad oleks pidanud juba pühapäeval ära sõitma, aga õnneks purskas Islandil tuhapilvi. Ma tahaks muidugi mõelda, et see on saatus. Teisipäeval kobisingi ülikiiresti Tartusse trenni vaatama. Läbi teise korruse klaasseina vaatasin teda maadlemas. Trenn sai läbi ja nad hakkasid lahkuma. Nägin, kuidas ta väljas seisis oma sõpradega. Aga mina ei julgenud midagi teha taaskord. Laura soovitas bussi järgi minna ja hotelli kaasa sõita, aga üliimelik oleks olnud. Mõni oleks vaadanud, et mida hekki see siin teeb vms. Vaatasin siis, kuidas buss minema sõitis ja ütlen ausalt, et kohutav tunne oli. Sõidan Tartusse ja mille nimel? Ma ei saanud seda nii jätta. A'le'coq-i ees olid rollerivennad. Küsisin, kas nad ei saaks mind viia. Neiu, kust teilt tuleb see julgus? Päriselt ka, ma tunnen, et mingi klõps on käinud ja ma julgen olla ja teha. Tegelt ei julge, aga ma sunnin end. Igatahes need rolluvennad ei võtnud vedu. Kurb. Kas Evelil said ideed otsa? Ei! Läksin Dorpati hotelli juurde administratsiooni ja ütlesin, et mu telefon jäi ühe portugallase kätte ja küsisin ta toa numbrit. Otse loomulikult teadsin ta täispikka nime, friik nagu ma juba olen. Jõudsin ta ukse taha. Tagasi tee oli reaalselt olemas, aga ma kaotasin selle enda jaoks. Koputasin. Koputasin veel. Ja siis veel. Kuskil paar tuba kaugemal tulid paar poissi oma toast tšekkima, mis on. Nende käest küsisingi, kus Antoine on. Nende toas otseloomulikult :D Kutsusid ta toast välja ja vopaaaaa. "I gave u my msn the other day. Do u remember?". Ta ütles, et ta jõudnud mu nägugi näha, sest kõik käis nii kiiresti :D Rääkisime natuke aega seal koridoris nii, et ta sõbrad vahtisid ja kuulasid pealt. Kohatu! Siis lõpuks nad utsitasid teda minuga välja minema. "We're leaving at 12 o'clock so u're like Cinderella.". Nii hämmastav oli temaga rääkida. Ma olin hakkama saanud. Kuigi rääkida oli metsikult raske, sain enam-vähem hakkama. Mitte paremini, kui tema. Need, kes kakskeelsetest peredest on, habavad rohkem igasuguseid keeli. Ta ema on nimelt portugallane ja isa belglane. Rääkisin talle oma tripi plaanidest ja ta oli nõus minuga kokku saama suvel. Cool! Ta peaks praegu veel sõitma koju. 58 tundi sõidab, kui ma valesti aru ei saanud. Igatahes siis saab temaga msn-is rääkida, mis oleks kindlasti sadu kordi etem esialgu. Netisõnastik kohe käepärast ja puha :D Enne üksteisest lahku minemist tegime kalli ja ta tegi seda lõunamaist põsemuside teemat. Ma alguses olin päris hämmingus. Meil ju pole selliseid kombeid, kuigi võiks olla, sest see on nii effing nunnu. Südamlik, soe ja sada kümme asja veel. Ta polnud siuke perv ega liiga pealetükkiv vms. Ta aurast ei saa ma ka üle ega ümber. Ma oleks nagu kärbes ja tema kärbsepaber :D Kui ma eilsele õhtule tagasi mõtlen, siis on mul raske uskuda, et midagi sellist toimus. Mina ja need sündmused ei käi kokku. Huhh! Kell oli liiga palju, et Võrru hääletada. Ma ei riskinud. Jäin Liisa ja Laura poole ööseks. Oi deem, need tüdrukud on kullast. Nii targad ja mõistlikud. Tahaks neid iga päev näha. :/

See oli minu amazing jutt. Rohkem ei tahagi siia midagi kirjutada. Las see postitus jääda sellele portugallasele.

Kinky!

2010-04-11T10:21:00.000-07:00

Mingi jube madalseis on. Eelmaldun kõigist. Mu paranoiad. Kompleksid löövad ka eriti tuliselt välja. Tähtede seis vist.

Igatahes otsustasin ratta välja sõitma viia . Alguses mõtlesin, et sõidan hästi hästi kaugele. Nii kaugele, kui suudan. Tahtsin kuskile ilusasse kohta minna, seega otsustasin hoopis Tamulale tiiru teha ja vaadata, kas leian soovitut. Tee peal meenus, et Verijärve ääres on väga breathtaking. Väntasingi sinna. Seal oli hea rahulik, päike paistis, oja voolas. Selline kose langemise hääl oli. Lugesin oma "Tõde ja õigust". Vahepeal tekkis meeletu tahtmine panna raamat käest ja unistada. Unistada sellest, kuidas võiks just sel hetkel seal järveääres olla. Seadsin endale siiski eesmärgiks enne raamat läbi lugeda ja siis minna oma maailma elama. Mu imeline üksindus rikuti. Üks 23 aastane mees tuli mu kõrvale, et ma ta igavust peletaks. Näost suht metsa kasvand ja tõelise talupoja välimusega. Ei, tõelise perverdi ja ahistaja välimusega. Üsna creepy oli. Lootsin kogu hingest, et ta ära läheks. Ma ise ei suutnud öelda ju, et mulle ta seltskond ei istu ja tahan üksi olla. Nii möku olengi. Natukese aja pärast ta siiski läks. Õige pea sõitis keegi oma põriseva kaherattalisega järve äärde. Otse minu taga jäi seisma. Jupp aega asjates seal. Ma muidugi suutsin ette kujutama hakata, et ta on pervert ja võtab parasjagu riideid ära ning varsti tuleb ja vägistab ära. Tegelikult tuli ta lihtsalt kala püüdma. Lugesin edasi. Jäi veel viimane lehekülg lugeda, kui ma silma nurgast nägin, et keegi jälle tuleb. Tuli ja istus must umbes 2 meetri kaugesele maha. Ma ei tahtnud vaadata. Üritasin kõigest väest lugeda lõpuni. Ülikaua aega võttis. Kui viimaks raamatu kotti panin, vaatasin istuja poole. See sama 23 aastane. Ta oli mitu minutit seal vaikselt istunud ja mind vaadanud. MUL HAKKAS NII JUBE! "Saigi läbi. Päris kiire oled. Hakkad ära minema? Tahaksid saatjat? Äkki saaks pärast kokku." Ja kuidas ma minema tõttasin sealt minema!! Kuigi mul oli seal järve ääres hästi hea (seni, kuni mu rahu segati) ei lähe ma sinna üksinda enam tagasi.

2010-04-05T12:16:00.000-07:00

Sain valmis oma kleidiga. Ja booleroga. Lubasin kunagi, et panen pildi siia, kui valma.

Pean midagi kaelast maha saama. Midagi, mis mu päikse ette pilve toob. Mind ajavad närvi inimesed, kes teesklevad hoolimist. No milleks? Selleks, et head suhtumist teenida? Aitäh, aga ma ei soovi. Paku kellelegi teisele oma feik, aastas korra, hoolimist. Sellepärast siirus nii hinnas ongi, et seda leidub kuradi vähe. Igatahes kurvaks teeb küll, kui isegi väike "Head aega" liiast on üle huulte paotada, kui teed jälle kuudeks lahku lähevad. Mis sest, et hoolimine ja tunded pole sellised nagu olid. Sidemed pole ammugi enam nii tugevad. Kuid siiski ei saaks öelda, et täiesti ükskõik oleks. Muidugi pole! Aga peale seda, kui ta nii ükskõikselt kiirel sammul minema tuhises nagu mõni võõras. Nagu me poleks tuttavad. Nagu me ei teaks üksteise nimegi. Liiga külm.
PALJU PAREM HAKKAS

Reede-laupäev käisin maal. Tegin labidaga tutvust. Autot sain ka lükata. Meie armsa tee peal pole võimalik mitte kinni jääda. Läksin oma toredate tossudega autot lükkama nagu mõni rammumees. Võiksin sama hästi ahju lükata. Lisaks jäin veel mutta kinni. Hea, et jala kätte sain. Galjal läks palju hullemini. Ta kukkus vapsee põlvedega mutta. Eks ma isegi kujutasin oma nägu ette moavannis. Aga lucky bastard nagu ma olen, said vanni vaid mu tossud.

Muusika tunnis juhtus midagi iseäralikku. Õpetaja rääkis tunni teemat ja siis mulle ootamatult tegi juttu artiklist, mis Pärnu laulemaie kohta kirjutasin talle. Tuli välja, et ta oli Pärnu festivali kohta infot otsinud ja leidnud läbi selle mu blogi ja seepärast lasigi mul artikli kirjutada. "Eee, kui palju te lugenud olete?"

Märkimist väärib ka mu lonerielu. Üksi siin ja üksi seal, aga inimestest puudust ei tule. ÕNNEKS! Näiteks täna käisin majandust rannas õppimas. Värskes õhus hakkab paremini pähe. Kõigepealt tuli üks rääkima. Siis lõpetasin oma õpingud ja hakkasin koju minema. Terve meestekamp (juicytüübid nagu Krissult kuulsin) peatas mu ja tundis suurt vajadust minuga rääkida. Kevad.. jooksuaeg.. ma mõistan! Silmad näevad vaid suguelundeid. Alguses oli "Ilus naeratus!" millele kohe järgnes "Ilus pepu!" millele järgnes kiire eemaldumine tundes ohtralt ebameeldivaid pilke oma kannil. Ladies, u surely know what I felt. Mõne meetri pärast nägin Krissut ja Riskot. JA MIS VÄLJA TULI?! Kallis üleaedne Risko peab mu toa akent silmas, kas tuli põleb või mitte. Valus mõelda, et selle akna ees olen ma oii kui palju kordi riideid vahetanud. Risko oma aknast showd kindlasti näha ei saanud, aga kümneid aknaid on, kus see päris näha võis olla. Olen paranoiline, I know.

Litsid mehed need Vargamäe omad!

Ürgsete mõjudega kevad, palun jäta mind mängust välja! Ma ausalt ei taha käia ringi, südamed näkku kleebitud. Inimene on loom, loomadel on jooksuaeg. Eveli tahab joosta omaette ja vaid tervislikel eesmärkidel. Poiste järele jooksmine on paha paha. Evelile ei meeldi saba liputada ja vastu säärt hõõruda kellelegi. Evelile ei meeldi nurruda ja pai lunida. Nii, et Cupido, hoia nooli kokku, kui kavatsed neid lasta vaid ühe ja minu pihta. Selleks naljaks on vaja kahte noolt, kahte inimest.

Let the sunshine in!

Kevade puhul tervitaks Armaanit, kellel on kevade vastu allergia.

Rõõmu ja muret täis

2010-03-28T04:47:00.000-07:00

Vaheaeg on minu jaoks ünsa kasutu olnud. Tähendab mina olen kasutu olnud. Taaskord tegin, mida tahtin teha selle asemel, et teha, mida on vaha teha. Seetõttu olen jubedalt jänni jäänud oma uurimistööga. Isegi "Tõde ja õigus"-e lähenev tähtpäev ei tee mulle niimoodi muret nagu see uurimistöö. Nõme, et ma pean sõltuma kellestki. Palju parem oleks uurimistööd teha teemal, mille kohta saab infot internetist ja raamatutest. Nõme on käia inimestele pinda ja veel nõmedam, kui inimene ei taha eriti koostööd teha. Samas ma ei saa ka kedagi süüdistada. Olen oma mures üksi. Nii 1, 2, 3 ja uurimistöö peast välja. See tekitab vaid stressi.

Paugu pealt ei tulegi midagi vaheajast meelde, aga kui veits rohkem meenutada tuleb meelde nii mõndagi. Teisipäeval pidas meie täisealine neiu Laurits oma sünnipäeva. Hommikul asusime Eliisiga teele nina Põlva poole, et leida üles mingist poest kollane vesikas sünnipäevalapsele. Pöial püsti ja hääletamine algas. Veider, et enamjaolt sattusime mingite ärikate auto peale. Üks rääkis vene aksendiga, MIDA MA ARMASTAN! Olime tast üpris vaimustuses. Tüüp lootis, et me suudame talle teed juhatada kuskile ma-ei-tea-kuhu. No, pisut abiks olime ikka, aga õigest kohast sõitis ta siiski kõvasti mööda. Meie õnneks :D Õhtul sammud siis Krissu pidžaamakale. Ma olin ainus päris ööriides piduline ja tundsin end pehmelt öeldes veidralt. Osta mind, osta mind, osta mind! Umbes nii. Aga pidu oli mahe!

Neljapäeval ajasin end judosse. Mu daamid ja härrad, võtke teatavaks, et judo on ulmeliselt hea. Püstimaadlust ma endiselt teha ei saa, aga selle eest madistan maasmaadluse ajal. Veits kiitleks ka. Kägistasin oma treeneri ära. Seda kägistamisvõtet õpetati Soomes ja see on siiani kõige mõjuvam võte maasmaadluses. Trennist läksime Keiduga minu poole ja hängisime koos laupäeva varahommikuni. Otse loomulikult suutsid mul reede õhtul munad paiste minna ja palavik tõusta. Just kõige ebasobivamal ajal. Laupäeva hommikul oli mul põmst topeltlõug kurgu all. Selle vaatamata pidin ma maksku mis maksab saama Tartusse maadlust vaatama. Hääletamisest on saanud vist üks mu lemmiktegevusi. Tartus vudisin lõpuks oma arust õigesse kohta. Käisin maja ümber poolteist tiiru, katsusin kõiki uksi. Kõik kinni. Eesukse peal oli kirjas, et see on mingi kirik :D Viimaks jõudis mulle kohale, et mul on miskit võlssi läinud. Küsisin Kaupsilt juhiseid. Suur klaassein, Maaülikool, Kreutzwaldi tänav. Ma sada korda tean, kus see asub. Küsisin teen ühe naise käest, kes mind kuskile bussipeatusesse suunas. Samal ajal läks oma autosse mingi püss noormees. Too naine soovitas tema käest küsida täpsemalt järgi. Ja vopaa, mul oli nii palju õnne, et see mees viis mu oma autoga ära. Sel hetkel sain ma aru, kui oluline on iga minut ja iga pisemgi otsus. Olin õigel ajal õiges kohas. Maaülikooli spordihoones oli lisaks kreeka-rooma maadluse võistlustele ka võistlus vabamaadluses, naistemaadluses, kangi tõstmises ja sangpommide tõstmises. Vaatamist oli rohkem kui küll. Enamus aja istusin vaikselt ja mõtlesin oma ülikahtlaseid mõtteid, mis said inspiratsiooni maadlustrikoodest. Nüüd aplaus esimese koha omanikule Taanielile ja kolmanda koha omanikele Kaupole ja Siimule. Üsna metsik maadlus oli (Y) Vedamist oli mul veelgi. Tänu Siimule sain ma ilusti Tartu kesklinna tagasi. Seal jäin ma raske dilemma ette, kas minna Võrru ja käia õhtul sõpsudega klubitiirul või jääda Tartusse Laura juurde ja veeta tema seltsis rahulik õhtu. Valisin Laura ja olen oma valikuga rahul, vaatamata sellele, et Võrus olevat äärmiselt lõbus olnud. Mulle meeldib Laura seltskond. Temaga jagasin ma oma elu parimaid päevi. Tore oli koos neid meenutada. Ma tundisn end jälle sellena, kes ma olin. She is the one that you never forget. She is the heaven-sent angel you met. "Lühikestel poistel on hea vaade."...
Tagasi Võrru muidugi häälega. Järjekordset võttis peale mees. Alati on nii. Mehed on kaastundlikumad???? Igatahes nii palju juttu, kui selle mehega pole ma mitte ühegi inimesega rääkinud, kelle auto peale hääletanud olen. Tüüp oli endine karatekas seega võitluskunstide teema oli mõlemale hingelähedane.

Lõpetaks ühe mõtteteraga, milleni Lauraga jõudsime: "Armastus ei küsi pikkust.". Jamh.. :D

Pidage vastu need mõned kuud. Varsti on suvi käes ja siis teeme midagi eriti head :)

Noortekooride festival Pärnus

2010-03-22T06:22:00.000-07:00

Reede-laupäev käisin kooriga Pärnus kooride festivalil. Lootsin, et seal oin ägedam, aga kui nüüd hästi järele mõelda oligi seal üliäge. Polnud õiget meeleolu vms. Kirjutaks siis meeldejäävaimatest hetkedest. Esimesena kindlasti "They don't care about us" Ülejõe gümnaasiumi (?) esituses. See oli nii hea, et oleks veel tahtnud kuulata.
Järgmiseks ahhetama panevaks kuldkõriks oli Martti Laas, kes oli laulus "Palve" solist. Ma sulasin. Suht raske on laulda, kui tahaks vaid solisti kuulata.
Dirigent Toomas Voll oli hästi äge. Kaifeero :D Täiesti omamoodi. Nii hea! "One, two, you know what to do.".
Reede õhtul oli väike peoke. Koorid pidid tegema playback'i Eesti 90-ndate järgi. Meie esitus:

http://www.youtube.com/watch?v=ozCmcV-oujg&feature=player_embedded

Pärast playback'i oli ns sõbrunemine ja mängud. Oiblinn.. Üks mäng oli siuke, et rahvas jagati kõigepealt pooleks. Ma täpselt ei tea, palju selles mängus kaasa tegi, aga no paarsada inimest tuli ära. Kokku oli lauljaid 400 ringis muidu. Igatahes tegime siis 2 pikka looklevat rivi. Vasaku käe pidi jalge vahelt läbi panema ja paremaga võtma paremal seisva inimese käest kinni. Ma ei tea palju sellest aru on saada, aga me kõik olime käsipidi seotud üsna ebamugavas asendis. Asi läks rängemaks. Rivi viimane inimene hakkas kõigi jalge all roomama. Ja nii roomas terve rivi seal jalgade tunnelis. Kätest ei tohtinud lahti lasta. Nice, et ma rivi eesotsas olin. Nii palju inimesi pole elus mu jalge alt läbi käinud. Aa, vahemärkuseks veel, et mul oli seelik seljas :)

Muidugi Pärnu kontserdimajas laulda oli ka vägev, mis sest et publikut oli mitu korda vähem, kui esinejaid :D

Tagasiteel laulsime, laulsime, laulsime. Sebisime bussis olnud Otepää koori oma sõpruskooriks ja
hakkame koos laagreid tegema. Suht äge!!!!!
Vahet pole, et ma kohati mööda laulan, ma armastan seda - laulmist. Oma paanilisest lavahirmust olen ka üle saanud.

Mulle niiiii meeldis. Võiks rohkem kooriga koos midagi teha!

Kõik pilgud sind pilkavad

2010-03-13T06:08:00.000-08:00

Mõtlesin, et sõpradeta oleks lihtsam. Pole kedagi, keda alt vedada. Pole kedagi, kes mind alt veaks. Pole kedagi, kes minu peale solvuda saaks, kui midagi valesti teen. Pole kedagi, keda kaotada. Sõprade arvamus läheb mulle korda. Võõraste arvamus on peaaegu ükskõik. Ma ei peaks tundma süümepiinu, ma ei peaks enda vastu vastikust tundma. Kui sõpru poleks, oleksin ainult mina. Täpselt selline nagu olen. Ei pea end kuidagimoodi tõestama. Ei pea nahast välja pugema, et kellegi soosingut pälvida või kambas püsida. Ma lihtsalt oled. Üksik, aga vähemalt haavamatu. Sõprade sõnamõrvad ja valusad teod ei puutuks minusse, sest mul lihtsalt poleks neid. Poleks vaja tunda sõbra viha, kui olen vaid head tahtnud, aga see hea on väga halvasti välja kukkunud.

Keegi ei vaja mind. Keegi ei ole minu jaoks igavesti. Mitte effing keegi. Nii, et palju parem oleks elada kelletagi, kellest iga hetk võin ilma jääda. Või omada kedagi, keda ainult pettekujutelma tõttu pean oma sõbraks. Ma ei pea ju harjuma kaotamisega. See poleks normaalne. See oleks külm, ükskõikne.

Kas teil pole olnud sellist tunnet, et te ei taha inimeste läheduses olla, kuna kardate, et igaüks neist võib teile kohe haiget teha? Tunnet, et tahaks olla ihuüksi kuskil ilusas kohas, kus päike hoiaks teil naeratuse suul? Täna ma tahtsin jälle kõik sinnapaika jätta ja minna. "Kaugele tundmatuks iseenese eest."

2010-03-10T10:18:00.000-08:00

Eilne läheb ajalukku, kui minu esimene kokkupuude lumelauaga. Paar sekki püsti ja maha, püsti ja maha... Nii ta läks. Alguse asi. Mulle nii väga meeldis!
Ühel tüdrukul jäi kinnas selle tõstuki värgi külge ja sõitis mäkke. Üllas pliks nagu ma olen, andsin talle oma kinda, et ta kuidagi järgi saaks oma kinnule minna. A enda oma lõpuks tagasi ei saanudki. :D Sad but true.
Igatahes unistan ma nüüd lumelauaga ukerdamisest.

Üks väga häbiväärne asi juhtus ka. Unustasin oma blogi sünnipäeva ära. 3. märts oli. Ise veel hullult plaanisin, et blogi sünnipäeval teen praazniku, aga näed siis...
Alustasin oma jookuaega. Väga libe, väga märg, aga ka väga väga mõnuuuuus. Mulle meeldib lihasvalu.

Mul oli kindlasti midagi tarka ka öelda, aga see mõte ilmselt suri üksindusse. Nii, et ma lähen olen pop ja koon. Kui kunagi valmis saab, teen blogi jaoks pilti ka.

“Töötasin suvevaheajal ühes väikses poes, kus kogu kaupa tuli leti tagant müüjalt küsida. Ühel hommikupoolikul sisenes poodi noor ja piltilus kutt, selline, keda tavaliselt ainult ajakirjadest näeb. Ta pöördus naeratades minu poole ja ütles, et sooviks kummi osta. Juhatasin ta siis rõõmsalt koos endaga vastava leti äärde ning kondoomidele osutades küsisin, millist ta valikust sooviks. Ise olin veel ilmatu uhke selle üle, et suudan nii professionaalselt käituda ning mitte ebamugavat olukorda tekitada. Noh, on ju kondoomide ostmine poest paljude jaoks piinlik… Minu küsimuse peale heitis noormees pilgu vaheldumisi kord letile, kord mulle, ning lõpuks taibates, mida ma talle just osta olin pakkunud, ütles: „Tegelikult soovin ma siiski rummi osta.“ Tundsin, kuidas ma korraga juustest varbaotsteni tulipunaseks muutusin ning tahtsin sel hetkel häbist lihtsalt maa alla vajuda. Pobisesin vaikselt midagi valesti kuulmisest ning püüdes käituda, nagu poleks midagi juhtunudki, juhatasin ta alkoholileti juurde ja aitasin sealt rummi välja valida, endal käed ja hääl värisesid ning nägu oli punane kui peet. Noormehele tegi kogu juhtum kusjuures väga nalja. Terve aja, mil ma kassas kaardimakset sooritasin (mis sellel hetkel töötas nagu kiuste eriti aeglaselt), ta muigas omaette ning küsis lõpuks: „Kas te tõesti kuulsite, et ma soovin kummi osta?“ ja puhkes südamest naerma.”
Kes tahab saada veel, minge www.pihi.net

Suured tunded

2010-02-28T12:16:00.000-08:00

Ei millegi elusa vastu. Judo vastu. Endiselt. Laupäeval käisin Kaupo Viili mälestusvõistlustel Tartus. Kõik oli nii oma, mis sest et ma eemaldunud olen. Kuidas ma vihkan neid värdjaid põlvi. Tahaks lasta end igate pidi läbi vaadata. Äkki on kuskil mingi põhjus, miks mu põlved nii teevad. Tahan terveks saada. Tahan täiega maadelda. Pean saama kõik korda. Ja saan ka. Lihtsalt pean. Need võistlused olid ülikõvad nagu ikka. Jälle igalt poolt rahvas kokku tulnud. Põhiliselt Eesti naaberriigid. Mmmmh! Kuradi head inimesed.
Tennist pidin ka vaatama minema, aga ei jõudnudki. Judo imes endasse nagu ta seda alati teeb.

Õhtu poole oli Taire praaznik. Tavaliselt ma ei ilmu võõra inimese sünnipäevale, aga enam pole miski tavaline. Muidugi ei läinud ma sinna lampi. Krissu sai sünnipäevalapselt loa ja nii ma leidsingi end sealt. Taire on üliarmas ja hoolitsev tüdruk. Igati nunnu. Nalja sai ka ikka. Magasime neljakesi ühes voodis. Epp?, Taire, Siim ja mina. Hommikul ütles Siim, et ta oli mu öösel kaissu võtnud kogemata. Tüüp ajas mu oma türuku, Tairega, sassi :D Ma magasin ikka nagu karu talveunes. Umbes lõuna paiku hakkas pihta häälketamine Võru poole. Oii, kuidas mulle hääletada meeldib. Pealegi paistis ju päikegi.

Tuttu, tuttu, tuttu. Teen veel seda Krissu une-värki. Loed tagurpidi 50-st 1-ni ja mõtled, millest und tahad näha. Esimene kord see toimis. Krissu oli tookord mu juures ööd. Ütles, et ma olin haigelt tõmmelnud unes :D Väiksemana olid mul tõesti need kombed... Sandra padja alla panin käe ja siis kätu tõmbles seal nii, et Sandral kindlasti hea tududa oli. Mul on mu tulevasest mehest kahju. Aga kes ütles, et ma üldse saan mehe? :D Never knows..

"Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga." (Sigmund Freud)

Midagi häirib

2010-02-24T13:17:00.000-08:00

Nad aravavad, et neil on õigus hukka mõista. Nad arvavad, et nad teavad, kuid tegelikult nad ainult arvavad. Ma ei taha, et nad arvaksid. Ma ei taha, et keegi teaks midagi, kui oodata on ainult hukkamõistu, sest enda arvates pole ma midagi valesti teinud. Ma ei tunne kahetsust. Mul on hea meel vaid. Miks seda ei mõisteta? Miks ma ei või teha nii nagu teised ei teeks? Miks ma ei või teha nii nagu ma isegi ei teeks? Eriti veel juhul, kui ma ei tee kellelegi oma tegemistega liiga. Kas ma tõepoolest pean olema raamidesse pressitud ja kõigest väest stereotüüpne, lihtne, tavaline olema? "Kõik pilgud sind pilkavad.". Vahepeal on raske inimeste keskel olla. Asi on pigem minus. Oma asi, et teiste arvamus mulle korda läheb. Isegi võõraste oma. Aga ma ei muuda end, kui seda ise vajalikuks ei pea.

Hetkel tunnen end väga väikesena. Tsipake valus. Või noh... tunne nagu süda oleks väikese kasti sisse pandud ja tal pole ruumi seal vabalt tuksuda. Seinad tunduvad ka mind kinni hoidvat. Aheldatud tunne. Segaduse tunne. Mul pole ei halb, ega hea. Driftin kuskil vahepeal...

"Kui palju on asju, mida ma ei vaja!" (Sokrates)
Ma ei oskaks välja tuua, mida ma ei vaja. Aga mida vajan, pole üldse palju. Tahaks kuumal rannaliival lamada, seljas mõnus tuule käes lendlev kleit ja päike minu peale paistmas. Kuskil üksikul rannal. Kasvõi ihuüksi. Ja kui tahan, hüppan merre. Peale päikeseloojangut uinuda ja hommikul ärgata, päike silma sisse pugemas. Palun, see oleks täiuslik! Ja samas nii teostatav. Võin juba homne päev kuskile kaugele rännata. Mind ei hoia miski kinni. Ma võin... Aga vaevalt ma südamerahus päikest ja merd nautida saaks. Nii, et ma ootan...

Valentinipäeva eri

2010-02-14T07:16:00.000-08:00

Mul on äärmiselt kahju, et ma ei saa teile, kallid sõbrad, kaarte saata. Mu mõtted ja aeg on uurimistöö ja kooli päralt. Ükski vabandus pole piisav, et teid mitte esile tõsta kõigi teiste seast seega üritan siin seda korvata. Loodan, et lepite sellega, et minu jaoks väga tähtsas kohas saate ära märgitud.

Alustaks Marisest. Minu sõpruskonna üks heasüdamlikum ja alati rõõmsameelne Maris. Tutvusime "Kiri sõbrale" kontserdil. "See Kaupo tore klassiõde", millele hiljem sain muidugi kinnitust. Sinu perekond on mu ideaaliks ja eeskujuks. Sa tekitad sees hea sooja tunde ja paned mind tundma oodatuna. Minu arust ei olene sõprus räägitud sõnade mahus vaid tunnetest. Inimene, kas meeldib või mitte. Sina meeldid mulle väga. Tulevikus kohe kindlasti näeme veel palju palju kordi. Sa oled mulle kallis!

Krissu, Ella, Liana. Minu klassi esikolmiku tüdrukud. Inimesed, kellega ma tihedalt kokku puutun ja kes mõjutavad mu isiksust. Nagu keegi tark on öelnud: ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled. Krissu, su laused juhivad mu elu põhimõtteliselt. Ella, sinus on midagi sellist, mis tõmbab mind. Ma ei tea, mis võimed sul on, aga tänu nendele on sinuga väga hea koos olla. Oii, ja need väiksed peokesed.. Liana, sul on iseloomu. Su naljad (L) Te olete mulle kallid!

Laura. Minu kunagine bestikas. Rohkem mul selliseid pole olnud. See aeg, kui sa mul olid, oli parim! Sinuga on nii lihtne rääkida. Tabad poole lause pealt kõik. Igatsen meie tüdrukutejutte, trenne, laagreid, võistlusi. Tänu sinule tundsin end alati vajalikuna. Sa oled mulle kallis!

Liisa. Pikakannu hull. Heas mõttes. Nii eriline, kui eriline üks inimene olla saab. Täiesti teisest puust. Üdini hea inimene. Ei vingu, ei hädalda. Sa oled mulle eeskujuks. Koos sinuga suudan end viia ebanormaalsuse tippu ja unustada kõigi teiste arvamus. Sa oled mulle kallis!

Kertu R. Inimene, kes on mind muutnud. Vähemalt ma ise tunnen nii. Olid ajad, kui ma vajasin meie igapäevaseid vestlusi msn-is nagu õhku. Sa oled endiselt väga tähtis mulle. Tõsiselt andekas ja arukas inimene. Jaa, sa oled tark. Minu jaoks vähemalt. Pole tähtsust, mis seal effing tunnistusel on. Minu naerutaja. Sa oled mulle kallis!

Kaupo. Ma ei saa sind kuidagi välja jätta. Sulle kuulub väga väga tähtis osa mu minevikust. Keegi teine pole minus tekitanud selliseid tunded nagu sa kunagi tekitasid. Keegi teine pole niimoodi mu südandt puudutanud nagu sina seda tegid. See oli tõsiselt võimas aeg. Sa oled mulle nii palju andnud. Sa oled mind nii palju õpetanud. Sa oled mulle kallis!

Liisu. Sinu juures on küll üks suur viga, aga sa meeldid mulle ikkagi nii palju. Ma armastan meie juttusid, laulmisi ja kahekesi olemisi. Sinuga on võrratult hea koos olla. Vahepeal pisut tujukas, aga selle eest ma ei tea inimest, kes suudaks sama nunnu olla. Sa oled mulle kallis!

Erik. Sa tegid Serbia parimaks. See osa, kui sina ilmusid, oli võrratu! Need üllatavad telefonikõned, mis vahepeal tegid, pani mu seest kihisema ja tegi väga rõõmsaks. Su lohutamised, minu enesehinnangutõstmised.. on olnud hetki, mil sa mu täielikust masendusest päästnud oled. Sa oled mulle kallis!

Mari. Olid ajad, kui ma sind väga vajasin. Sa olid ainus, kes suutis mind täielikult mõista. Sa oled suurepärane tüdruk. Hästi suure südamega. Sa oled mulle kallis.

Teised, keda ma siin ei maininud, ärge olge pahased. Ka teie olete mulle kallid. Ma armastan inimesi. Ma vajan inimesi.

Ajudevaba, kuid tundeküllane

2010-02-12T13:16:00.000-08:00

Ta ei räägi, ei tunne huvi. Oled juba valmis käega lööma. Lepid asjaoludega. See on nagunii pointless ja liiga utoopiline. Sa ei hakka pingutamagi, kuna tead, et see ei viiks kuhugi. Sa jõudsid endas otsusele, et annad alla. Jätad tühja kargamise. Lööd käega... Aga ei, sul ei lasta alla anda. Kustuvatele sütele lisatakse puid. Jällegi põleb korralik leek. Ta naeratab.. no nüüd on päris panges. Üks naeratus ja oledki jumala lost. Mõistus on out. Kuluks ära väike reality check? Get real, sellest poleks nagunii kasu. Tead, et kogu teema on lame ja naeruväärt, aga sa ei hooli, sest sul on hea. Sulle meeldib oma mullis olla ja unistada. Sulle meeldib, et sees on nii bubbly. Las põleb, seni kuni tahab. Las kustub, kui tahab. Las..

Sellist asja nagu üks ja ainus pole olemas. Ongi hea! Nii raske oleks ju seda ühte leida. Õnneks on sobivusi hulga. "But of the 9.999 hundred thousand other loves statistically, some of them would be equally nice." Tuleb ja läheb. Miski pole igavene. Või siiski? Well, küll ma saan seda kunagi teada.

If I didn't have you to hold me tight
If I didn't have you to lie with at night
If I didn't have you to share my sights
And to kiss me and dry my tears when I cry
Well I really think that I would...
Have somebody else

2010-02-07T04:44:00.001-08:00

Sain teada, et üks tüdruk on umbes pool aastat mu bogi anonüümselt jälginud. Terve elu oleme üksteisele täiesti võõrad olnud ja nüüd saime lõpuks tuttavaks ka. Nii amazing!
Ma arvan, et kui lugedagi umbes mu pooleaasta blogimaterjal läbi saaks must igaüks sotti. Kõik peavad end eriliseks ja paljud arvavad, et keegi ei tea neid täielikult, aga ma arvan, et näiteks mind pole vist raske tundma õppida. Nagu avatud raamat. Enda jaoks olen vahepeal liiga keeruline, aga see puhtalt mu enda süü. Pole vaja elu raskeks teha.

Igatahes ülipositiivne, et see, mida kirjutan, pole nelja seina vahel kinni.

Eilne õhtu sai veedetud seltskondlikult mõeldes ja väideldes. Kuigi mina olin enamjaolt kuulajarollis. Hea oli lihtsalt kuulata. Sai peas mõtteid arendada, ilma et keegi teaks, mis seal sünnib ja saaks hakata midagi ümber lükkama vms. Mõtlesin välja, et liigne mõtlemine pole hea :D Geenius, või mis? Aga tegelt ka.. Liigne mõtlemine teeb maailma enda ümber lõpuks nii teadluslikuks ja mehhaaniliseks, et selle kõrval sureks tunded lihtsalt välja. Nagu inimesed oleksid kõigest masinad. Ma usun, isegi kui see vale on, et on midagi seletamatut. Inimene pole kõigest üks tükike suurest massist. Inimene on midagi väga suurt. Ma arvan, et polegi mõeldud, et me kõigest aru saaks. Kõik ei pea seletatav olema. Ei tohikski! Elul kaoks võlu. Maailm on ikka effing huvitav,

Meil on vaja üksteist. Me sõltume üksteisest. Me oleme üksteise poolt mõjutatavad mingil määral. Info, mis meiene teiste käest jõuab, kas muudab meie arvamust või kinnistab olemasolevat. Minu põhimõtted jms on igatahes mingis osas kõvasti muutunud. Me õpetame üksteist. Kui keegi meile haiget teeb, võtame sellest ju õppust. Järgmisel korral oleme ettevaatlikumad.

Ü k s i e i s a a . . .

Ja ei tahagi!

On hetki mil näib ,et kõik mis sa suudad on korraga läind.

2010-02-05T10:27:00.000-08:00

Kas pole mitte hämmastav, kuidas peaaegu võõras inimene nii palju tähendada võib? Lühikese ajaga võib saada pea sees top1-ks. Mõtteid saab küll kontrollida, aga see on ju effing raske. Eriti, kui mäletamismaterjal on niivõrd hea. Mu mõtted pole vabad. Umbes pool meist lööb poole peal käega. Ma kardan sinna käega lööjate hulka kuuluda. Samas mul on sõbranna, kes ei löönud käega. Ootas aasta, ootas veel ja lõpuks sai, mida tahtis. Kuigi paljud ütlesid talle, et see on mõttetu ja ära piina end. Kuid tema jätkas omas suunas ega kaldunud kõrvale. Astus kindlalt. See tundus tookord naeruväärne, aga nüüd tunnen sügavat austust tema vastu. Ma vist ei suudaks nii püsiv olla. Suurepärane eeskuju.

Neljapäeval läksin aint üheks tunniks kooli. Eelneval päeval tuli tühja koha pealt palavik, nii et otsustasin rahulikult võtta. Läksin siis ajaloo arutlust tegema. Mõned minutid sain seal olla ja siis saadeti minema. Ma ei taha sellest rääkida :D Järgmine kord teeme õpetajale väikse feili. Ootan põnevusega. Õhtul kutsuti uisutama ja kuna tundsin end päris hästi, otsustasin minna ja mitte jääda tuppa kopitama. Peale kolmetunnist uiskamist läks nats aega mööda ja karussell hakkas pihta. Ööläbi vingerdasin ja häävisin fanni tõmmeldes. Seda ma tegelikult tahtsingi. Koolist puhkust.

http://sexperienceuk.channel4.com/sex-education
Soovitan uurida ja puurida. Huvitav on!

Võta näpust, keegi polegi ju veatu.

Ich bin verliebt

2010-02-03T14:05:00.000-08:00

Naermine, säramine ja õhinas olemine tähendab, et ich bin verliebt? Liblikad kõhus, tähendab ich bin verliebt??? Ilma meesteta ei saakski sel juhul õnnelik olla. Saksa keele õpetaja millegipärast arvab, et mul armuteemad all the time. Porkeee?? Jeps, mul on sajaga peiks. Telefon heliseb, siis raudselt peiks helistab. Nii on :D

"Sind ihr verliebt?" Väike valesti tõlgendamine ja mõni fantaasiarikas saab sellest kohe laulu. "Eveli and Krissu sitting on the tree k-i-s-s-i-n-g." ja järgmine päev "Eveli und Therese sitting on the tree k-i-s-s-i-n-g.". Kummardus lauluautorile. Sinuta saaks poole vähem nalja!

"Mu arust on mega ilus, kui tuba on pime ja võtad riided seljast ja siis tulevad sädemed." Täiega ilus on, jep! Ma ei räägi teemast. Laske fantaasial lennata. Sehr romantisch, kas pole?

"tundus, et on aeg nüüd
unustada tume minevikuhüüd
andestada enesele vead
joonistada paberile uued read"

Elan olevikus, tulevikule mõeldes ja lähiminevikku korduvalt läbi elades. Meeletult hea on. Vabadus! Sõltuvus on läinud.
Tänane päev koolis oli rohkem kui veider. Selleks peaksite mu pähe saama, et mõista. Sõlmisin paar kihlvedu.. Kuni viimase tunnini olin elu täis, kuid siis tuli ajalugu. Lambist hakkas rõve. Hakkan kahtlustama, et ajalugu ei mõju mu tervisele hästi :D "Sa õhkad kuumust." (H) Jeah!

Tehke midagi, mida te muidu ei julgeks.

Midagi paremat, kui parim.

2010-01-31T08:55:00.000-08:00

Oi, kui suurepärane nv möödas on. Reedel sain taaskord kõvasti korvi paljudelt. Sp oli jubedalt paha tuju. Oleks tahtnud kõik Võru sõbrad ära unustada. Selline tunne nagu keegi ei hooli. Üksi mind siiski ei jäetud. Leidus siiski mõni, kes isegi halva enesetundega end minu juurde vedas.

Laupäev tõi seda, mida tahtsin. Uus seltskond ja pealegi kaugel Võrust. Erik, mu Serbia parim tutvus, pidas sünnipäeva. Vaikselt põdesin küll, et ei tea kedagi sealt. Erikutki olen vaid 1 korra elus näinud ja see oli ka 3 aastat tagasi. Õigesti tegin, et läksin. Erik kutsus mind varem kohale, et saaks juttu ajada enne suurt pidu. Midagi pole muutunud, saame sama hästi läbi nagu toona:) Mingi aja pärast hakkas rahvas tilkuma. Hämmastav minu puhul, et nii hästi jutu peale sain inimestega. Ei nillinudki erakuna kuskil nurgas. Mina, kui võrukas, paistsin some kind of huvitav I guess. Igatahes EFFING ÄGE oli. Erik on endiselt üks heatahtlikum, toredam ja nunnum inimene, keda ma tean. Seal oli veel toredaid inimesi. Eesotsas Mia, Stiina, Sten ja Armand. Ütleb palju, eks. Sünnipäevast jätkan vihikublogis. On, mida meenuta.

Tomiga, isa sõbraga, sain Tallinnast koju. Üks lemmiktäiskasvanutest mul. Soovitas poiste koha pealt ohjad enda kätte haarata. "Tere, sa meeldid mulle, abiellume." Lihte ja konkreetne, kas pole? Soovitas võtta rikka mehe. Ütles, et mul välimust on ja nii. Hea tunne, kui midagi kena öeldakse, eksole. Tom arvas, et armastus võib suht igaühe vastu tekkida. Leivad ühte kappi ja küll see big laaav ka platsi lendab. Ta jutus on iva minu arust.

Murdsin endale antud lubadust ja ma olen loll, kui süümekaid tunnen või kahetsen. Enda õigustuseks ütlen, et MA LIHTSALT ELAN. Tom ütles, et elu algab alles umbes 25 aastaselt. Mina aga arvan, et elu juba käib. Ma tahan olla, teha mida ma ei teeks, tunda end võrratult hästi. Minu elu käib. Noorus on kuradi ilus aeg!

Kuula, kuula neid hääli enda peas. Tee nii nagu räägivad.

Heut' ist mein Tag

2010-01-26T09:08:00.000-08:00

Hommik algas mul kenasti. Astusin hoobilt auto ette. Elu on ikka nii ülehinnatud.. Ärge kuulake mind! Eilne hommik oli sama lõbus. Kõndisin parasjagu kooli, kui mingi elukas vasta aeda jooksis. Mõtlesin, et näen nägemusi, aga ei! Kits oli! See jobuke retsis end kõvasti. Suurest šokist aju ka ei funktsioneerinud nii nagu vaja ja kõndisin lihtsalt käbe kooli, sest olin hiljaks jäämas nagu alati. Oleks võinud inimese kombel appi minna, aga ei! Mina kõnnin edasi, lõust viltu ees. Kohe huviga mõtlen, mida toob järgnev hommik...

Sündmustest nii palju, et sain oma elu esimesed uisud ja olen neid korralikult ka kasutanud. Kohe esimesel päeval kutsuti uiskama. Kui väljas nägin miskene kamp mind ootas, kahekordistusid silmad. Priit oli kõik oma kamraadid kokku ajanud. Priit, Gert, Kert, Oha, Tamm, Hannes ja ich. Esimene kukkumine oli juba enne püstisaamist. Mul polnud veel uisudki korralikult jalas. No ja sellele ilusale avapaugule järgnes veel pauke. Ühe neist takistas G. must kinni võttes, kui ma ta lähedal jälle oma tasakaaluhädades olin. Õnneks polnud ükski kukkumistest FÜÜSILISELT valus. Järgmisel päeval käisin lausa 3 korda uisukat külastamas. Esimesel korral oli Kert R ja ta kelgukoer mu kaaslasteks, teised korrad olin õndas üksinduse.

Laupäeval kutsus Fredo(ta on mu orksis viimati lisatud video tantsumees) külla. Ajumängude ja filosoofiliste juttude saatel sai seal siis hea mitu tundi veedetud. Järjekordselt märkimisväärne päev.

Ära tuleks mainida ka mu kalapüük. Üks nunnu kalake jäi võrku ja nüüd tuleb vaid ära praadida. Krissu lubas õli lisamisel abiks olla. Inimene, kes mulle viimasel ajal pidevalt toeks on. Ur my little star!

"Ma keevitan kokku Fredy mehelikkuse ja Fredy. Kelle ma kokku saan?"
"Eveli!"

There can be miracles, when you believe

2010-01-19T12:42:00.000-08:00

Kõik pole must ja valge. Elu pole reaalsusega piiratud. Selles on tsipake midagi maagilist. Midagi seletamatut, hämmastavat ja suurepärast. Mõttejõud ja südamesoovid omavad hiiglaslikku mõju. Ma olen koguaeg arvanud, et mu soovid ei täitu. Arvasin, et elul on mulle juba ammu välja mõeldud rada, mida ma käima pean ja see kõik on nagu realism - rusuvates toonides ja kriitiline. Arvasin, et unistused on lihtsalt mõtted, mis peast aeg ajalt läbi käivad. Unistused on loodud täitmiseks. Võin oma mõtete ja soovidega kedagi puudutada. Võin omada just täpselt sellist elu, mis mulle meeldib. Võin end õnnelikuks teha. Ainult mina ise teen end õnnetuks, ainult mina ise teen end õnnelikuks. Õigemini mu mõtted, suhtumine. Kõik oleneb sellest, kuidas mõtlen. Kuidas suudan oma mõtteid kontrollida. Kuidas lasen ümbritseval end mõjutada. Kuidas ise ümbritsevat mõjutan. Igaüks meist omab mingit jõudu. Ma tahan oma jõudu ikka kasutada ka. Oii, kosmos teab, et kasutan :) Nii äge, et meie mõtted polegi nii tühised. "Miski ei ole võimatu, ainult meie piiratud meeled defineerivad teatud asju mõeldamatutena."

Kool algas suure hooga. Sebimist ja sagimist on kõriaguni. Kaevata pole mõtet, sest ma pole kohe kindlast ainus õpilane maamunal, kellel kodutööd kõrimulguni on :D Ei tasu asju enda jaoks raskemaks mõelda, kui need tegelt on. Hindeid ei maksaks ka üle tähtsustada. Kõigest tühised numbrid. No suhteliselt tühised. Väga käest ära ei tasuks ka minna lasta. Okei, mida ma ikka ematsen siin. Homme tuleb mõned nummid tööd edukalt sooritada. :D Logaritm kõlab nagu see oleks midagu oskega seotud. For riil.

Tsauuuuuu, mu sõber arvuti ja mõned lugejad.

L i v e y o u r d r e a m s!

2010-01-07T04:36:00.000-08:00

Eilne oli mu lühikese elu kõige hullem päev ja ma luban teile kallid sõbrad, et see ei kordu enam kunagi!! Mitte kuradi kunagi. Tahan vabandada teie ees, kes te minu eest hoolitsesite ja muretsesite. Sorri, et selline saast olen. Mul on kohutavalt häbi. Pole elusees sellist häbi tundnud. Praegu on tunne nagu oleks see lihtsalt halb uni olnud. Raske uskuda, et minuga tõesti juhtus nii. See pole mina. Ma ei tunne end enam. Igatahes mul on sitaks head sõbrad! Kui te poleks sellised, nagu te olete, siis mind vb polekski enam. Suur tänu! Üritage andestada ja unustada. Püüdke mõelda, et see polnud mina vaid keegi teine. Ma väga loodan, et te ei vaata mind nüüd teise pilguga. Loodan, et te ei mõista mind hukka. Loodan, et kõik jääb endiseks. Loodan, et eilset poleks olnud. Loodan, et ma enam mitte kunagi kellegi pärast rumalusi ei tee. Tahan enda üle uhkust tunda ja et mu sõbrad võiksid ka uhked olla minu pärast. Teie pärast üritan olla parem.

Te olete mulle nii kallid.

It drives me crazy

2010-01-04T07:21:00.000-08:00

Enese vastu tegutsemine on naeratada, kui tegelt kuuldu on valusalt torkiv. Peab teesklema, et öeldu ei tähenda midagi. Ma ei taha lihtsalt käega lüüa. Tahan tegutseda. Midagigi teha. Võibolla kuidagi vastu torkida? Karma is a bitch, I pray to god she always haunts you. Näete, I'm crazy. Mõtted on kurjad. Ma ei taha halba. Tahan lihtsalt õiglust. Tõde oleks ka äärmiselt teretulnud. On ju nõme, kui valetatakse aint sellepärast, et ei taheta teist õnnetuks teha. Saadetakse valesid signaale. Trsh, naistele peab valusat tõtt rääkima. Muidu hakkame igast asju ette kujutama. Võtame mingi lootusekillu kuskilt välja ja ei jätagi rahule. Ülemõtlemine on põhiline. Nii, et tõde, tõde, tõde! Ma ei vaja tobedaid vabandusi.

Vahepeal tulevad süümekad, et ma nii naine olen. Tühine kommenteerimine ja klatš on põhiline. On ussid! Vahepeal tahaks rohkem mees olla. Wish we could switch up the roles. I can be that. Okei, väike joke. Oma sugu peaks just kaitsema. Mu vanaema näiteks eelistab isegi kassi mehele. :D Meeste stereotüüp on küll naiste arust sitapea, aga olge rahulikud mehed, see "sitapea" ei oma tõsist tähendust. Minu arust on see ns öeldud. Fakt on see, et mingi ürgne jõud tõmbab meid üksteise poole ja selle vastu kahjuks ei saa.

Ma olen nii rahulolematu, isegi vihane ja kurb, aga samas suht õnnelik. Motoorne rahutus. Ei taha tegevusettuses olla. Tean mida teha oleks vaja. Tuleb uskuda endasse. Hästi, hästi palju. Tuleb uskuda plaanide täitumisse. Tuleb olla positiivne. Halva tujuga läheb terve päev ju p*rse.

Mõtle häid mõtteid.

Call me crazy, call me odd, call me what u want to

2009-12-27T07:49:00.000-08:00

Hei hei! POLE AMMU NÄINUD või miskit. Alustaks algusest. Teisipäeval oli viimane esinemine näidendiga. Viimane ja parim! Kõik sai alguse kõhulahtisusega lapsest Vilja tänava majas. Kõik, mis järgnes oli väga feil. Kõige feilim esinemine, aga samas PARIM. Ainus etendus, kus publik korralikult naeris vähemalt! :D Järgnes väike aftekas õllekas. Te meeldite mulle. Täitsa siiralt kohe. Signe, kooriõpetaja, kirjutas hot'i kirja kõigile:
"Te olete fantastilised, Te olete parimad....ma lihtsalt ei leia sõnu. See ongi ühtekuuluvus, kui koos teha, hästi teha ja naeratada. Olen olnud teile karm vahel ehk liigagi, aga seda on ju ka vaja. Mul on tohutult hea meel, et te olete kasvanud kokku üheks vahvaks toredaks kambaks."...

Kolmapäeval olid aktused ja KOOL LÄBI. Kolmapäeval algas hullumaja :D Kuni tänaseni välja on iga päev mingi kamm olnud. Magama pole enne hommikut jõudnud. Mingi hommik tegid Keidu ja jaaniuss mulle süüa, mis oli eluhää! Eilne oli ka päris märkimisväärne. Sai saarlase pool töllerdatud. Umbes kell pool viis sai koju ujutud ja tuttu mindud, aga kas ma saan magada?? Ei! Kell 6 helistati ja tuldi külla. Mootorratas, jaaniuss ja Krissu. Tegin oma magamisrekordi ka. Õhtul, nats pärast viit tuli mamps voodi juurde burksiga. Ega muidu poleks üles tõusnudki.

Räägiks esmamuljest ja võimaluse andmisest. MILLEKS ANDA INIMESELE VÕIMALUST? Pigem ikka kuulata mida ula peal räägitakse ja uskuda kõike paska. Teised teavad ju alati rohkem ja paremini.
Minust saab vist ühe tänava jalutaja. I'm not the kind of girl who gives up just like that. Saladuse jõu panen ka tööle vms. Mida iganes see ka ei tähendaks :D "The secret", vaadake. Peaks väga tase film olema. Mu mõtted lähevad kosmosesse ja soovid täituvad.

2009-12-21T09:12:00.001-08:00

Üks teatud "Hei-hei!" kummitab mind jälle :D Ella, u know. Igatahes hei hei! Tänane on ebameeldivalt tujutu olnud. See on võibolla mu unetu öö tõttu. Järjekordselt no! Vastik! Täna oleks just ekstra energiat vaja olnud. Esinesime 2 korda näidendiga. Vai jummal, ütleks ma. Ühe laulu ajal vehkisime mingite küünaldega, mis olid plastmass värgenduse sees. Ühel läks too näidendi ajal põlema. Tulevärki ka natuke. Mina seda tähele ei pannud muidugi. No hallo, kes ikka tulekahjut märkaks, eks. Oma märgi panin ka muidugi maha. Kukkusin toolide alla (Y) Ma ei tea, kuidas ma suudan, aga ma suudan! Muidu oli nunnu nagu kooriga ikka on.

Kes püüab kõigest väest, saab igaühe käest. Kes püüab kõigest väest, saab ikka Kärsoni käest. Nii on. Aga mind ei kepi, mind ei koti, mind ei kratsi.. Vingugu palju tahes, mina olen rahul nii enda grupi esitlusega, kui klassikaaslaste omadega. Vahepeal tuleb tunne, et räägitakse aint sellepärast, et saaks rääkida. Isegi, kui midagi tarka öelda pole. Ikka räägitakse.

Mu mõne päeva tagune emoluule passiks selle postituse juurde ideaalselt :D

Kui ma ei sobi, ei kõlba,
sind enda ligi ma ei tõmba
Mind ei koti, mul on pohhui
Get nahhui!
Liigun mööda oma rada
Kellegi järgi jooksmine tundub jama

Igas päevas on siiski ka killuke head. Leidsin oma laualt kirjakese jõulukaardiga:) Minu päeva päikesekiir. Aitäh! :)

Armastan endiselt elu.

So fine

2009-12-18T14:30:00.000-08:00

Mind natuke hirmutab, et üks masendav asi ei mõjunud minusse absoluutselt. Hoopis vastupidi. Ma olen nagu ümbersündinud. Kõik on hea. Schmetterlingenid on kõhus ei tea millest. Headest sõbrannadest? Igatahes soe hakkab küll :)

Täna oli esimene esinemine näidendiga. Laulda ma ei saanud. No, imenatuke ja imevaikselt. Sellegipoolest nautisin. Rohkem ei saagi nautida. Mul oli meeletult hea. Mitte miski ei viinud mu tuju alla. Suur panus oli ka emmel :D Või siis tema soovitusel pigem. Oeh! Nalja nabani, mida muud ma oskan öelda. Aga ühte ma ütlen, et meie koor on võrratu. Totaalne perekond. Õnneks tuleb veel 4 esinemist meil lähiajal. Ma ei näe oma vanemaid ka nii palju kui koori :D

Ma armastan elu!

You told me it's the truth but I'm still afraid
I'm not the one that would jump the gun
If I had proof I'd take off my shades
and be blinded by the sun

2009-12-10T09:32:00.000-08:00

Hellllõu!
Mõtlesin elumärki ilmutada. Reedest saati kodus oma pisikutega passinud. Alguses oli päris karm. Palavik, köha, nohu. Üks õhtu kui mamps koju tuli, küsisin talt "Kas sa oled kaalust alla võtnud?". Ta küsis "Kaalust?". Ma ütlesin "Jah!". Ta tuli mu juurde ja katsus mu pead ning ütles, et olen väga kuum. Pea katsumist ma mäletan, aga seda totaka küsimuse küsimist EI OLNUD. Järelikult sonisin. Õnneks oli see mu haiguse hulleim punkt. Praegu on ainult nohu ja köha. Kõige hullem on ilmselt see, et laulda ei saa ja et kodus peab passima. Nii väga tahaks kõiki näha ja jõulunäidendi proovides käia.

Tüli, stress ja probleemid pidid immuunsussüsteemi nõrgendama. Ma arvasingi, et mu haiguse üheks põhjuseks oli neljapäevane sõnade näol viisakalt nuga saamine. Üks jubedamaid päevi. Õnneks praeguseks olen ma sellest enam vähem üle saanud. Mu peamiseks sooviks on praegu tagasi sõprade keskele saada ja muul pole tähtsust. Persse kõik see! Mu elu ei peaks koosnema sellisest ajukepist. Üks teise otsa. Mulle pole seda vaja.

Väike soovitus: ingveritee on isegi parem, kui küüslauk. Jooge!

Pean soovitama ühte filmi. "The boy in the striped pyjamas". Suht ajalooteemaline film. Hitler ja juudid. "They smell even worse when they burn.". Tõeliselt kohutav ja liigutav film. Oeh!

2009-12-02T16:56:00.000-08:00

Parem külg, vasak külg, kõhuli, selili, voodis, põrandal, muusikata, muusikaga ikka und ei tule. Sada trikki juba proovitud, kuid miski ei aita. Kohe, kui silmad kinni panen hakkavad mõtted voolama. Kui vastik! Huvitav, millest unetus tuleb? Päris pikka aega pole sellist jama olnud. Milles on asi? Nüüd olen siin ja loodan kirjutades alateadvusest selle rusuva välja saada. Vastikult tihti blokin, overreact'in, hoian eemale. Kui ma ei oska teatud situatsioonis midagi teha, valin vältimise. Ma leian, et peaksin keskenduma hoopis muule, kui nendele nõmedatele muredele, mis mu peas on. Enamus neist ei vääri sellist tähelepanu. Nii palju head on ju.

Eile, kui tundsin end mõttetuna oskas üks inimene kõik heaks teha. Nii sobival hetkel. Just siis, kui keegi minuga eriti ei suhelnud ja ma arvasin, et keegi ei tahagi seda üldse teha.. Rääkides minuga, kuulates mind, lohutades mind... Mu koorem kergenes. :) Sellega seoses tuli mul jälle meelde laul Crux-Sõnad. Kui palju sõnadega ära annab teha. See oli mu eilse päeva päikesekiir.

Kell on 3.39
Une otsingud vol2

Hoidke ja hoolige :)

Välimuse tähtsus

2009-12-02T10:00:00.000-08:00

Leidsin arvutist mingi teksti, mis tegelikult blogi jaoks kirjutasin, aga tookord ei söandanud postitada.

21.oktoober 2009
Hommikuti töötlen oma nägu igasuguste meigivahendite abil, kuna tohutult ebamugav oleks minna kooli jubeda lõustaga. Teen seda, et natuke enesekindlust tõsta. Suurepärase välimuse puudumine võib olla vahepeal väga piinav ja masendav. Rääkimata siis enesehinnangust, mis just välimuse tõttu mõnikord kolinal alla lendab, kuigi palju tähtsamad on väärtused, mida käega ei katsu ja silmaga ei näe. Usun, et neid õigeid väärtusi mul on. Mis kuradi meetodil saan endaga rahul olla, kui pidevalt rõhutatakse just välimuse tähtsust?

Kas pole mitte nii, et ilusatele on palju rohkem lubatud? Halvad omadused korvab kena näolapp. Pole vaja nii palju pingutada, et olla aksepteeritud. Pole eriti raske endale kedagi leida.. ja hoida enda küljes. Esmalt vaadatakse välimust, seejärel õpitakse inimest tundma, kui esimesena mainitu on 5+. Kui see "5+" on huvitatud vastassugupoolest, kes tutvust üritab luua.. Järgneb lihtne stsenaarium. Samas negatiivne, et nende peale ollakse õelalt kade. Igas inimeses on midagi head, seega iga "5+" sobib, kui tõmbumine on vastastikune. Kas ma teen väga valesti öeldes, et valitakse välimuse järgi? Õnneks on ka erandeid.

Ma armastan üle kõige siin maailmas truudust, täielikku pühendumist ÜHELE, päris tõde sõnades "armastan sind igavesti" ja tundeid, mis on jäävad. Igaühe jaoks on ju ÜKS mitte IGAÜKS. Kuidas on võimalik armastada jäägitult üht, lahku minna ja natukese aja pärast juba armastada teist? Loopida oma südant. Ma usun, et süda on rohkem väärt."The man who can't be moved" - vot selle laulu peategelane on suurepärane! How can I move on when I'm still in love with you? So I'm not moving.. Võibolla on mu arusaamad liiga utoopilised, aga siiski usun ja jäängi uskuma, et tõeline on olemas. Nagu filmides "The lake house", "A walk to remember", "P.S. I love you" jne.. Ehk olen liiga palju filme vaadanud? Ehk idealiseerin olematut? Ehk usun valet? Ei, midagi head PEAB olema. Küllaga kulda kusagil ootab ees :)

He's just not that into you

2009-11-25T12:41:00.000-08:00

"Wise man sayd that I am the rule. That I have to stop thinking that every guy can change..."

Olen meeletus lummuses ühest filmist. See räägib suhetest nii kuradi ilustamata ja realistlikult. Noh, nagu asjad on. Stereotüüpsed mehed lasevad üle ennast alandavaid naisi. For riil, endal hakkas juba häbi nende naiste käitumise pärast. Pane või silmad kinni or sth. Ja mehed.. nagu ikka. Kasutavad ja pärast saadavad läbi lillede perse. Naised aga... tsiteeriks filmi "Miks naised küll nii teevad? Loovad endale ettekujutusi. Võtavad mingi väikese asja ja keeravad selle hoopis millekski teiseks?". Nagu what the fuck, kui õige! Loodame liiga palju ju, eksole? Mõtleme üle. "When guy want's to date with you, he'll make it happen. He will ask you out."

Ma ei oskagi rohkem midagi öelda, kui et I wanna be the exeption. Kes filmi on näinud, mõistab :)

Die Schmetterlinge in meinen Bauch

2009-11-18T06:19:00.000-08:00

Neljapäev vastu reedet tuttu jääda ei saanud. Otsisin kedagi, kes minuga väljas nilliks. Eliis tuli :) Deem, that girl is cool! "Arvavad, et võivad arvata." Men :D Seejärel vahetas Eliisi välja somebody. Poole kaheni väljas. Ega mina ju selle peale ei mõtle, et teistel reedeti kool on :D Läksin koju ja hakkasin pakkima. Palju polnud vaja kaasa võtta, aga ma olin nii kuradi unesegane ega habanud midagi. Nagu puuga pähe saanud. 3:20 sõitsin juba bussiga Tallinna, Tallinnast lennukiga Riiga, Riiast lennukiga Hamburgi, Hamburgist rongiga Flensburgi, Flensburgist.... Lõpuks jõudsin pärale. Sankelmark! Minu kodu kuniks esmaspäevani. Sankelmargis toimus konverents "Die Singende Revolution". Räägiti Balti maadest sel ajal, Balti ketist, M.-R. paktist võeti ka sõna. Kuradi huvitavad teemad ja loengud olid. Effing kahju, et ma põmst midagi aru ei saanud :/ Ainult üks loeng oli inglise keeles. Kõik teised olid saksa keeles. Igatahes kogu konverentsi põhiteemaks oli Eesti :) Meie väikse riigi vastu tunti säärast huvi. Vägevad diskussioonid olid ka. Deemit, kui väga oleks tahtnud saksa keelt rohkem habada! Pildil härra Milano. Ehk siis teen-mis-tahan-teie-mind-ei-koti.

Eestist oli seal 2 kaheteistkümnendikku Rakverest(Liisi ja Carl), 2 üliõpilast Tallinnast(Artur ja Reivo), mina ja üks kaheteistkümnendik mu koolist(Eveli N.) ning üks ma-ei-tea-kui-vana naine Tartust saksa instituudist. Aa, üks loengupidaja oli ka eestlane. Täiega nunnu noor naine. Põhiliselt suhtlesingi eestlastega. Viimasest loengust lasime Liisi ja Eveliga üle, sest need Tallinna üliõpilased pidid ära minema. Võtsime viimast. Hästi lahe seltskond oli!
Mingi venelasega rääkisin ka nats :D "Spakoinoj notš" or sth kell seitse õhtul :D Ma nii pro ma ütlen no!

Kokkuvõttes jäin meeletult rahule. Välja arvatud need katsumised Riia lennujaamas. No nii põhjalikult pole vaja katsuda mu arust! Tegelt ka! Ma omaarust ei näe eriti terrorist välja.. Koju tagasi tulla polnud ka piin. Mul on Võrus ka hea!

Esmaspäeva õhtul jõudsin Tallinnasse. Võrru bussi enam ei läinud, aga Tartusse läks. Sinna sõitsingi. Laura my laaaaaaaav võttis mu vastu :)

Teisipäeva hommikul tõmbasin bussi peale, sest no hallo, kool on nii äge, et sinna peab jõudma :D Täiega meeldib õppida :D

Tänasest võiks ka rääkida. Vene keel ja keka oli ühendatud. Veider, seda minagi! Laulsime "Kui sul tuju hea" ja "BUUUGI VUUUUUUUGIT" vene ja eesti keeles. Tantsisime ka otseloomulikult. Tunni lõpus oli mingi naeruteraapiasarnane asi, kus ma olin päriselt ka lämbumise äärel :D Aktsiooni muutis veel toredamaks pealtvaatajad - õpetajad. :D See kõik oli normaalsusest NII KAUGEL. Ääretult eakohane ka muidugi. Nalja peab saama! Elab kauem. Ma tunnen, et tänase tõttu ma jäängi elama. Elan kuni elu lõpuni. :D

Tänasega sai mu koolinädal läbi. Homme ametlik töövarjupäev ja ülehomme on mul varjutamispäev. Neljapäev lihtsalt ei sobinud mu varjutatavale nagu ma juba varem mainisin. Täna on taaskord midagi head teoksil. In mein Zimmer natürlich! Ich kan nicht warten!! Eriline kiindumus tekkis saksa keele vastu nagu näha.

You got me lifted shifted higher than a ceiling.

Palju õnne!

2009-11-11T07:42:00.000-08:00

Täna on ühe minu jaoks negatiivse südmuse sünnipäev. Tee, mis tahad, aga ma olen ikkagi pealaest jalatallani õnnelik. Eelmine nädal arvasin, et tänasest postitusest tuleb mingi emo huina muina, aga võta näpust! Kõik on nii kuradi hea ja vb läheb veelgi paremaks?

Mu varjutatav made my day eile. TA ON NÕUS!! Ma olen nii palju "ei"-sid saanud. Lõpuks leidsin tema ja ta on nii hea ja sõbralik ja abivalmis ja HEA! Nii väga ootan seda päeva!

Teine selline ärevust tekitav asi on konverents Saksamaal. Aint 8 eestlast läheb sinna, aga vähemalt ühte neist ma imenatuke tean. Meie koolist. Ka Eveli (Y):D Loodan parimat. 13 ja reede pidavat õnnetu kuupäev olema, aga ma pole ebausku. Nii, et mind see ei puuduta ehk.

Lisaks neile on veel üks.. mm.. asi? Ma ei tea, kuidas seda nimetada. Oo ekstaas, see rõõm kisub mu pooleks. Nii palju ei mahu ära mu sisse ju! Mu elu on vikerkaarevärvi praegu :)

Ei saa kirjutamata jätta...
"Ja ta tunnistab mulle seda! Ta maalib mulle seda ette pisimate üksikasjadeni! Ta kaunis pilk puhkab minul ja kõneleb mulle armastusest, mida ta tunneb teise vastu."(Schiller)

"And I'm kicked off this earth with no one to hold it's getting cold and my shest hurts"

"Võru on türadepealinn"

2009-11-06T17:23:00.000-08:00

Võru rannapromenaad. No, see on midagi :D Sai lähemalt uuritud ka promenaadi monumenti, mis palun väga vabandust, aga näeb välja nagu türa.
Ehk tõesti on rand liiga üle kuhjatud, aga see valgustus.. no mmmmh! Imeilus!

Pool käesolevast nädalast pühendasin raamatule "Punane ja must" (Stendhal?). Kohustuslik kirjandus. Alguses venis nagu kaameli tatt, hiljem läks päris põnevaks. Üldiselt võiks öelda, et jäin rahule. Võisin aeg ajalt end tegelastega samastada. See pidavat olema ajalookroonika, kuigi enamus ajast rääkis raamat peategelase armusuhetest. Kes, kus, kelle kätt hoiab või hoida tahaks.
"Mina olen sõltumatu inimene," ütles ta kolme aumärgiga dekoreeritud härrale, kelle üle ta nähtavasti nalja heitis. "Miks peaks mul täna olema seesama seisukoht, mis kuus nädalat tagasi? Kui see nii oleks, siis muutuks mu seisukoht mulle türanniks."

Teisipäeval (vist) kirjutasin blogimaterjali natuke. Hetkeemotsiooni ajel kogetud mõtteid, tundeid.. Liblikad on surnud, sobiks selle lühikese mõttelennu pealkirjaks.
"Ma ei kavatse enam osa võtta elust, mis kordab ikka ja jälle oma nõmedust ja odavust. Ilmselt polnud mul õigus, kui arvasin, et midagi võiks paremaks minna. Muutumine pole siinkohal vist võimalik. Alustan uuesti. Teine algus, teised mõtted. Kui pean oma mõtteid sunniviisiliselt vaigistama, siis seda ma teen. Nii kauks, kuniks vanad mõtted ise hajuvad ja teevad teed uutele. Minu sweet november ei lase end oodata. Oodata polegi vaja. Niigi veedame aastaid oma elust oodates valgusfoori taga, järjekordades, arstikabineti ukse taga.. Oodates kellegi järele, lausumata sõnade järele jne."

Möödunud nädalavahetusel oli spordihallis Eesti Meistrivõistlused judos. Kuradi hea oli oma inimesi näha. Omamoodi perekond. Tahtsin tabloo nipid ka ära õppida. Umbes 4-5 tundi jändasin tablool. Tehnika pole ikka mulle. Soperdasin ja tekitasin veits kaost, aga sellegipoolest meeldis sitaks. Sain selgeks vähemalt.

Effing möllutavad hormoonid! Mingi ülitundlikkus ja shit. Vähemalt lumi on maas ja hinges on rahu. Nii mõnus oli väljas kõndida, kui lumehelbed ripsmetele ja juustele langesid. Piparkookide ja mandariinide söömis aeg. Eelmine aasta polnud ma talvest sugugi vaimustatud, aga nüüd on teised lood.

Oled kuradi mats

2009-10-30T10:11:00.000-07:00

Ütlesid ajaloole toetudes "Eestlased on matsirahvas!"
Su vanavanaisa ehk istus Eesti eest sõna võttes kartsas
Vanavanaema ehk nälgis kurnatuna kedagi orjates
Tõusis vägistatuna põrandalt väärikuseriismeid üles korjates
Haridus oli privileeg eliidile, kes lösutas baldahhiinvoodil
Kelle eest kõik ette taha ära tehti vaid nende soovil
Sinusugusest "maailmatargast" pole hullemat matsi
Poo oma ülbus üles. Köieks kasuta oma hobusepatsi
Kust persest võtad õiguse end paremaks pidada?
Pole auhinnatud anne paar sõna Da Vincist rääkida
Sa pole põrmugi kultuursem ega targem teistest
Said kõrghariduse kunstis rängalt tuupides. Mis sest!
Haridusest ei piisa, kui haritusest jääb kõvasti puudu
Ära tee nägu nagu sa "matsirahva" hulka ei kuulu
Aksepteeriksin sind võibolla, kui vastu saaks sama
Kuid siiski paistab, et tolerantsus on sinu jaoks jama
Pista pidulikult perse oma pinnapealne kultuuritunnetus
Kui nina püsti ajad näed välja nagu effing loodusõnnetus
Ära ava suud, kui tahad avaldada oma nõmedat arvamust
Kuulamise asemel koristaks pigem avalikus peldikus kust

Ausad valed

2009-10-30T03:46:00.000-07:00

http://www.speedyshare.com/801870417.html
Matu & Roki feat. Tea Sööt- Ausad valed

See laul on mu sõltuvus alates esimesest hetkest, mil seda kuulsin.

"Ma tean, et sulle ei meeldiks mu tõde. Selle jaoks on need ausad valed. Valed, et kõik võiks olla veidigi parem. "

Taha kõike, mida tahad. Ära keela endale midagi.

2009-10-29T16:25:00.000-07:00

My life be like ooooooh ahhh. Alates laupäevast on kuradi ilus elu olnud. Ma ei kahetse midagi, aga kõike heaks ka ei kiida. Oma vigadest õpitaksegi. Pealegi on kõik korras ja mingit kaost pole ma tekitanud :D No, peegel on katki, aga see on ka kõik. Õnnetu armastuse kamm on ju puhas bullshit. Elu on nagu on. Elu on suurepärane kõigi oma tõusude ja mõõnadega. Täiega elamine on kuidagi niiiii vabastav.. Ma nagu leiaks end või midagi. Kes ma olen, mida ma tahan... Tehes seda, mida muidu kunagi ei teeks, midagi mis on minu isiksuse vastu, saan kindlust oma minas. Armastan üle kõige spontaansust!

Hakkame siis algusest pihta. Laupäeval oli kooli juubel. Ma pole ühtki teist esinemist niimoodi nautinud. Repertuaar oli imeline: "Ojalaul", "Tuulevaikne öö", "Sulle", "Julge laul", "Üits paigake". No pangetasin ka omajagu... Unustasin ühes kohas laulda, kuna keskendusin õiges rütmis sõrmenipsude tegemisele :D Kingadega põlvekõrgustel asmetel ronimine oli ka tase muidugi! Ma olin viimane, kes lavalt minema sai ja ilmselt kõige vaevalisemalt :D:D Kleit oli ka effing ligi!
Peale esinemist suundusime Ella ja Krissuga minu juurde. Mõne aja pärast laekus nats inimesi juurde. Meeleolu oli super! Midagi täiesti erinevat. Selliseid õhtuid tulevikus ilmselt väga ei kordu.

P.S Eelmise postituse kirjutas tõepoolest mingi Mikk.

Pühapäeva õhtu möödus pisarateni naerdes. Palju kammimist. That's the way a-ha a-ha, I like it a-ha a-ha. Paaril sõpsil viskas kupli all midagi totaalselt paigast ära. Nad pidasid dobermanne kitsedeks :D Ma jagasin kohe teemakohaselt mälestusi neist koertest. 2008 imeilus jõuluõhtu tõi kohe nostalgia platsi. "Üks kutsikas oli väärakas. Ta kinnitus oma ema mingi organi külge nagu parasiit." ...ja siis pajatasin kutsikate elustamisest. Roheline plöga ja staff.. Tuleb välja, et olen tahumatu. Mis seal ikka.
Vaatasime "The last house on the left". KUIDAS MULLE MEELDIVAD ÕUDUKAD!!! Närvid nii pingul, et väiksemagi ehmatuse korral tõmblesin. Tegelt see polnudki väga õudukas. Sääne räige pigem, kuid meeletult kaasahaarav. "Davai, viruta nüüd! Anna veel!!!" :D:D

Esmaspäev. "Meil on klassimöll, meil on klassi-klassimöll..". Oh gaaaaaaaaaad. Pinget jätkus :D

Kuni neljapäevani püsisin kodus. Niisama lebo hea inimese seltsis. Meeldiv vestlus, meeldiv vaikus.

Jõudsingi praegusesse hetke. Õdus üksindus. Või pigem ÕUDNE üksindus? Palun öelge, et teil on ka vahepeal surmamõtted peas. Keegi tuleb ja... trsh trsh.. Ah, ma liiga haige inimene vist :D Aga rõve on küll olla. Uneaja lähenedes aina hullemaks läheb. Siuke vastik vastik tunne.

2009-10-24T15:16:00.001-07:00

Tere! Minu nimi on Mikk ja tulen Võrust, elu on siin kindlapeale päris MÕNUUUUS!!

KAtossdea you cant be serious. this is for m dog kato. thing i do for my dogs. its started out dogs from different hoods. dogs that i call my friends, we miss you KATOOO!!!! we miss you KAtoo!!???

KINDEL SEE; ET MISKI POLE KINDEL!:P

2009-10-21T13:05:00.000-07:00

Teisipäeval käisin Tartus liigestega tegelevas haiglas, Medexis, kust tulid ainult head uudised. Kõigepealt dr.Eller katsus mu põlve. Kui mingi koha peal pöialt hoidis ja mu jala sirgeks pani, oli tunda põrguvalu, mis jättis jälje terveks päevaks. Õnneks midagi katki pole. Tuleb vaid olla hoolikas. Tuleb juua palju ja mingeid tablette võtta, millel on vastikud kõrvalmõjud. Võivad esineda peavalu, uimasus, seedetrakti vaevused... Peavalu ja uimasus täna pool päeva oligi! Pakendi infolehel oli veel kirjas, et alla 18 aastastele ei soovitata. Veel ütles arst, et natuke trenni tuleb ka teha, et reielihased tugevad oleks. Oii, mu reied on nagu mehel!! :D Arst ei uskunud. Tuli juurde. Pidin lihast pingutama. Tüüp nõustus muga :D

Teema, millest rääkida tahaks veel, on poliitika. Keegi kanal kahte nägi, kus inglastele näidati meie poliitikute reklaamplakateid? Nad pidid pildi järgi arvama, mis see on. "He looks gay, he looks gay and they act gay.". See oli totaalne huumor! :D Savisaar tundub nii ülbe ja ennast täis :S. Käitub nagu ta oleks jumal. "tubli mees, kiidan sind." - see kankaani tantsjatega värk.. Õhh :S Võibolla sellepärast mulle Obama nii väga meeldib, et ta pole stereotüüpne poliitik.

"Maailm on täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks. Oma hinda peavad aga maksma kõik, kes selliseid lubadusi annavad, muutudes ise seepeale jõuetuks ja kibestunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes neid lubadusi uskuma jäävad."

Ajal, kui sa harjutad seksikat tantsuliigutust, lendab su püksilukk raginal lahti.

2009-10-18T09:30:00.000-07:00

Ilmselgelt on liiga palju palutud, et kõik oleks ideaalne, eksole. Siis ehk poleks, kui näed välja nagu Aphrodite või muu jumalanna. Aga mida tahtagi tüdrukust, kelle nägu näeb halvematel päevadel välja nagu uppunud kassil ja kelle keskpärasus on nii igav, et sobiks keemiavabaks alternatiiviks unerohtudele?

Ta tõmbas muudkui pihutäite kaupa rohtu üles ja viskas seda laiali. Aga tundus, et ta ei suuda välja juurida kohutavaid tundeid, mis olid endiselt istutatud tema sisemusse.

Möödunud nädalast.
Neljapäev. Vanemuises ballett "Kevade". Kohati ei saanud päris hästi aru, mis toimus. Poolpaljas Aadam ja Eeva(nii me neid kutsusime, kuid jumal teab, kes nad tegelt olid) tegid oma pornostseene seal paar tükki. Eeva veeres põrandal. Judos kutsume seda "viineriks". Siis nad kukerpallitasid ja väänlesid ja pöörlesid üksteise kehaga kokkupuudet kaotamata. See oli kõige mõistmatum osa. Aga mulle siiski meeldis. Väga! Mulle meeldib, kui vabalt baleriinide keha liigub. Nii kergelt, nii vabalt. Ei mingeid piiranguid.

Reede ja laupäev. Noorkotkaste ja kodutütarde laager. Kuigi ma pole mingi kodukotkas, sain sellegipoolest laagrisse, kuna see toimus meie koolis. Kujutage ette - 6 päeva käia koolis!! Minu klassist olid Mariliis, Laura, Kätlin, Priit, Innu, Oha ja Tsurgel. Saime täitsa oma ruumi. Laagri põhiteemaks oli karaoke, millega meie klassi omad alustasid juba varakult. Jätkasime konverentsisaalis koos teiste laagrilistega. Kesköö paiku käsutasime kõik magama ja olime mõnda aega oma ruumis vaikselt. Valetan, vaikus ei tulnud meil hästi välja. Innu rääkis, kuidas mingi mees läks vanarauda varastama ja jäi haledalt vahele. Hüppas üle traataia röövsaagiga ja jäi sinna külge rippuma umbes 10 minutiks, kuniks turva kilomeetritekauguselt kohale jõudis. Sai ka kuulatud meeleolukaid jutte Läti laagrist, kus meie judopoisid hirmutasid teisi oma teeseldud kalduvustega.. :D
Lõpuks sai villand klassis passimisest ja läksime konverentsisaali tagasi laulma. Laulsime, ja laulsime, ja laulsime... kuni kella kuueni hommikul välja. Kuna mul polnud eelnevalt plaaniski ööseks jääda, läksingi koju magama. Ja oi blääää, magasin poole neljani välja. Oleks edasigi maganud, kui paps poleks helistanud. Kella kahese kooriproovi magasin haledalt maha :S Õudne! Selline häbitunne enda pärast. Poleks elusees uskunud, et mina, kes ma ärkan lehmalüpsiajal, tõusen üles kõvasti pärast keskpäeva.

Laupäev ja pühapäev. Kvaliteetaeg Pikakannul. Ilmselgelt oli mul öö ja päev sassi, kuna pühapäeva hommikul tõusin kell 6 hommikul. Hakkasin raamatut lugema. "Tüdruk, 15, sarmikas, kuid sõge". Nagu ikka, saavad head asjad kiiresti otsa, sai ka see raamat. Kuna mu targenemise soov on meeletu, võtsin ette koolitöö. Mate ülesanded, mida oli tohhuijaa, kui palju. Pikakannul on isegi õppida meelepärasem.
Mu uus väike vend(ma ei oska tema kohta teisiti öelda) võidab tasapisi mu südame, mis sest, et ta mu iga kord täis pissib :D Ta näeb minu moodi välja. See tähendab, et ühe titapildipeal näen ma samasugune välja. Ilastamisprobleeme mul vist ka ei olnud ka? Vähemalt kurdetud pole.

Filmides võib näha täiuslikke armastuslugusid, aga veel täiuslikumad on raamatukaante vahel.

Tsau pakaa!

2009-10-10T15:43:00.000-07:00

Lause "Õli vaid tulle kallaks kui sulle." iseloomustab kõige paremini tänast mind. Pool päeva oli totaalselt perse kukkunud. Väga kummaline, kuidas kodust välja saades valdab mind mingi erakordne õnnetunne ja rahulolu. Ma armastan oma pilvevabariiki küll, aga.. Näiteks eile sain veeta ülirahuliku aja Pikakannul. Oma vanas toas :) Pidin muidu mingile partile minema koolis, aga otsustasin Liisale külla minna. Kuna tüüp ei võtnud ka mu sajakümnendat kõnet vastu, parkisin oma tagumiku atv istmele ja andsin gaasi. Suund naabertallu. Oi jeerum, milliseks mu tavaline marsruut kujunes!! Esiteks üks osa teest oli totaalselt heina kasvanud. Oleks peaagu mingile puuhunnikule sisse sõitnud. Siis jõudes heinapõllule, mis tavaliselt oli ikka heinane, oli seekord rohkem põllune. Üles küntud minu õnneks :D Mis siis ikka, panin üle põllu. Ikka võimas masin ütleks! Vähemalt jõudsin pärale. Liisa oli oma tunniajalise unega veelgi zombim, kui tavaliselt :D
Magama sain enne ühteteist, aga unne jäin palju hiljem ja mitte kauaks! Kell oli 2, kui telfut vaatasin. Suikusin veel jupp aega ja vaatasin uuesti kella. Kolm läbi. Ja nii see öö möödus. Miks ma magada ei saa? Ilmselt mu aju leidis, et ta tahab mõelda ja unistada ja planeerida ja ette kujutada rohkem, kui puhata. JÄLLE! Järjekordne unetu öö. Telkust nägin mingit vibramadratsit, mis pidi und tekitama. Veider..

Nagu näha on Artur sajaga oma õdedesse. Tal ei lähe eriti nende tähtedega. Mäletan veel selgelt, kuidas Kiku muga kurja vaeva nägi ja kui kopp ees mul Aadamast ja Eevast oli. Igatahes õpetaja andis mampsile nats nippe, kuidas mu inglikest lugema saada. Nimelt talle väikeste kirjakeste kirjutamisega. Päris nunnu!

Teate, mis on õudne? See, et pean saksa 200-sõnalise kirjandi kirjutama teemal "Ich will... werden". Ehk siis kirjutama oma tulevasest ametist, kelleks ma saada tahan. Guess what?? I hääääv no idea, was will ich werden! Ja palun, mu eesti keele grammatikagi annab soovida :D Sellegi poolest kirjutasin juba täna pea 1oo kaunist saksakeelset sõna ära.

http://www.youtube.com/watch?v=WhBoR_tgXCI
No mida hekkkki????? Sellised prod vennad on siin maailmas!

I will be strong, even if it all goes wrong!

2009-10-03T12:33:00.000-07:00

See kooli nn. hulleim klass pidas end paremini üleval, kui arvasin. Eks ikka tõrkeid oli, aga nalja sai. Mõnel paistis see pubeiga eredalt välja :D Seda lõbusam! Lugesime räppi battleid ja nalju, kuulasime muusikat, kirjutasime etteütlust, joonistasime. Tegevust küll nappis, aga ega tööhimulisigi palju olnud. Mõistetav, ma isegi imetlesin kellaseiereid pingsalt. Kui nüüd orksi läksin, nägin, et uus sõps tekkinud. Õpilane mul, kellega kõige rohkem jamasid oli :D Üldiselt võib rahule jääda, kuid järgmine aasta õpetajate päeval tahaksin pigem turva silti kanda.

Reklaamimees käis mu vaipa pesemas. Ütleks, et luks värk. Kui oleks vaja reklaami teha, kutsuge Artur kohale. See laksas kommentaare "Wow, nii lahe" jne. Kui sellel tüübil oleks saba olnud, oleksime näinud, kuidas ta seda liputab. Stereotüüpne müügimees. Ei pane seda talle pahaks, kuna ta pingutab nagu enamus meist pingutama peab, et paar krooni taskusse saada. Tuleb kohe meelde nukker seis oma töös. Lõhkusin tööl arvuti ära. Kas ikka lõhkusin? Olen sellest värgist it-tarkadega rääkinud ja kõik arvasid, et minu süü siin olla ei saa.. Isegi kui tahaks, ei tohi ma plõksima hakata. Käin need tasuta tööpäevad ära ja asi ants. Hmm.. Järgmine probleem on see, et ülemus pole mind tööle kutsunudki, kuigi nv-del olen alati vähemalt ühe päeva platsis olnud. Sõbrannale oli ka helistanud ja küsinud mu kohta, milline ma olen jne ja siis rääkis sellest arvuti teemast. Normal shit ju! Kui ta mind tööle ei taha, siis nii öelgugi. Ma tahan seda tööd. Väga! Ainus mure ongi ülemus. Kui inimene tekitab sinus nii saamatu tunde, et sa tahaksid kaduda kaugele eemale... Oeh! Üritan olla mõistev, aga ma ei suuda mõista...

Reede õhtul oli mul jõhker unevajadus. Küünal põlema, empekas mängima ja pea padjale. Ma olin 99% kindel, et nii see ei jää. Just! Klassivenna helistas ja kutsus välja. Ei ütleks, et meie kodude vahel on umbes 20-30 meetrit :D Kõmpisime K. poole. Ja nii võttis mokka mööda õhtu tuurid üles. Kitarr, laulmine, mahe jutt, naer. Termikas!! "Ma jäin siia ootama, ma jäin siia uskuma, et kõik muinasjutud hästi peavad lõppema." Ja nagu ikka suutsin kena lausega pärale tulla "Meil on kõrv elevandi peale..."

Laupäeva õhtu. Hahhahaaha :D Kolme põlvkonna disko Evvu toas. Mannu(2a.), Gita(3a.), Artur(7a.), mina. "Poker face" läks kõige paremini peale. Jansa heitis pilgu sisse, vaatas mis värk on ja liitus. Järgmisena tuli tädi. Liitus samuti. Ja nii see läks. Peopind nr. 1 :D Kuna ma tark toitsin Mannule erinevas variandis süsivesinikke sisse, on mul üks energiapomm siin toas. Trsh maha, tirel, püsti.. "Ma lähen varsti magama!" karjub siin Arturi peale, kui viimane teda tudile meelitab :DMis siin imestada. Tšikile pakuti ju kanget kraami. Tsiteerin Gita sõnu Mannule:"Fantat tahad? See on kangem natuke."

Järgmise korrani :)

2009-10-01T05:53:00.000-07:00

Ma ei saa tänasest homme rääkida. Pean kohe räägitud saama! Vahetundide ajal esines meile see sama bänd, kelle kontserdil eile käisin, koridoris. Te lihtsalt ei kujuta ette, kui mõnus see oli! Koolis mürtsus elav rokkmuusika. Saatuse tahtel polnud mul käepärast telefoni, millega seda jäädvustada. Hiljem olid nad meil inka tunnis. Vaatamata oma argusele suutsin paar küsimust küsida. Minu puhul aplausi väärt :D Kuigi jah.. imestan, et nad mu küsimusest aru said üldse.. :D
http://www.myspace.com/theroyalguard
"Tell me" on mu lemmik.

Kirjanduse tunnis sain kuulda uut sõna: kidrakeelne :D
ja ka hea tsitaadi Kalevipojast: "Halvad on haavad, mis lööb sulle vaenlane, halvemad sõbrakäe löödud haavad, kuid kõige halvemad on need, mis iseendale lüüakse."

Mul on halb intuitsioon, et põlv peab jälle noa alla minema. Nagu öeldakse on kolm kohtuseadus.. Igatahes praegu kõndida normaalselt ei saa. Appi, ma ei taha! Ma tahaks ju tegeleda judoga, oma armastusega. Õhh, elu sakib! Eks näis, mis homme saab. Kõik võiks hästi olla. 3 aastat tagasi.. oeh. Ju siis peab nii olema. Loodan ainult, et ma nii jobu pole ega retsi end põlve pärast ratastooli.

Homne tõutab tulla igati põnev. Tavaliselt on 12 klass õpetajate päeva tegelinskid, kuid seekord rakendatakse ka 11-ndikud tööle. Üldse on kogu süsteem veider. Tuli valida klass ja see jääbki terveks päevaks valijate käsutusse. Terveks päevaks.. :D:D Neljaks tunniks. Mina valisin rõõmsalt 8b. Vabu klasse oli vähe järele jäänud ja valisin selle, kust tean ühte. Ei ütleks, et kõige hullemas eas olevad lapsed :D Pealegi on nad pälvinud kooli kõige hullema klassi tiitli. Pluss veel see, et nende klassijuhataja soovis edu, kuna see klass lubas meile põrgut teha. Can't wait! :D

2009-09-30T12:24:00.000-07:00

Tänane päev... oi!
Mingi 20-mintsalise vahetunni ajal otsustasime, et meil on vaja minu poole teed jooma ja kooki sööma minna :D Muidugi oli ka üks superjutt vaja läbi lugeda. Otse loomulikult jäime tundi hiljaks. 15 minutit. "Sorry I'm late" "Do you have a reason?" "Yes!". Paar minutit hiljem läks tuletõrjealarm tööle. Esimest korda läksime alarmi ajal õue. Mul juba sada mõtet käis läbi :D A õnneks oli kõik ok nagu ikka. Läksime klassi. Möödus paar minutit ja uuesti kõlises :D Mis siis ikka, kui hakkasime uuesti klassist välja liikuma. "I don't wanna burn!".

Pärast kooli seadsin sammud naabermajja, noortekasse. Teist korda prantsuse keele tunnis. Ma žöö zu ää. Esimese asjana küsiti "Comment ca va?". Sain särada "Ca va bien.". Ja see oligi ainus kord :D Rohkem mul oma youtube õppest kasu polnud.

Järgnes kontsert. Kuulutusel seisis, et esineb Ameerika räppar, aga kontserdil polnud mingit räppi :/ Aga pole viga. Mingi ameerika bänd oli selle eest. Selline enam-vähem. Soojenduseks oli igas mõttes noor Võru bänd, millel pole veel nimegi. Meie koori neiu laulab seal :)